Kuidas reageeritakse "Eramaa" sildile?
Ei ole küll viisakas endast näitena tuua aga endal on kantsel ehitatud ühe proua maale. Selleks, et sinna saada tuleb minna üle põllu 200m (kohaliku ühistu omand) ja siis läbi ühe eraomandis oleva metsatuka 50m ja alles siis olen selle proua maatükil kelle maale oma kantsli ehitasin. Kokkulepe on mul sellega inimesega kelle maale ehitasin.
Küsimus suurele ringile. Kas pean oma käimist kooskõlastama kõigi teiste maaomanikega, kelle maalt ma läbi sõidan (sõitmiseks kasutan ainult vanu radasi ja olemasolevaid metsasihte)?
Kuna hetkel ei ole metsaomaniku poolt pandud ei silti ega tõkkepuud siis lähtun Igaühe õigusest ja sõidan ilma eelneva kokkuleppeta.
Mingil juhul ei soovi ma õigustada vandalismi teiste inimeste vara kallal. On see siis mets, põld või tee.
Küsimus suurele ringile. Kas pean oma käimist kooskõlastama kõigi teiste maaomanikega, kelle maalt ma läbi sõidan (sõitmiseks kasutan ainult vanu radasi ja olemasolevaid metsasihte)?
Kuna hetkel ei ole metsaomaniku poolt pandud ei silti ega tõkkepuud siis lähtun Igaühe õigusest ja sõidan ilma eelneva kokkuleppeta.
Mingil juhul ei soovi ma õigustada vandalismi teiste inimeste vara kallal. On see siis mets, põld või tee.
Kellamees kirjutas:...Kuna hetkel ei ole metsaomaniku poolt pandud ei silti ega tõkkepuud siis lähtun Igaühe õigusest ja sõidan ilma eelneva kokkuleppeta...
Sa oled vähemalt natukene eksiteel. Üheski igaüheõigusest pajatavast allikas ei ole mainitud, et IÜÕ hõlmaks ka õigust võõral maatükil mootorsõidukiga (või ka maastikusõidukiga) liigelda väljaspool üldkasutatavaid teid. IÜÕ hõlmab ikkagi jalgsi liikumist, teatud juhtudel jalgratta ja aerupaadiga samuti, aga mitte ühelgi juhul mootorsõidukit.
BM
-
Andrus Michelis
- Postitusi: 436
- Liitunud: K Nov 03, 2004 9:13 pm
Siis jõuame välja sinna välja, et mis see üldkasutatav tee on??? Selge, et asfalteeritud maantee, külavaheline kruusatee. Aga edasi...?
Tean pretsedenti, kus üle heinamaa viiv rada, mida mööda kalamehed on alati jõe äärde sõitnud, tunnistati kohalike politseinike poolt põlluteeks ja üldkasutatavaks. Kuigi see tee aeg ajalt koos põlluga üles küntakse ja siis jälle rööpad sisse sõidetakse.
Nii, et pagan teab, kus see tõde ja õigus on.
Tean pretsedenti, kus üle heinamaa viiv rada, mida mööda kalamehed on alati jõe äärde sõitnud, tunnistati kohalike politseinike poolt põlluteeks ja üldkasutatavaks. Kuigi see tee aeg ajalt koos põlluga üles küntakse ja siis jälle rööpad sisse sõidetakse.
Nii, et pagan teab, kus see tõde ja õigus on.
Arvan,et kalameeste tee,mis läheb üle eravalduses oleva kasutatava viljapõllu, pole küll üldkasutatav tee.
Aga oli meil küla ääres kruusatee, mis viis vene ajal olnud sigalassse aga sigala kaotati ja mees, kelle maavaldusest tee läbi läks, lasi paar puud risti üle tee, et minu maa ja teen mis tahan.
Meil vallaperemehed jahipundis ja tegid siis mehele asja selgeks,et kruusatee on üldkasutatav(meie tavaline jahitee).
Aga oli meil küla ääres kruusatee, mis viis vene ajal olnud sigalassse aga sigala kaotati ja mees, kelle maavaldusest tee läbi läks, lasi paar puud risti üle tee, et minu maa ja teen mis tahan.
Meil vallaperemehed jahipundis ja tegid siis mehele asja selgeks,et kruusatee on üldkasutatav(meie tavaline jahitee).
noorus on ilus aeg
Andrus Michelis kirjutas:...üle heinamaa viiv rada, mida mööda kalamehed on alati jõe äärde sõitnud... Kuigi see tee aeg ajalt koos põlluga üles küntakse ja siis jälle rööpad sisse sõidetakse.
...
just, tsaari,eesti ja nõukogude ajal olnud külavaheteena kasutusel ja nüüd uued omanikud künnavad tee üles ja õigust ülegi ... keegi maamõõtja mõõtis tee neile maa sisse. Mul see eest pandi tagastamise aegu kupits vanast kohast tee ääres 8 m kaugemale, teevöönd... aga niitma pean ikka mina, ei taha oma õuemaa servas seda umbrohuvööndit
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Andrus Michelis kirjutas:Siis jõuame välja sinna välja, et mis see üldkasutatav tee on??? ...
Üldkasutatav tee on tee, mis on teederegistris sellisena märgitud. St. avalikult kasutatava teena. Mingid rattajäljed metsas-põllumaal ei ole üldse tee või on siis eratee ning ei ole seetõttu avalikuks kasutamiseks.
BM
Ma ka selle teeprobleemiga jagelenud. Nii jahimehe kalamehe kui ka maaomanikuna. Panen kirja oma mõtted.
Kui ikka maaomanik ei taha, et väljaspool teid sõidetakse, siis see nii ongi. Kui ühte sihtpunkti viib kaks teed, võib ühe sulgeda, sest teisel maaomanikul peab olema võimalus oma maale saada, aga mitte kahte varianti pidi. Keegi ei keela ka teisele maaomanikule tõkkepuu võtmeid andmast ja üldsusele teed siiski kinni hoidmast. Ma ei tea ka , mis asi see avalik tee on, aga kui see tee lõpeb kõrvaltalus, siis ilmselt ei ole ja sinna igaühte laskma ei pea. Kui jahimehel maaomanikuga lepingut ei ole, ei ole ju jahimehed tema jaoks mitte keegi ja kui avaliku teega tegemist pole, ei pruugi ta vist huvituda, kuidas jahimehed hakkama saavad.
Olukorras, kus maaomanikud jahimaade rendist sentigi ei saa, ei saa ju tahta, et maaomanik üldse võõraid metsa ja erateedele rööpaid sisse sõitma tahavad. Tihti on probleem ka muus lagas, nagu turistide lõkkeasemed, prügihunnikud jne. Iga tee, mis lahti on ja metsa vahele läheb, on ka ohuks prügi mahakallamisele ja maaomanikul on kohustus see koristada.
Teiselt poolt aga olen ka ise jahi- ja kalamehena maaomanike ülbust kohanud, isegi koera on kallale ässitatud, kui mööda jõe kallasrada käisin. Eks ole selline arenguaeg, kus paljud asjad paika loksumata.
Kui ikka maaomanik ei taha, et väljaspool teid sõidetakse, siis see nii ongi. Kui ühte sihtpunkti viib kaks teed, võib ühe sulgeda, sest teisel maaomanikul peab olema võimalus oma maale saada, aga mitte kahte varianti pidi. Keegi ei keela ka teisele maaomanikule tõkkepuu võtmeid andmast ja üldsusele teed siiski kinni hoidmast. Ma ei tea ka , mis asi see avalik tee on, aga kui see tee lõpeb kõrvaltalus, siis ilmselt ei ole ja sinna igaühte laskma ei pea. Kui jahimehel maaomanikuga lepingut ei ole, ei ole ju jahimehed tema jaoks mitte keegi ja kui avaliku teega tegemist pole, ei pruugi ta vist huvituda, kuidas jahimehed hakkama saavad.
Olukorras, kus maaomanikud jahimaade rendist sentigi ei saa, ei saa ju tahta, et maaomanik üldse võõraid metsa ja erateedele rööpaid sisse sõitma tahavad. Tihti on probleem ka muus lagas, nagu turistide lõkkeasemed, prügihunnikud jne. Iga tee, mis lahti on ja metsa vahele läheb, on ka ohuks prügi mahakallamisele ja maaomanikul on kohustus see koristada.
Teiselt poolt aga olen ka ise jahi- ja kalamehena maaomanike ülbust kohanud, isegi koera on kallale ässitatud, kui mööda jõe kallasrada käisin. Eks ole selline arenguaeg, kus paljud asjad paika loksumata.
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Minumeelest on siin keskeestis meil teede suhtes ,küll inimesed enam vähem mõistvad ,ei tekki nagu erilisi probleeme (mõtlen ikka kattega teid)! Tasub aga sõita rannikule ja ütlen ausalt pea iga kruusatee otsas on keelumärk ees. Lausa võimatu on pääseda mere ääärde ,et seal siis telkida jne.Isegi küsimise peale keeldutakse ja kihutatakse minema.Huvitav kas asi on rahas ja ranna inimesed on (andestage üldistused) ahned raha teenima. Sisemaal küll nagu probleemi ei tekki kui kuhugi tahad telgi püstitada ja end mõistlikult üleval pead!
Kivi kotti!
Kivi kotti!
kult kirjutas:Minumeelest on siin keskeestis meil teede suhtes ,küll inimesed enam vähem mõistvad ,ei tekki nagu erilisi probleeme (mõtlen ikka kattega teid)! Tasub aga sõita rannikule ja ütlen ausalt pea iga kruusatee otsas on keelumärk ees. Lausa võimatu on pääseda mere ääärde ,et seal siis telkida jne.Isegi küsimise peale keeldutakse ja kihutatakse minema.Huvitav kas asi on rahas ja ranna inimesed on (andestage üldistused) ahned raha teenima. Sisemaal küll nagu probleemi ei tekki kui kuhugi tahad telgi püstitada ja end mõistlikult üleval pead!
Kivi kotti!
Eks inimesi on igasuguseid aga paljudel juhtudel on ka point sees asjal. Nii tavamatkajad kui ka jahimehed eriti pardijahi kestel, teevad telkides lõket -> maaomanik kardab metsatulekahju jms jama. Teiseks jätavad siiski tänasel päeval peaaegu igad teised matkajad maha mingisuguse pasalasu (taara, mahlapakid, vorstipakendid jms). Samamoodi käiakse autodes, ratas merevees, krõpsu tegemas, joomas jms. See on üldine probleem, mitte muidugi 100% jahimeeste põhjustatud. Mereäärsele piirkonnale langeb tänu idüllilisele populaarsusele muudest piirkondadest suurem rõhk, mitte ei ole rannaelanike soolakibestunud rahaahnusega tegemist.
