rait156
Isegi muidu ei ole asi nii,nagu sa kirjutasid. Eramaale ei või sa SÕITA ka siis, kui märke pole. Võid JALA käia. Sõitmiseks peab olema omaniku luba.
Kuidas reageeritakse "Eramaa" sildile?
puukoi kirjutas:Jah, nii see kahjuks on, et meil suur osa maaomanikke ei oska minu meelest omanikud olla. Nende arvates on isegi hingamine tema valduste piirides kuritegu.
kahjuks aga see on tõsi. Endal ca 30 ha, aga miks ma kirjutan on elust endast võetud näide selleaastase põdrajahi lõpupoolest.
Haavatud loom, suri jõkke, peaaegu et naabrimutt keda muidugi kodus ei olnud vaid tema vana ema. Te oleksite kuulma pidanud seda roppu sõimu et tema maa jne. Ei tea, kas täta ise tahtis looma endale keldri viia või mida iganes, oli ääretult ebameldiv. Kui tätale ütles meie jahiseltsi liige kes oli lepingu alusel juba mitu aastat talvel külateed lumest lahti lükanud et see aasta võtan ma ette ja puhastan ära ainult üldkasutatavad teed, aga sinu talu juurde ja sinu maal olevat teed ca 200m unustan ära sest see pole lepingus kirjas...
no meie saime oma looma kätte, praegu veel lund ei ole aga ega ta taeva jää.
Eravaldus
Paljud maaomanikud on tõesti väiklased isegi ilma põhjustetta
on tõesti pandud siltte tõkkepuid alusetult läbisõidu teedele ja mõned on tõkestanud isegi Riigimetsa teid-kõik sellised asjad on lahenenud nendega vesteldes lihtsatel teemadel nagu: vargused,metsavargused,tulekahjud,ja muidu silma lahti hoidmised. Jahimees on see kes selliseid asju märkab ja tähele paneb.Meilgi mitu metsavargust nii peatatud ja kurikaelad käes.
Kõige pullim lugu veel see et-kaua küüditatud olnd mees ka ükskord koju tagasi tuli oma maad ja metsad kätte sai ning jahimeheks hakkas uuesti,kukkus siis ükskord pahandama et mis teised jahimehed läbi tema metsa sõidavad(sama jahtkonna mees) -läks mõni aeg kui avastasime et pikniku rahvas tema metsanurgas vorsti praeb juulikuus-nii kuiv oli et nugise all ka mets praksus,küüditasime piknikulised linna tagasi,kustutasime lõkke.
hiljem tuli jutuks metsaomanikuga juhtumist-nüüd tuleb ise alati lai naeratus näol,juttu puhuma.
või peaks maainimestele ka Tartu tulles sildid ja puud ette panema?
jääme kultuurseteks Eestlasteks ja ärme anname põhjust tüliks kellelegi!!!
on tõesti pandud siltte tõkkepuid alusetult läbisõidu teedele ja mõned on tõkestanud isegi Riigimetsa teid-kõik sellised asjad on lahenenud nendega vesteldes lihtsatel teemadel nagu: vargused,metsavargused,tulekahjud,ja muidu silma lahti hoidmised. Jahimees on see kes selliseid asju märkab ja tähele paneb.Meilgi mitu metsavargust nii peatatud ja kurikaelad käes.
Kõige pullim lugu veel see et-kaua küüditatud olnd mees ka ükskord koju tagasi tuli oma maad ja metsad kätte sai ning jahimeheks hakkas uuesti,kukkus siis ükskord pahandama et mis teised jahimehed läbi tema metsa sõidavad(sama jahtkonna mees) -läks mõni aeg kui avastasime et pikniku rahvas tema metsanurgas vorsti praeb juulikuus-nii kuiv oli et nugise all ka mets praksus,küüditasime piknikulised linna tagasi,kustutasime lõkke.
hiljem tuli jutuks metsaomanikuga juhtumist-nüüd tuleb ise alati lai naeratus näol,juttu puhuma.
või peaks maainimestele ka Tartu tulles sildid ja puud ette panema?
jääme kultuurseteks Eestlasteks ja ärme anname põhjust tüliks kellelegi!!!
Protif "HORNADY" njet prijomoff !
-
puukoi
Farmer kirjutas
tegelikult on nii et kui maal silte pole ja sinna läheb tee siis seda mööda võib sõita. Ja tean seda kuna ise sai kõik läbi tehtud maadega ja politseiga jamatud päris pikalt selle pärast. Situatsioon oli selline et maa oli eraldatud eramaa sildiga ja auto sõitis läbi, mille peale sai politsei kutsutud ja siis sealt sai selline info saadud
rait156
Isegi muidu ei ole asi nii,nagu sa kirjutasid. Eramaale ei või sa SÕITA ka siis, kui märke pole. Võid JALA käia. Sõitmiseks peab olema omaniku luba
tegelikult on nii et kui maal silte pole ja sinna läheb tee siis seda mööda võib sõita. Ja tean seda kuna ise sai kõik läbi tehtud maadega ja politseiga jamatud päris pikalt selle pärast. Situatsioon oli selline et maa oli eraldatud eramaa sildiga ja auto sõitis läbi, mille peale sai politsei kutsutud ja siis sealt sai selline info saadud
Jahimees pole niisama mees!
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Ja mida kohutavat küll juhtub ,kui ma ei riputagi oma valdusele mingit silti 
Minu valdustega ei ole oma kümnekonna aasta jooksul küll mingit kahju sündinud ,ei metsa ,ega põlluga. Samas kõrval proua on sildi riputanud ju ta siis tunneb ennast sedasi turvalisemana-eks võidab ju ikka see kellel surres rohkem asju 
Sildil seisab ,et puude raiumine ja jahipidamine antud maal keelatud! Lihtsalt üks silt kraavipervel ,ei mingeid nähtavaid piire ,ega maavalduse kaarti.Samas pole sõnakestki ,et raskete masinatega pinnase rikkumine keelatud!?
Ma leian ,et see omanikuks olemine on MÖNED inimesed lihtsalt suurest ahnusest segi ajanud? Kindlasti võib kuskil mõningaid probleeme olla ,aga valdavalt on tegu eestlasliku kiusu ja kadedusega!
Sallivust kaaskodaniku suhtes ja ka enda elu on rahulikum!
Minu valdustega ei ole oma kümnekonna aasta jooksul küll mingit kahju sündinud ,ei metsa ,ega põlluga. Samas kõrval proua on sildi riputanud ju ta siis tunneb ennast sedasi turvalisemana-eks võidab ju ikka see kellel surres rohkem asju Sildil seisab ,et puude raiumine ja jahipidamine antud maal keelatud! Lihtsalt üks silt kraavipervel ,ei mingeid nähtavaid piire ,ega maavalduse kaarti.Samas pole sõnakestki ,et raskete masinatega pinnase rikkumine keelatud!?
Ma leian ,et see omanikuks olemine on MÖNED inimesed lihtsalt suurest ahnusest segi ajanud? Kindlasti võib kuskil mõningaid probleeme olla ,aga valdavalt on tegu eestlasliku kiusu ja kadedusega!
Sallivust kaaskodaniku suhtes ja ka enda elu on rahulikum!
Probleemid on rohkem rannikuäärsetes piirkondades, kuhu jõmmid puhkama tulevad. Ei ole veel näinud, et enda järelt laga koristataks, tehakse lõket sinna kuhu ei tohi ja raiutakse ümberringi elavaid puid. Üks raius lihtsalt oma lõbuks vana rannamändi, eemaldades talt koore ringikujuliselt, järgmisel aastal see mänd kuivas. Lisaks need pudelikillud, mida tuleb kokku korjata. Ja siis see lärm, kui autouksed lahti tehakse ja oma muusikat lastakse täisvõimsusega. Muusikalised maitsed ei pruugi ühtida, eriti kell kuus hommikul kui see lärm tuppa kostub. Kui lähed ütlema et pane vaiksemalt, küsib ta hämmeldunult, et kas sulle see lugu ei meeldi või. Tegemist on inimestega, kes ei oska looduses käitida ja ei pea loodusest lugu ning ei kasi enda järelt.
Või kui hommikul vend tööle minnes peab suviti mööda sõitma oma maja ligidal olevatest turistidest, kes preservatiive ümber auto tee kõrvale ja tee peale loobivad, turistide auto ikka vahel kõigub suurest tööst kui merevaatega kohas naistega lõbutsetakse. Ja miks peab seda purjus inimeste läbu taluma. Las vallad eraldavad neile omad piirkonnad-supelrannad, kus nende järelt ka koristatakse valla raha eest ja kus neil on parkimiskoht ette nähtud, mitte ei sõideta õrna liivapinnasel kasvavat samblakatet puruks.
Tegelikult on rannaelanikud nii hellaks tehtud, et olen minagi maaaomanike agressiivsust pidanud taluma. Mõni maaomanik on ka juhm ja ülbe. Arvan, et probleem pole ühepoolne.
Või kui hommikul vend tööle minnes peab suviti mööda sõitma oma maja ligidal olevatest turistidest, kes preservatiive ümber auto tee kõrvale ja tee peale loobivad, turistide auto ikka vahel kõigub suurest tööst kui merevaatega kohas naistega lõbutsetakse. Ja miks peab seda purjus inimeste läbu taluma. Las vallad eraldavad neile omad piirkonnad-supelrannad, kus nende järelt ka koristatakse valla raha eest ja kus neil on parkimiskoht ette nähtud, mitte ei sõideta õrna liivapinnasel kasvavat samblakatet puruks.
Tegelikult on rannaelanikud nii hellaks tehtud, et olen minagi maaaomanike agressiivsust pidanud taluma. Mõni maaomanik on ka juhm ja ülbe. Arvan, et probleem pole ühepoolne.
Pidin juba ütlema, et suhtun respekti ja põlastusega, aga siis tuli meelde mõned aastad tagasi sügisene pardijaht Tõstamaal. Vaatan kaardi järgi, et tee viib sobivasse kohta randa. Sõidan pool kilti ära ja muidugi jõuan sildini. Ringi pöörata ei saa- kitsal teel kraavid kahel pool. Hakkan tagurdama. Samas tuleb peremees jalgrattaga. Peale terevahetamist teatab taat, et lase aga edasi, see ei ole jahimeeste pärast vaid suvitajate vastu.
Iga asja kohta pole silti vaja, et pole seda lubatud teha.
Väljapool teed kehtib piirang :
Liiklusseadus
§ 48. Piirangud mootorsõidukite liiklusele
(1)Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal
Ja maaomaniku tee kasutamise kohta järgmine :
Teeseadus
§ 52. Eratee
Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.
Seega on kinnisasjal sõidukiga liiklemisel igal juhul vaja omaniku luba. Luba küsib see, kes liigelda tahab, kui luba pole, siis ka liigelda ei tohi. Pole oluline, kas omanik on oma kontakti jätnud.
Kas liikleja pidi teadma, et vastava märgi ( eratee vms) puhul on tegemist erateega on fakti küsimus. Kui on selgelt aru saada, et tee mõõdud ja olukord ei vasta avalikule teele, siis tuleb lähtuda, et tegemist võib olla erateega ja hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb see liiklejal endal selgeks teha. Kõik avalikud ( valla ja riigiteed ) teed on maanteeameti ja kohalike omavalitsuste käest päritavad.
Väljapool teed kehtib piirang :
Liiklusseadus
§ 48. Piirangud mootorsõidukite liiklusele
(1)Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal
Ja maaomaniku tee kasutamise kohta järgmine :
Teeseadus
§ 52. Eratee
Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata.
Seega on kinnisasjal sõidukiga liiklemisel igal juhul vaja omaniku luba. Luba küsib see, kes liigelda tahab, kui luba pole, siis ka liigelda ei tohi. Pole oluline, kas omanik on oma kontakti jätnud.
Kas liikleja pidi teadma, et vastava märgi ( eratee vms) puhul on tegemist erateega on fakti küsimus. Kui on selgelt aru saada, et tee mõõdud ja olukord ei vasta avalikule teele, siis tuleb lähtuda, et tegemist võib olla erateega ja hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb see liiklejal endal selgeks teha. Kõik avalikud ( valla ja riigiteed ) teed on maanteeameti ja kohalike omavalitsuste käest päritavad.
Eks silt, eriti tel. nr.-ga ole abiks ikka. Paraku nahhaalidele ja ülbaritele suht ükskõik. Nende vastu tuleb muid vahendeid kasutada kuid ikka nii, et seaduse silmis õigeks jääks. Samuti aitab veenmine ja rääkimine, ka väikesed seaduslikud jõudemonstratsioonid. Nii jahimehed kui maaomanikud võiks oma õigus(t)e kuulutamise asemel püüda teisele poolele ennast teadvustada ja arusaadavaks teha. Maaomanik peaks aru saama, et jahi keelamisega tõrjub ta ja jahimehed eemale ning peab ulukikahjustuste probleemi ise lahendama ning jahimehed saagu aru, et kui jaht on keelatud siis ei toimu mitmekesi ja relvastatult "päikesetõusust päikeseloojanguni eramaal viibimisi". Maaomanik ei pruugi jahti keelata kiusu või jahivastalisuse pärast ning jahimees võib kehva lasu korral looma üksnes haavata ning on sunnitud teda jälitama. Kui mõlemad pooled otsivad lahendust, jõutakse 1-2 aastaga igas piirkonnas seaduslike ja sobivate lahendusteni.Tahtmist peab olema.