Jahipüss enese ja vara kaitseks

Siin võiks esitada küsimusi , mis puudutavad jahindus- ja relvaalast seadusandlust ,et oma ala tundvad inimesed saaksid teile vastata.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Teder kirjutas:Minu ema tegi neile viisaka märkuse, et üle aedade pole sobiv liikuda. Vastuseks oli rõve sõim, emat sõimati kogu vene keele sõnavara põhjalikkusega. Järgmisel ööl lõhuti kogu aia esikülg ja viidi tükid demonstratiivselt teele 10 m eemale.


Saan Tedrest täiesti aru , nool ... sihukestele.
Noorsugu läheb ainult ülbemaks, juba maasta madalast ei tohi neile enam kurja sõnagi öelda, mis siis muust veel rääkida. Vandaalitsemine juba igapäevane, loed ''Sakalat'' ja kiristad hambaid. Ise olen mõelnud, et kas pätid ei karda, et ükspäev tabab Eestit omakohtu laine, kodanikel saab lihtsalt kõrini.
Relvakasutamisel enesekaitsel on ka veel selline aspekt, kas sa suudad ikka inimese pihta tulistada ja kui ei, siis oma relvast ilma ka ei tohi jääda.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Ei viitsinud hakata Karistusseadustikus puhkuse ajal tuhnima, et konkreetseid § kirja panna, kuid Relvaseaduse § 28 (vist oli) järgi on relva omamine lubatud enese ja oma vara kaitseks. Relvaseadus ei anna ühtki tõlgendust millal ja kuidas sa relva kasutada võid. Ega konkreetselt ka Karistusseadustik sellele ühest vastust ei anna. Iga juhtum on eraldi vaadeldatav oma sündmuste ja arenguga. Ilmselge on aga see, kui "omanik" oma vara kaitseks eeltoodud näite põhjal( aia lõhkumine) sellele nn. "kurikaelale" lihtsalt toa ukse pealt kuuli kerre kihutab, siis saab karistada kahjuks "omanik". Põhjus väga selge, st. tegemist ei olnud hädakaitsega. Relv on ikkagi esmajoones nn. viimase võimalusena ehk hädakaitse seisundis kasutamiseks ettenähtud "abinõu". Eelnevalt pead sa nagu Hendrik mainis "kurikaela" keelama, seejärel kui abi ei ole kasutama füüsilist jõudu (kahjuks küll meie riigis tähendab see tihti endale peksa lasta andmist) ja alles siis, kui rünnet lõpetada ei ole õnnestunud kasutada tulirelva (küsimus ainult selles, kas sa oled sellel ajal, kui sind pekstakse s.o. rünne sinu vastu kestab võimeline relva kasutama). Samas kuskilt on ette jäänud mõiste, et relva kasutamiseks loetakse laskmist konkreetse objekti pihta. Kui sa aga paugu õhku paned, ei ole see seadusandja silmis relva kasutamine.
Lõppkokkuvõttes peaks asjast rohkem sotti saamiseks hunniku riigikohtu lahendeid läbi töötama ning ka muid seadusi.
Seega üks-ühest vastust lihtsalt ei ole olemas ega ka kuskil seaduses ei ole konkreetselt kirjas, et millal võid "kurikaela" tulistada või mitte. Seetõttu soovitangi kasutada nn. enese- ja varakaitseks head pipragaasi(mõjub enamjaolt ka joobes inimesele) aga mitte tulirelva. Endal vähem selgitamist politseis, et miks relv "ennast ja vara kaitstes" ikkagi "kurikaelte" kätte sattus aga mitte omaniku kätte ei jäänud. Pealegi ei saada ka sind ennast kakluse käigus su enda relvast maha lasta.
Jorrile lisaks, et see mees kes kohtus õiguse sai ja kelle "törts" miilitsast "kaduma" läks oli minu arvates ise väga äpu... Vene ajal oli kohtuotsus püha ja kuulus igal juhul 100% täitmisele mitte nagu praegusel ajal kahjuks.
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Sellega on sedasi, et pretsedent on juba loodud , üks kodanik tulistas oma maa peal tegutsevaid kurikaelu ja süüdi ta ei jäänud. Kuidas see täpselt oli, ei mäleta, aga lehes ka kirjutas. On ka drastilisemaid näiteid, aga siis sai kaitsja natuke ka kinnimajas viibida, aga see oli palju keerulisem juhtum ja hukkunuid ka.
Kui nüüd võtta Tedre juhtum uuesti, siis pätt tungis eramaale, mis oli korralikult piirdega tähistatud ja öösel. Kui firmade territooriume valvab relvastatud valve, siis eramaad võib valvata ja kaitsta maaomanik, ei näe küll mingit põhjust, miks relva kasutatada ei tohi. Iseasi on see, et kuidas seda teha. Kirjas on, et sa võid ründajale tekitada väiksemat või sama suurt kahju, kui tema sinule, aga mitte olulisemalt suuremat kahju. Konkreetsel juhul pauk mättasse ja pätil püksid märjad, ei ole just märkimisväärne kahju, aga rünne on peatatud ja politsei tulekuni liikumine ka halvatud. :D
Viimati muutis Mart, E Juul 24, 2006 12:37 am, muudetud 1 kord kokku.
vana sokk
Postitusi: 144
Liitunud: E Nov 22, 2004 3:32 pm

Postitus Postitas vana sokk »

Mättasse ka lasta ei tohi siis tulevad rohelised kraesse,lasksin õhku ja oli ka jama.Lihtsam variant oleks ilma relvata ja parem kui sind ei tunta kui keegi pärast haiget saab aga seadused on meil sellised et aita ennast ise ja silita pätil pead .....
võimalikult suurem ports
Kasutaja avatar
Pollar
Postitusi: 45
Liitunud: E Mär 21, 2005 9:33 am

HÄDA kaitse

Postitus Postitas Pollar »

Mitmed olulised punktid, mis puudutavad enda ja oma vara kaitset on juba eelkirjutatajate poolt ära toodud. Siiski pean juhtima tähelepanu enda või vara kaitse vahendile. Kaitseks kasutatav vahend ei tohiks olla suurema kahju tekitaja, kui kaitstav hüve. Näiteks näete turvamehena kaupluses kommivarast ja annate kohe selle eest "tina". Ehk rahasse pandult maksab nt. aed 5000.-krooni, kuid laskevigastuse ravi ca 100.000.-kr. Aia lõhkumine on igati kahetsusväärne tegu ja kahtlemata teie vara rikkumine, kuid esmalt tuleks proovida konflikti lahendada sõnaga. Kui korduvad katsed olukorda lahendada ei aita siis tuleb kasutada võimalust teha hoiatuslask õhku pärast seda, kui olete selgelt teatanud, et võite kasutada tulirelva oma vara kaitseks. Normaalselt mõtlev inimene saab olukorra tõsidusest aru ja lahkub. Narkojoobes või muidu hull võib aga rünnata ja siis tekib juba paratamatult vajadus kasutada tulirelva enda elu kaitseks.
Ja ALATI olge hoolikas, et kaitse ei läheks üle ründeks. Kui rünnak on peatunud siis tuleb koheselt ka kaitsevahendi kasutamine lõpetada ja osutada vajadusel esmaabi.
Lubatud on kõik, mis pole keelatud....aga kontrollida tasub alati !
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Postitus Postitas sooviku »

Aga ,kui ma panen paugu õhku ja pätt ehmatab nii,et saab püsivaid tervisekahjustusi (jääb kogelema).Kas see on ka hädakaitse ületamine?
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Siis paned teise paugu veel ja edasi juba kas hakkab uuesti rääkima või jääb täitsa vait :lol: :lol: :lol:
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Postitus Postitas sooviku »

HA-HAA!Ma proovisin küsimust tõsiselt esitada.Aga,noh lõõpida ikka võib.
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

sooviku kirjutas:Aga ,kui ma panen paugu õhku ja pätt ehmatab nii,et saab püsivaid tervisekahjustusi (jääb kogelema).Kas see on ka hädakaitse ületamine?


Kindlasti ei ole. Hoiatuslasu tegemine ei ole ju muud, kui teavitamine relva olemasolust ja toimimisest ning enda kaitsetahtest. Kui rünnet alustanud isik (pätt) seeläbi niiväga ehmatab, siis see ehmatamine (ja sellele järgnev võimalik tervisekahjustus) sõltub ikkagi tema (päti)sellistest isikuomadustest, mida ei saanud hädakaitse elluviija mõistlikult eeldada ja hädakaitseseisundis olles sellega arvestada.

BM
Farmer
Postitusi: 93
Liitunud: E Apr 12, 2004 3:26 pm

Postitus Postitas Farmer »

Päkapikk
Postitusi: 6
Liitunud: L Jaan 19, 2008 11:45 am

Postitus Postitas Päkapikk »

Tooks siin välja tsiviilseadustiku üldosa seadusest väikse väljavõtte.

§ 140. Hädakaitse

Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

§ 141. Hädaseisund

(1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.

(2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.

(3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.

viite lõpp

Hoiatuslask on asjaosaliste hoiatamiseks, et sul on relv ja sa võid sellega teostada hädakaitset. Sellest võib anda märku ka asjakohase suulise hoiatusega.
Kindlast ei ole arukas konflikti lahendamiseks võtta kasutusele tulirelva, kui keegi tee lühendamiseks läheb üle aia ronides või eramaa silti eirates üle sinu maa. Antud juhtumist tuleks lihtsalt teavitada politseid. Kui keegi lõhuv sinu nähes sinu vara ja ei kuula su üiguslikku nõuet oma tegevus lõpetada, on sul õigus hädakaitsele. Kindlast on õigus hoiatada, et vajadusel oled valmis teostama hädakaitset kasutades vajadusel tulirelva. Põhimõtteliselt on õigus kasutada füüsilist jõudu kurikaela peatamiseks, mis ei ületa oluliselt tema tegevuse jätkamisel tekkida võivat kahju.
Ma ei oska nüüd küll öelda, kas füüsilise jõuga on lubatud vara lõhkujat kinni pidada, ettekäändel, et tema põhenemisel ei oleks sulle tekitatud kahju tekitajat ja kompenseerimis kohustusega inimest võimalik tabada.
Igatahes, kui kasutades füüsilist jõudu oma vara hädakaitseks tekib situatsioon, kus on võimalik oht sinu elule on õigus juba teostada hädakaitset relvaga.
Kui ei ole oma aja ja rahaga muud peale hakata, kui kulutada seda kohtu ja juristi peale, siis pealehakkja inimene võib nii teha. Isiklikult ma siiski väldiks igasuguse hädakaitse teostamist, kuni ei ole oht otseselt minu või lähedaste elule.
Hoovis tappes jahirelvast hundi või muu kiskja kaitsed sa oma vara ehk kari ja koduloomi. Iga metslooma tapmine ei ole sugugi jahipidamine.
Kui ikkagi põder hävitab mu aias noori õunapuid, siis mul on põhjus arvata, et põdra poolt mulle tekitatav kahju ei ole väiksem minu poolt loodusele tekitatava kahjuga, kui ma enda tarastatud viljapuuaias põdra tapan.

Relvad, mida on lubatud tsiviilkäibes omada on loetletud relvaseaduses.

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, ambu ja sportvibu, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki tsiviilkäibes lubatud relvi, välja arvatud kumminui, kõikidel käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud otstarvetel.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.

(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, millel on kergesti lülitatav kaitseriiv. Jahitulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.

viite lõpp.

Siit ka põhjus, miks siledaraudset tulirelva võib omada turvalisuse eesmärgil - seadus ütleb nii.
Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Postitus Postitas Beretta »

Päkapikk kirjutas:Isiklikult ma siiski väldiks igasuguse hädakaitse teostamist, kuni ei ole oht otseselt minu või lähedaste elule.
.

Nagu endine kolleeg Kodamus, kunagine Kalinini rajooni uurija, õpetas: Pätt ründas mind relvataolise esemega, hüüdes: ma tapan su ära. Sellisel juhul on relvaga enesekaitse põhjendatud.
Päkapikk
Postitusi: 6
Liitunud: L Jaan 19, 2008 11:45 am

Postitus Postitas Päkapikk »

Beretta kirjutas:
Päkapikk kirjutas:Isiklikult ma siiski väldiks igasuguse hädakaitse teostamist, kuni ei ole oht otseselt minu või lähedaste elule.
.

Nagu endine kolleeg Kodamus, kunagine Kalinini rajooni uurija, õpetas: Pätt ründas mind relvataolise esemega, hüüdes: ma tapan su ära. Sellisel juhul on relvaga enesekaitse põhjendatud.

Kui sa tahad seda kõike uurimismenetluse ja kohtmenetluse käigus tunnistada, siis anna minna. Mulle meenub mingi vanasõna vale tagajäsemete mõõtudest. Reeglid tegelikult on siiski mõeldud järgimiseks.
Su viide Kalinini rajooni miilitsale tuletas mulle meelde ammuse mõtte, et politseinikele tuleks teha regulaarseid teste lugemis ja kirjutamisoskuse hindamiseks ja eraldi sisekontrolli, mis ei kuuluks politseiameti alla. Ehk saaks siis asjad ka nii kaugele, et politseinikud oskaks seadusi lugeda, vorme täita ja neil oleks mingigi motivatsioon neid seadusi ise täita mida nad kaitsevad.
Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse.
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Postitus Postitas Beretta »

Kunagine Kalinini rajooni uurija võttis oma vanemleitnadi mundri seljast veel rubla ajal. Kuidas tast miiltsa uurija sai- väga lihtne. Suunamine peale ülikooli lõpetamist käis pingerea alusel. Ta oli seal lõpu poole- järelikult miilitsaks. Ühel malevakaaslasel läks veel sitemini, pingereas viimane ja julgeoleku operiks. Ja polnud köhida midagi. Noorematele peab lisama et tegemist oli Tartu Riikliku Ülikooli juura lõpetajatega, mitte Paikuse ametikooliga.
Endise uurija kohta pean kiituseks ütlema, et ta on Miljonimängust väljunud kahel korral väga kopsaka summaga. Mitte nagu enamik meie ajukääbikutest, kes 1000 krooni juures on kolm õlekõrt ära kasutanud.
Mõtlesin kuidas ma jahipüssi oma vara kaitseks kasutan. Kuradi keeruline. Kõgepealt peab garderoobis riided eest nihutama, siis saan avada seifi, et võtta relvakapi võti. Relvakapp lahti teha. Padrunid ka veel eraldi luku taga.
Ilmselt ei jõua.
Päkapikk
Postitusi: 6
Liitunud: L Jaan 19, 2008 11:45 am

Postitus Postitas Päkapikk »

Beretta kirjutas:Mõtlesin kuidas ma jahipüssi oma vara kaitseks kasutan. Kuradi keeruline. Kõgepealt peab garderoobis riided eest nihutama, siis saan avada seifi, et võtta relvakapi võti. Relvakapp lahti teha. Padrunid ka veel eraldi luku taga.
Ilmselt ei jõua.

Ehk talumehel, kel see ainus ametlik relv, ei ole raudkappi ja ta hoiab seda köögikapi otsas - täpselt kärpsepiitsa ja keevituselektroodide kõrval. Eks see klausel ole rohkem ikka neile, kel huvi relvade ja tiirus laskmise vastu, kuid jahil käia ei meeldi ja spordiseltsi kuuluda ei viitsi.
Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt, kui seda keedetakse.
Vasta