Meie sektsioonis kerkis ülesse küsimus, et ehk moodustada end MTÜks. Viljandimaal on MTÜsi juba omajagu ja Tartu kandis peaks neid veelgi rohkem olema. Zakslanegi ju sektsiooni esimees, mis nüüd MTÜ.
Kindlasti on siin foorumis palju neid, kes kuuluvad sektsiooni, kes on end moodustanud MTÜks. tahaks siis teada, miks see samm astuti ja mis on need pluss pooled.
Meil tuli see arutusele, et saaks MTÜ kaudu projekte kirjutada, aga nüüd tuli välja, et seda saab teha ka VJL kaudu. Ühist vara meil ei ole, mida MTÜ kaudu hallata(ühel mehel on kott vilja, teisel kombain, kolmandal ader, neljandal traktor jne.). Samas kui tahaks kunagi soetada midagi, siis oleks MTÜ abiks. Kogu raha liikumine oleks MTÜ puhul küll oma silme all kogu aeg olemas, samas toob see kaasa ka paberimajandust.
MTÜ või mitte MTÜ
Et ära kasutada EL-i poolt pakutavaid rahasi on MTÜ asjade normaalne käik. Et rahaasjad valgemaks muutuvad on ka positiivne. VJL-i baasil saan räägita, et ära kaob VJL-i mõte, kui kõik MTÜ-d teevad. Pigem oleks normaalne, et VJL on MTÜ ja seltsid vormistada ametlikult seltsinguteks. See oleks minu arust normaalne lahendus. Oleks olemas oma katuseorganisatsioon ja seltsingutena saab teha samuit projekte ja rahad tulevad konkreetsele seltsingule, mitte MTÜ ühiskassase. Aga eks arvamusi on erinevaid.
See, kes tapab, pole veel jahimees
Veidi infot võrdluseks erinevatest maakondadest ja erinevatest jahindusorganisatsioonide toimimismudelitest.
Viljandimaa (ja mõni teine maakond veel) on oma keskse jahindusorganisatsiooniga omaette näidis tsentraliseeritud juhtimisest jahinduses. Kuna maakonna jahipiirkondade kasutusõiguse load on VJL-i nimel, siis kohalik sektsioon - olgu ta MTÜ või mitte - ei ole õiguslikus mõttes "oma" jahipiirkonna kasutaja. Tal pole erilist praktilist võimalust VJL-ist lahku lüüa, kuna siis on suur oht ja tõenäosus, et ta jääb "oma" piirkonna kasutusvõimalusest hoopistükkis ilma. Lõuad pidada ja edasi teenida, või kuidas see oligi.
Tartumaal samas (ühe näitena) on jahipiirkondade kasutusõiguse load kohalike jahiseltside (MTÜ-d) käes, mis küll suuremas osas kuuluvad maakondlikku klubisse. Klubi küll esindab ja abistab seltse jahilubade väljaandmisel, suhtluses keskkonnateenistusega ja liikmemaksude kogumisel. Sellise mudeli korral võib MTÜ soovi korral klubist välja astuda ja jahipiirkonda ise edasi majandada, suheldes maakonna keskkonnateenistusega iseseisvalt. Väljaastumise soove pole eriti kuulda olnud, aga vähemalt on selline võimalus olemas ja eks seeläbi saab tõenäoliselt ka keskorganisatsioonilt võibolla oma liikmemaksu eest rohkem nõuda.
Jõgevamaal jälle omakorda keskset jahindusorganisatsiooni ei eksisteeri, piirkondi kasutatakse iseseisvalt. Jahipiirkonna tasandilt on minu kogemused sealt positiivsed, võimalik, et keskkonnateenistuse jahinduse spetsialisti tasandil on keskse organisatsiooni puudumise korral mõne ülesande täitmine keerulisem kui nt Tartumaal, aga eks see on nagunii haldussuutlikkuse küsimus.
Praegused MTÜ-dele kehtivad nõuded raamatupidamise, registrile andmete esitamise jms valdkonnas soodustavad igati MTÜ-de teket. Erinevalt äriühingutest ei ole MTÜ-sid koormatud mitmesuguse aruandlusega (peamiselt majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus), eriti siis, kui MTÜ palgal ei ole töötajaid ja kui käive ei ületa käibemaksukohustuslaseks registreerimist nõudvat piirmäära. Seega kohaliku jahiseltsi jaoks on MTÜ küllaltki sobilik vorm. Seltsing kui veelgi vabam tsiviilõigusliku lepingu baasil toimiv ametlikult registreerimata ühistegevuse vorm sobib samuti, kuna teoreetiliselt tohiksid õigusaktid erinevate toetuste, projektirahade jms saamise eeldusena juriidilise isiku (nt MTÜ) moodustamist nõuda ainult erandjuhtumitel erilise vajaduse korral. Endal mul sellekohane kogemus puudub, et seltsing mõnd toetust ei saaks taotleda olukorras, mil MTÜ saab, aga meie riigis ei julgeks seda ette välistada.
BM
Viljandimaa (ja mõni teine maakond veel) on oma keskse jahindusorganisatsiooniga omaette näidis tsentraliseeritud juhtimisest jahinduses. Kuna maakonna jahipiirkondade kasutusõiguse load on VJL-i nimel, siis kohalik sektsioon - olgu ta MTÜ või mitte - ei ole õiguslikus mõttes "oma" jahipiirkonna kasutaja. Tal pole erilist praktilist võimalust VJL-ist lahku lüüa, kuna siis on suur oht ja tõenäosus, et ta jääb "oma" piirkonna kasutusvõimalusest hoopistükkis ilma. Lõuad pidada ja edasi teenida, või kuidas see oligi.
Tartumaal samas (ühe näitena) on jahipiirkondade kasutusõiguse load kohalike jahiseltside (MTÜ-d) käes, mis küll suuremas osas kuuluvad maakondlikku klubisse. Klubi küll esindab ja abistab seltse jahilubade väljaandmisel, suhtluses keskkonnateenistusega ja liikmemaksude kogumisel. Sellise mudeli korral võib MTÜ soovi korral klubist välja astuda ja jahipiirkonda ise edasi majandada, suheldes maakonna keskkonnateenistusega iseseisvalt. Väljaastumise soove pole eriti kuulda olnud, aga vähemalt on selline võimalus olemas ja eks seeläbi saab tõenäoliselt ka keskorganisatsioonilt võibolla oma liikmemaksu eest rohkem nõuda.
Jõgevamaal jälle omakorda keskset jahindusorganisatsiooni ei eksisteeri, piirkondi kasutatakse iseseisvalt. Jahipiirkonna tasandilt on minu kogemused sealt positiivsed, võimalik, et keskkonnateenistuse jahinduse spetsialisti tasandil on keskse organisatsiooni puudumise korral mõne ülesande täitmine keerulisem kui nt Tartumaal, aga eks see on nagunii haldussuutlikkuse küsimus.
Praegused MTÜ-dele kehtivad nõuded raamatupidamise, registrile andmete esitamise jms valdkonnas soodustavad igati MTÜ-de teket. Erinevalt äriühingutest ei ole MTÜ-sid koormatud mitmesuguse aruandlusega (peamiselt majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus), eriti siis, kui MTÜ palgal ei ole töötajaid ja kui käive ei ületa käibemaksukohustuslaseks registreerimist nõudvat piirmäära. Seega kohaliku jahiseltsi jaoks on MTÜ küllaltki sobilik vorm. Seltsing kui veelgi vabam tsiviilõigusliku lepingu baasil toimiv ametlikult registreerimata ühistegevuse vorm sobib samuti, kuna teoreetiliselt tohiksid õigusaktid erinevate toetuste, projektirahade jms saamise eeldusena juriidilise isiku (nt MTÜ) moodustamist nõuda ainult erandjuhtumitel erilise vajaduse korral. Endal mul sellekohane kogemus puudub, et seltsing mõnd toetust ei saaks taotleda olukorras, mil MTÜ saab, aga meie riigis ei julgeks seda ette välistada.
BM
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
baddmann kirjutas:Viljandimaa (ja mõni teine maakond veel) on oma keskse jahindusorganisatsiooniga omaette näidis tsentraliseeritud juhtimisest jahinduses. Kuna maakonna jahipiirkondade kasutusõiguse load on VJL-i nimel, siis kohalik sektsioon - olgu ta MTÜ või mitte - ei ole õiguslikus mõttes "oma" jahipiirkonna kasutaja. Tal pole erilist praktilist võimalust VJL-ist lahku lüüa, kuna siis on suur oht ja tõenäosus, et ta jääb "oma" piirkonna kasutusvõimalusest hoopistükkis ilma. Lõuad pidada ja edasi teenida, või kuidas see oligi.
BM
Võimalus VJL-ist lahku lüüa on täitsa olemas ja üks sektsioonidest seda ka kasutas. Maa kasutusõigus on nüüd nende endi käes ja load võtavad ka ise keskkonnateenistusest välja.
Omal meil igatahse VJL-ist lahkuda pole plaanis. Kui siis teeme lihtsalt MTÜ ära ja jääme ikkagi VJLi liikmeks.