milline (või kahemilline) relv

[<Mario>]

Ma võin ka eksida kuid arvasin, et 12 kaliibrilisse mahub neid ju rohkem - veidi parem...

[Eraser]

Ma võin ka eksida kuid arvasin, et 12 kaliibrilisse mahub neid ju rohkem - veidi parem...

See vahe on nii väike ja karteze läks vist ikka ühepalju.12 kal. mahub rohkem aga 16 kal. oli vist rohkem jõudu kui ma õieti mäletan.Sobivad antud ülesandeks mõlemad ideaalselt

[jorr]

Paistab Traks,et sa oled jahivärgiga vähe kokku puutunud.Linnu(ronga) võtab ära ka kaliiber 32 ja sina ütled,et 16kl "ei toida".See, kui padrunisse rohkem haavleid läheb,ei tähenda mitte seda,et saab linnule paremini külge.Olen kasutuses näinud ka kaliiber 10-et,mida kutsuti saartel hülgepüssiks.No sellega aint varest lasta siis,läheb haavleid veelgi rohkem ette?

[<Mario>]

Jahivärk ei ole võõras aga relvandus küll jah.

[rõba]

Päris palju aastaid tagasi oli keiss, kus kaitseliitlne oma kodusel hoiul oleva automaadiga lasi maha tema aeda rüüstanud metssea. Algul sai KKI-lt litaka ära, aga kaebas edasi ja kohtus jäi võitjaks kuna kaitses oma vara.

nüüd kui olen põllamees ja heinamaal kits rohtu sööb - tõmban maha või...?
kui põllal kapsas ja näe kuram põdra seda tallamas - tõmban maha või...?
orasel haned - tõmban maha või...?
hävitavad kuramus ju minu vara!

j.o.k.k. või kuis?
----------------

[enki]

ei tohi tekitada suuremat kahju kui sinule tekitatakse. Loomade väärtus on määratud keskkonnaministri poolt alates rästast-50 kr kuni karuni (oli vist mingi 32000kr) Tiine loom või pesitsusajal lastud lind maksab veel kolmekordse hinna. Nt kui karu lammutab paari tuhandest mesilastaru või etiine karu lammutab sinu 85000kr maksvat autot siis on tema tapmine põhjendamatu. Pead suutma tõestada, et elukas tekitas sulle suuremat kahju kui ta ise väärt oli.
Kitse hind oli kuskil tuhandetes kroonides niiet Rõba proovi tõestada, et seesamune kits pani sul heinamaal poolteist tonni (kuivkaalus) heina nahka.

[sergo]

jolki-matalki, teemaarendus kipub jälle algküsimusest üsna kõrvale.
Mille eest mind nuheldud on.
Tulgem siis jälle tagasi Sergo jutu juurde varestest (seda siis toona küll linnasituatsioonis Meriväljal). Võtke ajaloost välja, jutt oli rööövlindudest ja nendega EV seadusandluse piires toimetamisest. Võib ju olla, et juriidiliselt määratletud situatsioon ei puuduta antud juhul nn. asustatud punkti kuid probleem kui niisugune on, on olemas.

Kuidas siis edsi?

[valaskalakene]

Probleem on olemas, mitte väike ja ilmselt ei kao kuhugi, pigem läheb suuremaks.

Ma teen nüüd natuke ise küsin - ise vastan asja.

Ronkadest, nende harjumustest ja kahjude kontrolli all hoimisest on suht hea kokkuvõttev jutt siin: http://www.oznet.ksu.edu/library/wldlf2/c700.pdf

Millega ja kuidas roknasid lasta on ammendavalt käsitletud näiteks siin: http://www.crowbusters.com/

Kas keegi teab täpsemalt mida meil erinevates seadusandlikes aktides varesemõrraks nimetatud asja all täpselt mõeldakse?
kas see on selline asi: http://www-rci.rutgers.edu/~lreed/crowtrap.htm
kas kellelgi on selle meie oludes kasutamisega mingeid kogemusi või on midagi kuulnud?

[kakuke]

Kas keegi teab täpsemalt mida meil erinevates seadusandlikes aktides varesemõrraks nimetatud asja all täpselt mõeldakse?
kas see on selline asi: http://www-rci.rutgers.edu/~lreed/crowtrap.htm
kas kellelgi on selle meie oludes kasutamisega mingeid kogemusi või on midagi kuulnud?

Täpselt see ta ongi. Sinu antud esimesel lingil ka see sees olemas. Meelde on jäänud ornitoloog Jaanus Eltsi mingi jutt varesemõrrast, (vist oli üks "Eesti Jahimees" numbritest, kus käsitleti vareseteemat) kui mitte töötavast asjast, et sellega püüavad nad hoopis varblasi jms linde.
Hea soovitus, et ei tekiks mingeid jamasid on soetada omale jahitunnistus ja seda rada mööda edasi liikuda. Ei pea ju ilmtingimata jahimeheks peale paberite kordaajamist hakkama, aga legaalselt saad oma probleemiga tegeleda küll. See oma vara kaitsmine jms on selline suht õrnal jääl käimine ja tegusal inimesel on niigi aega vähe, ammugi siis nii palju, et kembelda rumalate ametnikega ja käia neid asju kohtus ümber tõukamas.
Ära seda 22LR`ga rebase laskmise juttu küll väga tõsiselt võta. Täiskaliibrisegagi on teinekord tegu, et ta kätte saada, ammugi siis veel sellega.
Ma küsin hoopis ühe teise rumala küsimuse, et kas karjakoeri lammaste kaitseks alternatiivina kasutada ei saaks Eestis?

[aivar00]

Paistab "sisutihe" vaidlus olema. Endale tundusid parimate ettepanekutena Kakukese karjakoer ning samuti Sergo "motivatsioon" oinapässi näol. Seda, et jahimees omaks löbuks ronkasid laskma tuleb-väga kahtlane, sest 1 sileraudse jahipüssi padrun maksab poes ca 10.-
Seega lisaks veel variant, et käid jahimehe kursustel ära, sooritad relvaeksami ning soetad endale relva jahipidamiseks, millega siis ühtlasi "korrigeerid" ronkade-rebaste arvukust oma lambakarjas. Usun, et saad selle väikeuluki tuusiku ka seda jahipiirkonda haldava jahimeeste seltsi käest. Asi lihtsalt läbirääkimistes.

[indian]

Tore, et meil on selline ''demokraatia'', kus lausa esimesel foorumiga liitumise päeval võib hakata teisi õpetama, kuidas maailmaasjad ikka TEGELIKULT käivad. Sellise suhtumisega meestele ei tahaks küll ei relvadest ega kaliibritest suurt miskit kosta. ''Oh, oleks mul üks selline suure pauguga suur püss, küll siis teised kõik kardaksid...'', nii või? Valaskalake, või kes sa ka poleks, mis puutub relvadesse, ballistikasse, jms. maailma, siis tean kindlasti palju rohkem kui mõni teine inimene. Seepärast ongi suht õõvastav selliseid lugusid lugeda mis on risti vastu tõekspidamistega mis puudutavad näiteks sellist nii mõnelegi hoomamatut mõistet kui seda on ''relvakultuur''. Asi ei tohiks siiski piirduda pelgalt sooviga: ''ma tahan püssi!'' (Ta tahab Brant'i!?). Kuna tendents on sellele, et riigis progresseerub korralagedus lausa tundidega , siis on ilmselt puhas õnn ja juhus, et meil pole veel kombeks lakku täis peaga relv näpu otsas ringi tuiata. Täis peaga liikluses osalemine on ju juba täiesti tavaline ja osa kontingendi poolt täiesti aktsepteeritud käitumine. Ma loodan, et ühel päeval taastatakse vajalikus mahus psühhiaatriline kontroll nii relva- kui ka juhiloa taotlejatele. Senine on jama, ma olen müünud relva ilmselgelt vaimsete hälvetega kodanikele. Paraku oli neil selleks seadusega ettenähtud relvasoetamisluba. ''Hanegaasi'', kuulipildujat, granaate, pommi jms. tõsimeeli osta soovijaid oli samuti, no need olid ikka puhta sassis. Ja lõpuks küsimus: ''Kes meist ärpleb?''

[Mart]

Kõigepealt tasuks mõelda Kakukese poolt soovitatud karjakoera peale. Leian, et kõige tõhusam abimees. Jahipüss suht mõtetu sellises olukorras, esiteks - tuleb kindlasti ohvreid lammaste seas, kui kogenematu hakkab karjas kõmmutama, teiseks - ei saa sa ühtegi tabatud ega vares loll ei ole, kolmandaks - tark lind õpib kohe, kui inimest silmapiiril pole,pole ka ohtu.
Nii et esiteks proovi neljajalgse sõbraga (koeral ka hea meel, saab tahtmise täis jooksta) ja kui siis kohe kuidagi ei saa, pöördu uuesti kohalike jahimeeste poole ja leidke mingi pooli rahuldav kokulepe.

[rajaleidja]

Tore, et meil on selline ''demokraatia'', kus lausa esimesel foorumiga liitumise päeval võib hakata teisi õpetama, kuidas maailmaasjad ikka TEGELIKULT käivad. Sellise suhtumisega meestele ei tahaks küll ei relvadest ega kaliibritest suurt miskit kosta. ''Oh, oleks mul üks selline suure pauguga suur püss, küll siis teised kõik kardaksid...'', nii või? Valaskalake, või kes sa ka poleks, mis puutub relvadesse, ballistikasse, jms. maailma, siis tean kindlasti palju rohkem kui mõni teine inimene. Seepärast ongi suht õõvastav selliseid lugusid lugeda mis on risti vastu tõekspidamistega mis puudutavad näiteks sellist nii mõnelegi hoomamatut mõistet kui seda on ''relvakultuur''. Asi ei tohiks siiski piirduda pelgalt sooviga: ''ma tahan püssi!'' (Ta tahab Brant'i!?). Kuna tendents on sellele, et riigis progresseerub korralagedus lausa tundidega , siis on ilmselt puhas õnn ja juhus, et meil pole veel kombeks lakku täis peaga relv näpu otsas ringi tuiata. Täis peaga liikluses osalemine on ju juba täiesti tavaline ja osa kontingendi poolt täiesti aktsepteeritud käitumine. Ma loodan, et ühel päeval taastatakse vajalikus mahus psühhiaatriline kontroll nii relva- kui ka juhiloa taotlejatele. Senine on jama, ma olen müünud relva ilmselgelt vaimsete hälvetega kodanikele. Paraku oli neil selleks seadusega ettenähtud relvasoetamisluba. ''Hanegaasi'', kuulipildujat, granaate, pommi jms. tõsimeeli osta soovijaid oli samuti, no need olid ikka puhta sassis. Ja lõpuks küsimus: ''Kes meist ärpleb?''

Ära nüüd liigselt erutu. mees ei taha ju omale relva soetada, et oma lõbuks põmmida. Mehel tõsine probleem, talled süüakse elusast peast ronkade poolt ära.
Aga esimese asjana soovitaks tõesti koera. Kui see variant ei sobi kohe kuidagi, siis tee jahimehe paberid ikkagi ära ja ma ei usu, et ükski sektsioon sind oma ridadesse ei võta, kui põhjendad ära, et tahad vaid oma lamba aias ronkasid, vareseid ja rebaseid lasta. Siis vähemalt kõik seaduslik ja keegi ei saa sulle turja karata. Võid muidugi ka paluda kohalikke jahimehe, et nad tuleksid ja aegajalt laseks paar tükki maha. Siis mõnda aega rahu majas.

[valaskalakene]

Tänud kõigile vastajatele.
Ma ei osanud ette näha, et sellise omaarust suht lihtsa küsimuse ülespanemine niipalju poleemikat tekitab:-)))
Mulle ei meeldi paugutamine tegelikult üldse ja relva omamisest parema meelega hoidun, siiani on õnnestunud. Küsimuse ajendiks oligi tegelikult see, et ma oma piiratud teadmistega relvadest ei kujutanud ette mis viguriga ronkasid üldse lastakse. Vintraudsega (lendavale) linnule pihta saamine tundus ikka väga snaiperivärgina, haavlipüssi laskeulatusse nad niisama lihtsalt ei lase. Vastused sain eelmises postis viidatud lingilt.
Lisaks kohalike jahimeeste jutt kinnitas mu esialgset arvamust. Põhjuseks võis vabalt olla nõrk motivatsioon aga motivatsioonipuudust ei olnud tunda, kui neil jahimaade lepinguid oli vaja sõlmida, siis lubati suure suuga kõik koprad, rebased ja muud kahju tekitajad kontrolli all hoida:-))) Rongavärk polnud siis veel üles kerkinud.


Korralik koer on antud olukorras tõepoolest parim abimees. See koerte teema on aga veel palju ja kohe hulka palju keerulisem, kui püssiteema.
Lühidalt on sedasi, et sobivaid koeri eestis ei ole ja nende siia tooine võtab aega.

[jorr]

Ma siiski kahtlen selles,et Eestis korralikke karjakoeri pole?Praegu neid tõupuhtaid karjakoerigi õige mitut tõugu olemas ja krantsidest parem ei räägiks.Aga arvan,et koeralugu on ikka palju odavam ja parem kui mingi ronga pärast jahipabereid teha ning püss soetada.Pealegi,kui sa paugutamisest eriti lugu ei pea.