Viljandimaa jahimeeste kokkutulekust (fotod)
Mõni aasta tagasi sai ka ise neid fiktoriiniküsimusi koostatud ja pidu korraldatud,siis valisin küsimused sellised,et oleks lihtne,jahipärane aga tahaks ikka mõistust ka.Et küsimustele vastati ruumis siis küsisin näiteks,et mitu trepiastet on jahipudkal ja millise põõsa all magab jänes märja ilmaga.Oli ka kümme küsimust ja maksimumi korral selgitas laskmise kordamine paremuse.Praegu,kui vaadata neid kokkutulekuküsimusi,siis need võrdlemisi keeruliseks aetud,parajad teadusemeestel vastamiseks.Ise arvan,et kokkutulekuküsimus võiks olla lihtsam,naljaga pooleks ja selline mida ka noor jahimees on võimeline(kui mõtleb)vastama,ilma erilise ettevalmistamiseta.Kokkutulekud ongi kujunenud rohkem spordivõistlusteks kui jahimeeste piduks.Seltsides selgitatakse paremaid välja,et siis kokkutulekul seda esikohta püüda(mis muidugi paha pole)aga kas kokkutulek on aint jahimeeste olümpija siis,et aint võistelda ja esikohta püüda.Küllap see mõjutab ka osavõtjate arvukust,et mis ma sinna ikka lähen,ega mina võistkonda kuulu.Selline muidugi aint minu arusaam asjast.
noorus on ilus aeg
Noo, ikka tasub minna kohale. Ma nt pidin mingi aasta viktoriinil osalema, läks nii, et ei osalenud. Lisaks, see eriti ei seganudki, sain seda kesvamärjukest ja huvdijalavett tarbitud, põhiline kokkutulekupäev läks üsna raskelt, aga veendumusega, et tegemist, uudistamist, suhtlemist jne oli ja oleks veelgi olnud küll ja küll.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...