Mõeldud vist seda artiklit http://www.jagareforbundet.se/svenskjak ... reihar.asp
Sulaselges ruootsi keeles, muhvigi ei saa aru.
Remington 700 vs Antonio Zoli 1900
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
impressumis kirjas, et oli tegemist ränga testiga, rootsi kaitseväe tehnikat abiks võttes. tulistati nii soojalt kui külmalt, testiti roostekindlusele ja lõhkiminekule jne.
liiga pikk tekst minusugusele ümber panekuks, napilt saan aru millest juttu.
noored mehed, minge ajage ülikooli rootsi filoloogia plikadele keelt kõrva ja laske ära tõlkida?
liiga pikk tekst minusugusele ümber panekuks, napilt saan aru millest juttu.
noored mehed, minge ajage ülikooli rootsi filoloogia plikadele keelt kõrva ja laske ära tõlkida?
Ma prooviks natuke tõlkida:
Kui te kokkuvõtet vaatate siis:
esimene punkt: täpsus laskmine kolme erineva padruniga mm kaugus centrist
lastud spets pingilt.
teine punkt :laskmine kuuma rauaga, pärast täpsuslaskmist kohe neli lasku sako range padruniga.kronoloogilses järjekorras mm centrist.
kolmas punkt: hoiti relv öö läbi -40 kraadises külmikus võeti hommikul välja pandi pinki ja lask mm centrist
neljandast punktis ei saa hästi aru, aga arvatavsti testiti luku tugevust igaljuhul blaser kannatas kõige vähem kilosid.
viies punkt hoiti relvi soolases ja niiskes ruumis hiljem kuivatati paremustabel:Blaser R93 Luxus, Remington 700 BDL, Howa 1500, Browning A-bolt Hunter, Mannlicher, Sako 85 Hunter, Tikka T3 Hunter, Antonio Zoli 1900 Alpen kes ei viitsi relva puhastada ostke blaser
kuues, viimane ja relvadele saatuslikuks saanud punkt, raudade õhkimine, löödi padrunipesast 10 cm edasi rauda norma oryx 13g ja siis lasti järgi sama kuuliga laetud padrun.Browningul ja remingtonil lõi raua lõhki teistel tekkisid rauale "kuulimuhud".
Vast oli natuke abiks
Kui te kokkuvõtet vaatate siis:
esimene punkt: täpsus laskmine kolme erineva padruniga mm kaugus centrist
lastud spets pingilt.
teine punkt :laskmine kuuma rauaga, pärast täpsuslaskmist kohe neli lasku sako range padruniga.kronoloogilses järjekorras mm centrist.
kolmas punkt: hoiti relv öö läbi -40 kraadises külmikus võeti hommikul välja pandi pinki ja lask mm centrist
neljandast punktis ei saa hästi aru, aga arvatavsti testiti luku tugevust igaljuhul blaser kannatas kõige vähem kilosid.
viies punkt hoiti relvi soolases ja niiskes ruumis hiljem kuivatati paremustabel:Blaser R93 Luxus, Remington 700 BDL, Howa 1500, Browning A-bolt Hunter, Mannlicher, Sako 85 Hunter, Tikka T3 Hunter, Antonio Zoli 1900 Alpen kes ei viitsi relva puhastada ostke blaser
kuues, viimane ja relvadele saatuslikuks saanud punkt, raudade õhkimine, löödi padrunipesast 10 cm edasi rauda norma oryx 13g ja siis lasti järgi sama kuuliga laetud padrun.Browningul ja remingtonil lõi raua lõhki teistel tekkisid rauale "kuulimuhud".
Vast oli natuke abiks
lendorav kirjutas:kuues, viimane ja relvadele saatuslikuks saanud punkt, raudade õhkimine, löödi padrunipesast 10 cm edasi rauda norma oryx 13g ja siis lasti järgi sama kuuliga laetud padrun.Browningul ja remingtonil lõi raua lõhki teistel tekkisid rauale "kuulimuhud".
Kas sellest ka juttu oli, et kuhu teistel siis energia välja paiskus või lõi mõlemad kuulid rauast välja õiget teed pidi?
Mart kirjutas:lendorav kirjutas:kuues, viimane ja relvadele saatuslikuks saanud punkt, raudade õhkimine, löödi padrunipesast 10 cm edasi rauda norma oryx 13g ja siis lasti järgi sama kuuliga laetud padrun.Browningul ja remingtonil lõi raua lõhki teistel tekkisid rauale "kuulimuhud".
Kas sellest ka juttu oli, et kuhu teistel siis energia välja paiskus või lõi mõlemad kuulid rauast välja õiget teed pidi?
Arvatavasti siis tulid õigest otsast välja kuna selle kohta nagu rohkem midagi kirjas pole.Nii palju on veel öeldud, et mõnel relval ei tulnud enam lukk lahti.Veel oli seda katset filmitud suure kiirusega videokaameraga ja pilt oli selline olnud, et raud paisus kõvasti suuremaks ja tõmbas pärast tagasi ja mõni raud oli päris kõvasti lainetanud.Ka teistel relvadel polnud raua lõhkemine kaugel!
Mina lähtuks lukust. Sest lukk on püssi süda ja tema iseloomu kandja. Kui lukk ei istu, ei tule ka laskmisest asja. Torud, kabad/laed ja kõik muu on vahetatav, täiendatav ja muudetav. Remingtoni ja Zoli lukud on mõlemad suurepärased. Kui Remington 700 veel natuke poleerida ja liigseid lokse eemaldada, saab kadestamisväärse tulemuse. Olen lasknud tuunitud Rem 700-sest täpsuspüssist .308 kaliibris, ja see lukk jättis unustamatu elamuse. Zoli 1900 on puhas Husqvarna, ning see lukk on kunagi lausa mingi insenerilahenduse auhinna saanud. Igatahes mitte mingi suvalise atsi ajusünnitus, vaid päris asi. Ma pole üldsegi nõus väitega, et tänapäevane tehnika areng on need lukud vananenuks muutnud. Seda liini ajades tuleb vananeuks kuulutada ka kõik messingkestaga padrunid jpm, sest juba on sõjatööstuste laborites valminud uusi ideid, mis otsapidi ka tootmises. Väidan üsna julgelt, et poltlukuga vintpüss on meiega veel pikka aega, ja need mudelid mis meil täna on, on üsna täiuslikkuse lähedal. Kui juba innovatsioonist rääkida, siis miks keegi Lakelanderi teemat üles ei võta? See on üks tõsiselt kuum asi, kuid kadus peale oma sündimist ja tohutu populaarsuse saavutamist nagu vits vette. Kas äkki kardeti salajase kosmosetehnoloogia liiga laia levikut ja sattumist valedesse kätesse? USA pidi neid tootma hakkama, kuid... Vaadake kasvõi Põhjala laskevõistluste tiitlitabeleid ja millega lastakse...
Tagasi Remington-Zoli teemasse tulles, mulle tundub, et Zoli on baasmudelina karbist võttes suti kvaliteetsem kui Remington. Sellepärast valisin ka ise Zoli, luku ja üldise kvaliteedi tõttu. Mul ei esine mingit "loopimist", kuhu sihin, sinna ka läheb, laskemoona suhtes tundlik ta küll ei paista olevat. Igatahes pole kumbki valik halb, Remington selles variandis vaid pisut robustsem, kuid igati OK.
Tagasi Remington-Zoli teemasse tulles, mulle tundub, et Zoli on baasmudelina karbist võttes suti kvaliteetsem kui Remington. Sellepärast valisin ka ise Zoli, luku ja üldise kvaliteedi tõttu. Mul ei esine mingit "loopimist", kuhu sihin, sinna ka läheb, laskemoona suhtes tundlik ta küll ei paista olevat. Igatahes pole kumbki valik halb, Remington selles variandis vaid pisut robustsem, kuid igati OK.
Välismaa foorumites kirjutatakse Zoli 1900 kohta küll. Kõige parema ülevaate saab vast siit: http://forums.gunboards.com/showthread.php?t=745
(kõige informatiiivsem postitus tolles lõimes on ca 2/3 peal)
Rootslastele on see teema tähtis, ikkagi tegu nende rahvuslikku uhkust puudutava Husqvarna järeltulijaga: http://webnews.textalk.com/se/article_p ... ?id=189944
http://www.jaktjournalen.se/index.php?id=1810&avd1=2
Paari lausega kokku võttes: kuigi Itaalias tehtud 1900-d olid alguses kvaliteediprobleemidega, paranes asi Zoli kätte minnes. Praegu on tegu tunnustatud ja kvaliteetse karabiiniga. Siin foorumis levitatud lahja viimistluskvaliteedi ja ebatäpsuse etteheiteid ma mujalt ei leidnud, samuti ei kinnita ma neid oma kogemusest. Ja Waldust sain tagavara-salve suht kohe kätte, nii-et ka järelhooldus ei tohiks nüüd enam probleem olla.
(kõige informatiiivsem postitus tolles lõimes on ca 2/3 peal)
Rootslastele on see teema tähtis, ikkagi tegu nende rahvuslikku uhkust puudutava Husqvarna järeltulijaga: http://webnews.textalk.com/se/article_p ... ?id=189944
http://www.jaktjournalen.se/index.php?id=1810&avd1=2
Paari lausega kokku võttes: kuigi Itaalias tehtud 1900-d olid alguses kvaliteediprobleemidega, paranes asi Zoli kätte minnes. Praegu on tegu tunnustatud ja kvaliteetse karabiiniga. Siin foorumis levitatud lahja viimistluskvaliteedi ja ebatäpsuse etteheiteid ma mujalt ei leidnud, samuti ei kinnita ma neid oma kogemusest. Ja Waldust sain tagavara-salve suht kohe kätte, nii-et ka järelhooldus ei tohiks nüüd enam probleem olla.
"Nurga tagant lasksin ja raputasin püssi."