9,7 g vs. 11,7 g

[nitram]

polegi nüüd täpselt aru saanud, kummaga kindlam lasta. Mõni räägib, et raskem kuul täpsem, sest hujuvused sellise kuuliga väiksemad. Aga samas mõni kiidab 9,7 g, et algkiirus suurem jne. Mis te mehed arvate. Jagage oma kogemusi. Ise suht värske vindiomanik, oleks hea kuulda teiste kogemusi.

[bambino]

Unusta ära kogu kuuldud jutt, hangi erinevat moona ja katseta tiirus. Iga püss on mingil määral erinev ja selle pead ise läbi proovima, mis paremini tapab ja mis täpsem on.

[kakuke]

Seda ei suuda siin keegi öelda, et milline kuul Sinu püssist just jookseb. Seda pead tiirus ise proovima. Ja vaata, et pärast sellega ikka ise suudad lasta ka.

[Joosep Käba]

See kakukese mõte on nigu rusikas silma auku.
Mind kummastavad siiani mehed, kes ostavad püssi ja optika ja....veel igast asju. Aga siis tiirus palutakse mõnelt laskjalt ole hea mees lase sisse.
Ma ka arvan, et kus **** sa ikka neid kogemusi saad kui erineva moona testides. Kuidas täpsust annab, kuida lasta tundub jne.
Ära mitte mingil juhul usu letimüüja suttu, et CŽ laseb selleri-belleriga ja automaat Barnauuliga jne See jutt on müüja jura, kes julgen arvata 80% juhtudel ei oma konkreetse relvaga mingeid kogemusi. Toonitan 80% juhul üle jääb see 20% väidetavat müüjat, kellelt vägagi häid nõuandeid saad.

[Ahto Kattai]

Ühte asja tahaks algajale siiski kuulivalikul öelda! Mida raskemat kuuli tarvitad ,seda kõvema matsu vastu õlga saad ja see polegi laskmise juures nii väikese tähtsusega!

[kraavik]

Ühte asja tahaks algajale siiski kuulivalikul öelda! Mida raskemat kuuli tarvitad ,seda kõvema matsu vastu õlga saad ja see polegi laskmise juures nii väikese tähtsusega!

Viimasel ajal see tagasilöögi temaatika kuidagi ohtralt silma hakanud ja hakkasin mõtlema, et kas see pidev suure tagasilöögi eest hoiatamine ei pruugi teatud juhtudel loodetud kasu asemel hoopis vastupidist efekti anda? Oma isiklike tagasihoidlike kogemuste najal julgen väita, et jahil või tiirus sihtmärgile täielikult kontsentreerudes ei pane ma tagasilööki justkui üldse tähele (kogemused muidugi ainult kaliibritega 12, 222 Rem, 308 Win ja 30-06 Sprg). Et seda märgata ja hinnata, pean ma laskmisel keskenduma siis spetsiaalselt tagasilöögile. Ja siit tekkiski see vastupidise efekti mõte, et kui algajale relvahuvilisele juba ennetavalt sisendada, et vot see kaliiber peksab ikka hirmsasti tagasi, siis minuarust tekitame talle lasukartuse juba enne relva kätte võtmist! Tundub, et inimestel on see tagasilöögi tajumise indeks väga erinev ja seetõttu oleks ehk mõistlikum lasta inimesel endal läbi praktilise kogemuste jõuda arusaamisele, milline kaliiber tekitab temas paugukartust ja milline mitte.

Ma võin muidugi oma teooriaga täiesti rappa panna , aga sellisedi mõtteid on mul tekkinud. Loodan et väga kõvasti tappa ei anta

[kakuke]

Vaata selleks, et jahis suudaks korraliku paugu teha, pead suutma vähemalt tiirus oma püssi sisse laskma ja kui oled püss peos sündinud siis ei pea tiirus harjutama. Enamus, aga ikkagi peab. Väga hästi näeb selle ära, kui lased sõbral laadida oma püssi selliselt, et ise ei näe, kas laadis selle klikk padruniga või ei ja siis lasta. Usu, päris paljud teevad huvitavaid liigutusi ka siis, kui rauas klikk padrun ja ise seda ei tea. Muidugi inimesed on erinevad ja taluvad "valu" erinevalt. Ka on erinevad kriteeriumid erinevate inimeste jaoks täpsuse osas, kelle jaoks on näitaja see, kui saab põdra kummuli, kelle jaoks see, et suudab kuulid üksteist lõikuma panna.

[kakuke]

Lisaks veel nii palju, et loomulikult ei pane laskja tavaliselt oma vigu tähele. See käib minu enda kohta ka ja rõõmustan alati, kui keegi pädevam kõrvalt jälgib minu vigu ja neile tähelepanu juhib. Paugukartus on loomulikult kõrvade vahel kinni ja salvestatud alateadvusesse. Kui sportlaskmist nuusutasin siis mainis tagasilöögi mõju lasu tulemusele lasketreener õhupüssilt üle minnes spordikale. Mina sellest aru ei saanud ja ka praegu ei saa, aga ju paarikümne aastase treenerikogemusega mees teadis mis rääkis.
Inimkatsed meeldivad mulle väga ja miks mitte kunagi seda testida ühiselt tiirus.

[baddmann]

Mina annaksin algajale oma kogemusest järgmist nõu:

1. kui peamisteks (suur)ulukiteks, mida lased, on metskits ja -siga, siis võid vähemalt esialgu kasutada 9,7 g kuuli. See sobib ka põdrale, aga vähemalt mina ise tunnen end põdrajahis kindlamini 11,7 grammisega.

2. kui jahi raskuskese on metsseal ja põdral JA kui oled relvaga juba veidi rohkem sinapeale saanud ning juba varasemate vastajate poolt kirjeldatud paugukartust väga ei ole, siis võid hakata tasapisi 11,7 g kuuli kasutama. Poepadrunite osas ütlen kohe, et ei oska kommenteerida, ent iselaetud moona olen enda relvast saanud jooksma ühteviisi (9,7 ja 11,7) ja seega vaja ainult vaadata, et erinev moon jahile kaasa saaks, kui selle järgi vajadust on.

Loomulikult mängivad peale kuuli raskuse (ja koos kuuli raskusega) olulist rolli kõik ülejäänud tegurid valemis relv-laskemoon-laskja, aga üldjuhul on kergema relva ja algajama laskja puhul siiski talle endale lihtsam kasutada kergemat kuuli.

Mina ise alustasin hoopis vastupidi - 11,7 poemoon, 11,7 iselaetud ja nüüd liigun vaikselt 9,7 iselaetute poole. Oleks võinud varem liikuda

BM

[kraavik]

Lisaks veel nii palju, et loomulikult ei pane laskja tavaliselt oma vigu tähele. See käib minu enda kohta ka ja rõõmustan alati, kui keegi pädevam kõrvalt jälgib minu vigu ja neile tähelepanu juhib. Paugukartus on loomulikult kõrvade vahel kinni ja salvestatud alateadvusesse. Kui sportlaskmist nuusutasin siis mainis tagasilöögi mõju lasu tulemusele lasketreener õhupüssilt üle minnes spordikale. Mina sellest aru ei saanud ja ka praegu ei saa, aga ju paarikümne aastase treenerikogemusega mees teadis mis rääkis.
Inimkatsed meeldivad mulle väga ja miks mitte kunagi seda testida ühiselt tiirus.

Kui mina sportlaskmist nuusutasin, siis sellest ajast ei mäleta küll, et treener oleks tagasilöögile erilist tähelepanu juhtinud. Mees samuti terve elu treener olnud ja maailmatasemel laskureid eestile tootnud, kui nii öelda võib. Võib-olla oli asi selles, et laskma hakkasime kohe spordikatest. Aga võib-olla ka lihtsalt ei mäleta neid õpetussõnu.

[Mart]

Baddmann'iga päri, suurematele ulukitele natuke raskem kuul, siis 11,7. Padrunivalik on ka suur, igatsugu tootjate kuule saada, selles padrunis. 9,7 grammi siis kergematele loomadele.
Mis puutub tagasilööki, siis ennast sai kunagi ära rikutud sellega, et optika oli valesti peale pandud, silmakaugus okulaarist liiga väike ja optika tuli vastu nina. Oi kui palju aega läheb, et see vastu nina saamine meelest läheks.
Optika õigele kaugusele ja siis lase mis relvaga tahes ja olgu see tagasilöök milline tahes, pole põhjust midagi peljata. Tiirus klapid pähe!

[Ahto Kattai]

Optika õigele kaugusele ja siis lase mis relvaga tahes ja olgu see tagasilöök milline tahes, pole põhjust midagi peljata. Tiirus klapid pähe!

Ja nii arvadki või? Ei kao see inimese alateadus kuhugi,vaadake millega meie paremik VSS -laseb Ei tea miks kül nad ei kasuta seal oma kiidetud 308 v 30-06 jne. Vähe sellest nad ei taha lasta samas vahetuses isegi endast suurema kaliibri kasutajatega.Vahetused lepitakse võimalusel kokku! Metsas on aga sedasi ,et mida rohkem aega sul selle lasu sooritamiseks on (käelt) ,seda s...mini see tavaliselt välja kukub ja see just seda paugu ootust/kartust näitabki.Kiirel laskmisel pole sul lihtsalt aega kontsentreeruda mingitele kartustele. Ma arvan Mart ,et kui sa lased näiteks sama distantsi ,ütleme 50 m oma 30-06 , ja siis näiteks LR 22 -ga ja püssid on ometi sama täpsed ,siis ilmselt tulemused on kõvasti erinevad,miks küll!? Neid püss käes sündinud ,v neid kes kõva trenni tulemusena seda katset suudavad võrdselt hästi teha on tegelikult väga vähe! Ja muidugi on vahe kas punnid lasta selle ühe -kaks lasku v lased ikka terve harjutuse!

[kraavik]

Tiirus klapid pähe!

Kusjuures väga õige ja oluline märkus minuarust. Paugukartuse tekkimisel on kindlasti suur osa kõval paugul, mis paneb vähelasknud inimese tahes või tahtmatult võpatama. Vaat et mängib see isegi suuremat rolli, kui vastu õlga tulev kõks! Tiirus tulejoonel asuvad seinad ja lagi ju võimendavad seda pauku kõvasti. Isegi klappidega (elektronilistega pole vinti lasknud, räägin tavaklappidest) tundub pauk kõva, mis siis veel klappideta laskmisest rääkida. Ise sai kunagi lollust tehtud, kui sai 308 poolautomaadist kiirtuld anda, nii 100 pauku, ja klappe muidugi peas polnud. Nüüd olen vasakust kõrvast tunduvalt kurdim kui paremast ja paugud enam väga kõvadena ei tundu. Aga on see siis kasvõi jahipidamise seisukohast hea?

[lendorav]

100% nõus kuldi jutuga.Ise tegin kaks aastat tagasi laskekatset ja esimesel korral ei õnnestunud norrmi täita.Seejärel palus instruktor vedada ja päästa laadimata relvaga, päris jubedad liigutused tulid päästmisel sisse.Pärast "kuiva" õnnestus laskekatse norm ilusti täis lasta.
Samuti olen nõus sellega, et mida kiiremini lasta(vähem aega lasu peale mõelda) seda parem tulemus.
Kui natuke teemasse, siis ise kasutasin alguses 9,7g moona ja hiljem keegi ütles, et 11,7 kardab vähem kõrt ja nüüd olen kasutanud ainult seda(ei oska kindlalt väita, et see nii ka on).Olen lasknud sellega kitsi, sigu, põdra ja kui kunagi arvasin, et raskem kuul lõhub rohkem, siis enam nii kindel pole.Vähemalt mina pole aru saanud.Minu meelest lõhub rohkem see kui halvasti ja viletsa nurga alt tabada.Minu arvamus samuti selline, et tiiru proovima kumba moonaga püss paremini laseb ja asi otsustatud.

[Mart]

Kult, ma ei mõelnudki VSS-i, see omaette teema ja ei tea kas on maailmas meest, kes suudaks näiteks 50 BMG-ga VSS-i läbida (hullumeelne näide muidugi ). Keelatud vist pole.
Lihtsalt juhtisin värskele vindiomanikule tähelepanu, et sama reha otsa ei astuks, mis mina värske vindiomanikuna.
Kui veel 9,7 ja 11,7 grammi kuulidest, siis 9,7 peaks 30-06-s paremini jooksma, kui 11,7, on ju see kaliiber selle kuuli jaoks tehtu.