Sea kihv
Hakkasin siin usinasti Jahiraamatust uurima, et kuidas siis hinnata, juhend kenasti kirjas, aga mida pole, see on siis punktide liitmine ja punktisummad, mis vastavad mingile medalile. Kusagil foorumis on inglise keelne link (Saialõikaja pani üles), kus sama asi kirjas, isegi lihtsamalt kirjutatud, punktide liitmine ka, aga puudusid samuti medalite jaoks vajalikud punktisummad. (Jahiraamatust otsisin üsna pinnapealselt, aga no, ei hakanud silma, vähemalt trofeede all ei leidnud ja lisatabeleid ka mitte). Kui kellelgi trofeede hindamise raamat, andku punktisummad teada, mõõtmine ise on selline -
Alumiste kihvade pikkus (cm). Mõõdetakse mööda kihva välist kumerust. Kui kihvas on praod, siis mõõdetakse kuni praoni. Murdunud kihval mõõdetakse alles jäänud osani. Võetakse kahe kihva keskmine SENTIMEETRITES.
Alumiste kihvade laius (mm). Mõõdetakse kõige laiemast kohast nihikkaliibriga (saab umbkaudu mõõdulindiga ka), ebaloomulikke paksendeid jms arvesse ei võeta. Mõranenud kihvadel tehakse vastav mahaarvestus (seega, harjutage enne kesikute kihvadel, kui võimalus mõnda vääristada). Võetakse kihvade laiuste keskmine MILLIMEETRITES.
Ülemiste kihvade ümbermõõt (cm). Võetakse kõige jämadamast kohast. Mõõdulint peab olema pingule tõmmatud, igast lohkusid sisse ei mõõdeta, anomaalseid väljakasve arvesse ei võeta. Jällegi, kahe kihva keskmine SENTIMEETRITES.
Juurdehindlus.
Alumised kihvad (kuni 2 punkti), mustjaspruuni, peaaegu musta värvuse eest kihvade välisküljel lihvumisjälje juures antakse kummalegi kihvale 0,5 punkti, kokku 1 punkt.
Ringikujulise ja sümeetrilise ihvakumeruse eest (kihvade välispinnal ei ole pikkivagusid), pika lihvumisjälje ja heade kihvaotste eest antakse kummalegi kihvale 0,5 punkti, kokku 1 punn.
Ülemised kihvad (kokku kuni 3 pnt), mustjaspruun, peaaegu must värvus (üks kihv 05, 2 kihva 1 pnt; kihvade vorm 0,5 ja 1, kihvade keerduvus 0.5 ja 1. Kihvade värvust hinnatakse lihvumiskoha juurest, keerdivust hinnatakse shabloonil või laual, otsad peavad ülesse keerduma, sisi on hea, vormi hinnatakse ka shabloonil.
Mahahindlus.
Alumistel kihvadel lihvumisjälg kuni 4 cm (1 kihv 15 pnt, mõlemal siis 3 punni maha)
Lihvumisjälje pikkus alumistel kihvadel 4,1-5 cm, (0,5 ja 1 pnt)
Alumiste kihvade pikkuse, laiuse ja vormi ebavrdsus (kuni 3 pnt)
Ülemisega sama (kuni 3 pnt)
Ülemiste ja alumiste kihvade ebavõõrdsus (kuni 1 pnt).
Üldiselt, natukene subjektiivsust, aga väga oluliselt see asja ei mõjuta, kui on suur kihv, pikkused ja laiused annavad korraliku tulemuse, lihvumisjälg üle 5 cm, siis on lootust. Annaks keegi punktisummad ka teada, oleks abiks. Ise hiljuti mõõtsin ühtesid kihvasid, läksid nüüd kontrolli, aga peaks pronksi andma, loomulikult pole enam meeles, mis mingi medali väärtuseks on.
Vist oli nii ka, et kui alumine kihv on alla 2,5 cm lai, siis medali saamise tõenäosus väike. Kui tabatud loomal on kihva 5 cm vi enam väljas, siis on medalilootus.
Vääristamsel tuleb võtta lõualuud läbi ikka korraliku varuga, et kihva ei lõhuks, need jooksevad ikka pikalt lõua luu sisse. Lisaks, kihva eraldamisel on ka oht vigastada kihva. Seega mingi 2-3 katset pisemate kihvade kallal ei teeks paha.
Isiklik soovitus, kui kihvad keedetud ja veega koos maha jahutatud, puhastage kergelt need ning pange vatti sisse, kallake vesi ka otsa ja pange tervesse (pisikesse) kilekotti. Nii on tagatud niiskus, ja ei juhtu seda, et 2 päeva pärast avastate oma kuldmedaliväärse kihva otsani pragunenud olevat. Täita tasub valge EPOga, natuke või rohkem natuke vähem kõvendist sisse kui mingiks remonditööks panna tuleb.
Alumiste kihvade pikkus (cm). Mõõdetakse mööda kihva välist kumerust. Kui kihvas on praod, siis mõõdetakse kuni praoni. Murdunud kihval mõõdetakse alles jäänud osani. Võetakse kahe kihva keskmine SENTIMEETRITES.
Alumiste kihvade laius (mm). Mõõdetakse kõige laiemast kohast nihikkaliibriga (saab umbkaudu mõõdulindiga ka), ebaloomulikke paksendeid jms arvesse ei võeta. Mõranenud kihvadel tehakse vastav mahaarvestus (seega, harjutage enne kesikute kihvadel, kui võimalus mõnda vääristada). Võetakse kihvade laiuste keskmine MILLIMEETRITES.
Ülemiste kihvade ümbermõõt (cm). Võetakse kõige jämadamast kohast. Mõõdulint peab olema pingule tõmmatud, igast lohkusid sisse ei mõõdeta, anomaalseid väljakasve arvesse ei võeta. Jällegi, kahe kihva keskmine SENTIMEETRITES.
Juurdehindlus.
Alumised kihvad (kuni 2 punkti), mustjaspruuni, peaaegu musta värvuse eest kihvade välisküljel lihvumisjälje juures antakse kummalegi kihvale 0,5 punkti, kokku 1 punkt.
Ringikujulise ja sümeetrilise ihvakumeruse eest (kihvade välispinnal ei ole pikkivagusid), pika lihvumisjälje ja heade kihvaotste eest antakse kummalegi kihvale 0,5 punkti, kokku 1 punn.
Ülemised kihvad (kokku kuni 3 pnt), mustjaspruun, peaaegu must värvus (üks kihv 05, 2 kihva 1 pnt; kihvade vorm 0,5 ja 1, kihvade keerduvus 0.5 ja 1. Kihvade värvust hinnatakse lihvumiskoha juurest, keerdivust hinnatakse shabloonil või laual, otsad peavad ülesse keerduma, sisi on hea, vormi hinnatakse ka shabloonil.
Mahahindlus.
Alumistel kihvadel lihvumisjälg kuni 4 cm (1 kihv 15 pnt, mõlemal siis 3 punni maha)
Lihvumisjälje pikkus alumistel kihvadel 4,1-5 cm, (0,5 ja 1 pnt)
Alumiste kihvade pikkuse, laiuse ja vormi ebavrdsus (kuni 3 pnt)
Ülemisega sama (kuni 3 pnt)
Ülemiste ja alumiste kihvade ebavõõrdsus (kuni 1 pnt).
Üldiselt, natukene subjektiivsust, aga väga oluliselt see asja ei mõjuta, kui on suur kihv, pikkused ja laiused annavad korraliku tulemuse, lihvumisjälg üle 5 cm, siis on lootust. Annaks keegi punktisummad ka teada, oleks abiks. Ise hiljuti mõõtsin ühtesid kihvasid, läksid nüüd kontrolli, aga peaks pronksi andma, loomulikult pole enam meeles, mis mingi medali väärtuseks on.
Vist oli nii ka, et kui alumine kihv on alla 2,5 cm lai, siis medali saamise tõenäosus väike. Kui tabatud loomal on kihva 5 cm vi enam väljas, siis on medalilootus.
Vääristamsel tuleb võtta lõualuud läbi ikka korraliku varuga, et kihva ei lõhuks, need jooksevad ikka pikalt lõua luu sisse. Lisaks, kihva eraldamisel on ka oht vigastada kihva. Seega mingi 2-3 katset pisemate kihvade kallal ei teeks paha.
Isiklik soovitus, kui kihvad keedetud ja veega koos maha jahutatud, puhastage kergelt need ning pange vatti sisse, kallake vesi ka otsa ja pange tervesse (pisikesse) kilekotti. Nii on tagatud niiskus, ja ei juhtu seda, et 2 päeva pärast avastate oma kuldmedaliväärse kihva otsani pragunenud olevat. Täita tasub valge EPOga, natuke või rohkem natuke vähem kõvendist sisse kui mingiks remonditööks panna tuleb.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Seni kuni vanad jahimehed "nõu" annavad, jään ma skeptiliseks. St, ma igasuguseid lugusid kuulnud, kuidas haavlitega parem põrsast lasta, lihakeha tükeldamiseks parim vahend kirves, lisaks veel hulk teisi nõkse, mis iseenesest ju töötavad. Loomulikult, õppimiseks kõlbulikku leidub nende ivade seas palju, aga siis peab ise piisavalt tark olema, et eristada kvaliteeti lihtsalt vanakooli tarkusest,
Seega kihvade puhul tasuks vaadata, millega profid teevad, millega näitusele ilmunud kihvad täidetud on ja kuidas tehtud. Mitte, et vaha halb oleks ja epo hea, aga ma olen näinud vahaga tehtuid, katki läinud kihvasid, samas väga suures osas kasutatakse valget epot ja pole häda miskit. Endal ka valge epo, siiani kenasti pidanud ja tundub, et jäävadki pidama. Ja jamamist on vähe, segad kokku, nõristad kihva täis, vaatad, et õhk välja pääseks, hiljem paned natuke veel epot lisaks, sest mingi kogus õhku tuleb hiljem välja. Üldiselt, väga lihtne tegemine.
Seega kihvade puhul tasuks vaadata, millega profid teevad, millega näitusele ilmunud kihvad täidetud on ja kuidas tehtud. Mitte, et vaha halb oleks ja epo hea, aga ma olen näinud vahaga tehtuid, katki läinud kihvasid, samas väga suures osas kasutatakse valget epot ja pole häda miskit. Endal ka valge epo, siiani kenasti pidanud ja tundub, et jäävadki pidama. Ja jamamist on vähe, segad kokku, nõristad kihva täis, vaatad, et õhk välja pääseks, hiljem paned natuke veel epot lisaks, sest mingi kogus õhku tuleb hiljem välja. Üldiselt, väga lihtne tegemine.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Eks see ongi see koht kus tõde välja peab kooruma. Mul endal kogemused selle koha peal absoluutselt puuduvad. Kui valge epo on hea, siis pole mul selle vastu midagi, las ta olla edasi. Mulle tundus usaldusväärne info mehe käest kes on 80 aastat vana ja oma elu kooksul palju kihvasid seinale pannud. Eriti usaldusväärseks tegi tõik, et tal olevat epoga just lõhki läinud ja vahaga jäi pidama. Samas tuleb tähelepanu pöörata ka ilmselt sellele, et tema võis ju kasutada pruuni epot. Aga see selleks, hea lahendus on valge epo näol leitud. Ja see see info tasub kõrvataha panna. Tänud.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Mart kirjutas:aga kas keegi on proovinud tänapäevaseid vahendeid, näiteks mingi silikoniga täis valada. Peaks nagu mingi niiskuse sees hoidma, ava tahkub ära ja välja ei jookse. Lihtsalt tuli selline mõte.
Proovitud, said nädala aega seista ja olid lõhki. Ei teagi, kas meie või siis siu viga aga nii läks. Siimaale on kõik soovitanud saepurupulbri seguga epot.