Uue relva sisselaskmine

Siin oleks tore vahetada mõtteid jahirelvadest , nende headest ja ka halbadest külgedest .
Milline relv millise jahi jaoks jne.
Endrik
Postitusi: 25
Liitunud: E Nov 12, 2007 10:20 pm

Uue relva sisselaskmine

Postitus Postitas Endrik »

Puutusin ühes Soomes 2007 avaldatud raamatus kokku uue püssi sisselaskmise õpetusega. A la: 1 lask, raud puhastada, teine lask puhastada, 3 lasku jälle puhastada, 5 lasku ja puhastada jne. kuni 50 lasku. Tundus kummaline. Ilmselt oleks püssi paberites kirjas kui midagi sellist vaja teha oleks. Kirjas ei olnud küll kas seda teha kasvava või kahaneva kuutsükli aegu :D On kellelgi kogemusi?
bambino
Postitusi: 134
Liitunud: K Nov 30, 2005 11:44 am

Postitus Postitas bambino »

Sellest mitmes muus raamatus ka juttu. Seda on soovitatav teha tööstuslikult toodetud raudadega, et eemaldada üleliigseid metalliosakesi ja tööriistajälgi. Kvaliteetsete käsitsi viimistletud raudadega seda vaja pole.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Ja kui suur vahe on sees, kui sellest mitte kinni pidada?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
bambino
Postitusi: 134
Liitunud: K Nov 30, 2005 11:44 am

Postitus Postitas bambino »

Mõnel puhul tõenäoliselt pole mingit tajutavat vahet, mõned on kirjutanud kuni poole võrra väiksemast hajuvusest.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

No nii nüüd ma siis tean miks mõnel "jahimehel" isiklik püss loobib kord ühte tallu kord jälle teise tallu... :lol: :lol: :lol:
Korralik sisselaskmine jäi nooruspõlves tegemata :oops:
ikka lõbusalt
Kasutaja avatar
reimakas
Postitusi: 308
Liitunud: E Nov 28, 2005 5:16 pm

Postitus Postitas reimakas »

Otse loomulikult. Peale igat "pauku" tuleb toru korralikult puhastada. Muidu hakkab loopima.....
See, kes tapab, pole veel jahimees
wsm
Postitusi: 353
Liitunud: P Jaan 15, 2006 9:07 pm

Uue relva sisselaskmine

Postitus Postitas wsm »

Uue relvaraua sisselaskmine on väga tähtis toiming igale relvale, sest sellest sõltub praktiliselt iga relva edaspidine käekäik, eluiga,töökindlus, täpsus ja takka otsa ka jahimees, kes selle rauaga toimetab.
Sisse töötamatta relvaraua iga on mitmeid kordi väiksem korralikult hooldatud relva rauast.
Ma ei hakka siin moraali kirjutama, eks igaüks peaks ise seda teadma, mida tema relv väärt on : hinnaklass, täpsus , kindlustunne jahil, kütitud ulukid, suhted jahikaaslastega, jne.
Siiselaskmise juhendi annavad relvade ja raudade tootjad:
Esimesed viis lasku: puhasta raud peale igat lasku :!:
Kuuendast viiekümnenda lasuni puhasta rauda peale iga viiendat lasku :!:
Raua puhastamiseks laskude vahel sobib BRUNOX õli (kanda kohe peale lasku rauda ja enne järgmist lasku õli rauast kindlasti eemaldada). Ajaliselt kuskil 5 min laskude vahe (esimesed viis lasku).
Seejärel võib teha viis lasku järjest sellise tempoga, et raud kuumaks ei lähe . Seejärel puhastada, lasta jahtuda ja jälle tulistada viis lasku. Jahutamise ajal saab kontrollida märklehte.
Nimelt Brunox õlil omadus poleerida rauda ja seoses sellega edaspidi väldite raua vasestumist, mis omakorda mõjutab relva täpsust ja tööiga.
Sai tehtud võrdlus sama moonaga kahel erineval relval, kus korralikult sisselastud relval peale VSS-i (20 lasku) oli raud ilus ja läikiv, kuid teisel oli raud vasest punane. :idea:
Endrik
Postitusi: 25
Liitunud: E Nov 12, 2007 10:20 pm

Postitus Postitas Endrik »

Nagu näha on arvamusi seinast seina. Uurisin ka mujalt maailmast foorumitest, täpselt sama lugu. On ostetud kaks relva, üks nõ. sisse lastud ja teist mitte ja tulemus mitme tuhande lasu pärast täselt sama e. püsside täpsus identne. Teine seltskond väidab jälle sama, mida eelmises kirjas kodanik wsm, et siis sisselaskmine äärmiselt tähtis. Aga juba see näitab et asi on segane kui ühed väidavad et piisab 10-st lasust ja teised kuni 300-st ja kõigest mis nende numbrite vahele mahub. Ameerikas kus on üle 20,6 miljoni aktiivse jahimehe ja vindilaskmine sajanditepikkune traditsioon ja äärmiselt populaarne, on üldlevinud arvamus, et kaasaegsetel relvadel nõ. sisselaskmine mingit eelist ei anna. See olevat vajalik olnud küll kuni eelmise sajandi keskpaigani ja ka mõnede veidi hiljem toodetud relvade juures.
Kasutaja avatar
Heino
Postitusi: 149
Liitunud: P Dets 24, 2006 4:30 pm

Postitus Postitas Heino »

Mina kaldun arvama, et sisselaskmine on vajalik ja seda eelkõige vase kihistumise vähendamiseks. Asi, mida meil ei taheta teha, aga mis on hädavajalik, on vahetult peale laskmist pronksharjaga relvaraua läbilükkamine kuni raud soe. See peaks tagama raua vasestumise vältimise. Kodanik Bleiker ütles, et 300 meetri raud tuleb vahetada peale igat 4000 lasku (6mm BR), et tagada minimaalne hajuvus. Tema väite kohaselt on veel hea tulemus saavutatud rauaga, millest on eelnevalt tehtud 7000 lasku, kuid see pidi viimane piir olema. Sellise arvu juures pole veel erilist vahe kas raud on sisselastud või mitte. Ühe raua hind on 11500 EEK tehase väravas... Ma usun, et Eesti jahimeestel, kes käivad mitu põlvkonda sama püssiga jahis on targem teha korralik sisselaskmine. Mikidel, kes iga kvartal võivad endale lubada uue raua või relva, ei oma see erilist tähendust... Mina oma uue 223 lasin igal juhul sisse vastavalt WSM õpetusele. :)
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Heino kirjutas:... Asi, mida meil ei taheta teha, aga mis on hädavajalik, on vahetult peale laskmist pronksharjaga relvaraua läbilükkamine kuni raud soe. ...

See tähendab ju seda, et vahetult peale laskmist käid tiirus koheselt rauast üle. Raud jahtub kiirelt, ka varmint raud. Tänapäeval ju olemas solvendid, millega vask rauast kätte saadakse. Samas ma pole oma silmaga seni näinud, et mis asi see vask rauas on, et mõni räägib suisa punastest vindiharjadest ja solventi kasutades sinisest lapist. Minu lapp tuleb sealt välja kas mustana (kohe algul) või siis täitsa puhtana. :M
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Kuskil olid üleval lingid (vist Mardi pandud) seal oli näha erinevate relvaraudade väljanägemine seestooolt mikroskoobiga suurendatult.Mõni raud nägi suurendatult välja nagu kalasoomustest kokku pandud,aga oli ka üsna siledaid asju! Neile "karvastele" ei aita ilmselt ka mingi sisselaskmine,mis s... t see s...t! Suure täpsuse tagaajajatel tuleks ehk hakata pihta tehase kvaliteedist,mitte nii nagu vanasti vene masinad tuli tehasest tulles polt haaval üle käia! Siis on siin ka jutuks olnud snaiperlaki kasutamisest!? Asjatundjad ,WSM ja teised,mida sellest pajatate,kes on katsetanud ,antke teada!
Sellest ,et pärast igakordset kasutamist pronksharjaga raud soojaks hõõruda ma küll eriti head ei usu ! Kauaks seda rauda sellise hõõrumise peale jätkub :M
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

kult kirjutas: Sellest ,et pärast igakordset kasutamist pronksharjaga raud soojaks hõõruda ma küll eriti head ei usu ! Kauaks seda rauda sellise hõõrumise peale jätkub :M

Vist valesti aru saanud, ma lugesin välja, et pronksharjaga tuleb nii kiirelt üle käia peale laskmist, et laskmissooja rauda puhastad, mitte ei nühi harjaga soojaks. Krt, see oleks alles nühkimine. :D
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Endrik
Postitusi: 25
Liitunud: E Nov 12, 2007 10:20 pm

Postitus Postitas Endrik »

Jah selle vase saab sealt tõesti tänapäevaseid puhastusvedelikke ja vahte kasutates ka harjaga hõõrumata kätte. Mina kasutan vahtu (Forrest proffessional bore cleanibng foam), mis tõesti peale sadat lasku tiirus värvub rauas 15 minutiga rohekas-siniseks. Peale paari lasku aga vahtu kasutades silm seda vähese vasehulga reaktsiooni lihtsalt ei märka.
Kasutaja avatar
hendrik
Postitusi: 890
Liitunud: R Veebr 04, 2005 10:33 am

Postitus Postitas hendrik »

Endrik kirjutas:Jah selle vase saab sealt tõesti tänapäevaseid puhastusvedelikke ja vahte kasutates ka harjaga hõõrumata kätte. Mina kasutan vahtu (Forrest proffessional bore cleanibng foam), mis tõesti peale sadat lasku tiirus värvub rauas 15 minutiga rohekas-siniseks. Peale paari lasku aga vahtu kasutades silm seda vähese vasehulga reaktsiooni lihtsalt ei märka.


Ise olen samuti kasutanud Forresti vahtu ja tavalise poolmantli puhul ei ole tõesti ca 5-10 lasu pärast eriti sinine see vaht. Samas nt barnes x puhul on ka 5 lasuga see vaht täitsa sinine. Käisin tiirus ja tegin optika sisselaskmise eesmärgil barnesega kokku 20 lasku (karp tühjaks) ja ka kuulide hajuvus oli viimastel laskudel pisut suurem, ju sinna rauda jääb ikka korralik kiht vaske. Sellest hoogu saanuna olen jätkuvalt pärast mõnd pauku barnesega ka rauale foresti kuuri teinud - jahilasud peavad täpsed olema.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Tulin just saunast ja kaen, et täitsa huvitav arutelu arenenud. Kahju, et (b) ei saanud tarvitada kuna pean tööle minema. Aga uuriks siis ka mitu pauku foorumlasest jahimeest (ei pea silmas sportlaskureid nagu Kaupo, Arles, Priit ja teised) teeb oma sportvintrelvast aastas? Olen üsna veendunud, et ka Eesti tipus olevad laskesportlased ei kasuta jahil käimisel enda tiirurelva. Tavajahimees aga küll- enda tavaline tiiru ja jahikulu aastas ehk kokku ca 200-300 pauku relva kohta. Tiirus 99 % õhukas ja 22 LR (mugavus kasutada tehasepadrunit ja selle hind panevad asjad paika). Seega minu vinraudse relva nn. talutav täpsus peaks kestma ca 30 aastat ehk siis keskmisest aktiivse jahimehe nn. eluea. Arvestades praegusel ajajärgul müügil olevate relvade hindu, kättesaadavuse lihtsust ja valikut kahtlen selles sügavalt, et minu järeltulijatest keegi minu tavalisi kasutatud vanu relvi peale minu surma tatt ripakil endale ihaldab :lol: olgu nad siis kui täpsed ja hooldatud iganes.
Ja milline see talutav täpsus on- kas 100 m pealt 10 cm ringi iga pauguga või siis 1 m ringi? Tean nii oma seltsist mehi, kes tiirus rääkimata laskekatsete tegemisest- esimese hooga isegi märklehele pihta ei saa (ja mitte vähe-uurige kasvõi laskekatsete protokolle) siis minu arusaamise järgi taandub asi ikka rohkem "mehe" taha- ja selline mees teeb oma relvast pauku ainult iga kahe aasta tagant laskekatsel ja paar korda heal juhul ka jahil.
Tean ka seada, et kui suvalist asja korrektselt hooldada kestab tema paremini (eriti kehtis see nõuka aja tehnika kohta). Ja peale 30-40 paugu tegemist ei ole ka mina täheldanud, et puhastustropp oleks kohe hullult roheline.
Kui rääkida aga maailma tasemel snaipritest, siis olen 100 % kindel, et nemad ei kasuta laiatarbekaubana valmistatavaid relvi- tõenäoliselt ainult oma õpitee alguses.
PS- see on ainult minu isiklik arvamus, milline ei pretendeeri absoluutsele tõele. Kui keegi arvab teisiti, siis oleks ka kena kui põhjendataks oma seisukoht ära. Saaksin ka mina targemaks :oops: .
ikka lõbusalt
Vasta