s4u4l4e4v4 kirjutas:Pakuks oma varjandi. Nende andmete järgi peaks kuul läbima 200m kuskil 0,25-e sekundiga. Jooksev rebane 10 m/s, selle ajaga läbib 2,5 m. Sama palju peaks minu arust ka ettevõtma tahetavast tabamis kohast, ...
vot see arvutuskäik on ka mu humanitaarharidusele arusaadav ... ja rebasekiiruse osas arvan kah et lühiajaliselt paneb ikka ligi poole kiiremini, kuna koer järgi ei jõua, aga tavaliselt jõuab koer 50-60 km/h autol jupp aega järel joosta
Feen küsis kuidas rebase nägemisega lood....
Külmaga rebse liikuma löönud ja nv nähtud 7 isendit päeval ja öösel teist samapalju väikese ajag, söödalt koju sõites. Liikumatuks jäid 3 päeval. Kui nüüd lund tuleks, oleks kuuvalgel päris lõbus...
Jah liigub punanahk ka päeval juba, kuigi on endal tunne,et õige pulmatrall hakab läbi saama.Kas oli nüüd see külma süü, või mis, kuid repsipulm veel käib?Kuu on ka ja imet küll,Tartu kandis veel kohati lundki.
Lund nii ropult,et rebast ei ole põllus näha ei õhtul ege hommikul.Jälgede järgi longivad mööda teid ja otsivad äärtest kergemat saaki.Kuidas aga teil rebasejahiga.
Esimesel kuupäeval siga piirates nägin ühte, põõnas 10-15 m teest, teisel nägi meil üks teine mees kokku nelja piiramise aegu, kolmandal ei nähtud ühtegi. Aa jahist ei tea midagi.
täna saares sigadele süüa viies oli üks rebane igatahes põllus täiesti olemas ja koorik paistab neid juba päris hästi kandvat ,paar päeva varem õnnestus üks noor isane ka põllust kotti pista!Natuke kannatust, küll külm ja nälg paneb punakuued liikuma!
Ühelt poolt räägitakse kärntõve laiemast levikust rebaste seas tänu marutaudi "äralangemisele". Teiselt poolt oli meil nüüd üle pika aja suurem külmalaine, kus nädalajagu püsis temperatuur miinus 20 kraadi juures ja allpool. Teadagi, kuidas kärnas rebane pakasega hakkama saab - maha kooleb. Seega loodame "parimat". Tõenäoliselt muidugi peatselt algav jooksuaeg paljastab tegelikkuse jah.
Ise ka tähele pannud, et rebase arvukus on langenud, varemalt ikka nägi päeval mõne looma ära.Aga nüüd sügisest siiani ainult kuute looma näinud ja ise käin pidevalt metsas.
Paar viimast päeva ei ole ma kodust välja saanud aga eelmise aasta eelviimasel päeval oli rebaseid ikka näha ning 1.-2.jaanuari öösel, mil pukis sigu passin, käis kaks rebast puki all omi asju toimetamas (õhutemperatuur oli siis -20C). Lumeolud on sellised, et õhukese koheva lumekihi all olev koorik kannab ka hagijat kenasti.
SUURKOER kirjutas:Ise ka tähele pannud, et rebase arvukus on langenud, varemalt ikka nägi päeval mõne looma ära.Aga nüüd sügisest siiani ainult kuute looma näinud ja ise käin pidevalt metsas.
Ei, ei, rebaste arvukus on tohutult tõusnud, sa EJ ei loe või? Tegelikult on omal tähelepanek sama, lumel lihtsalt ei liigu eriti, jälgi ka vähe. Kohati isegi mõnda näeb (ja ka seda kuidas koorik rebast kannab), aga need on kõik asulates (on ju teisi nii palju, et peavad linna ronima). Koertega metsas liikujad (hagijatega) räägivad, et rebast pidi ikka olema (ei ole kuulnud, et keegi seda hulka tohutuks loeks), aga kõikidele on selline jaht päris kurnav ning hetkel väga usinasti jahti ei tehta. Ma ise ootan huviga jooksuaja saabumist, siis näeb tegelikult ära kuidas olukord võrreldes möödunud aastaga. Meenutagem foorumlaste rebasejahti, sellel ajal olid ka lumeolud nagu nad olid ning üheski heas metsatukas looma sees polnud, põldudel ka sel ajal looma ei näinud, ometi enne ja pärast neid nähti (ja lasti).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kitsele anna praegu silo,kuigi ega sööt neid enam elus hoia ja kui tänavune talv kitsede arvu ei vähenda,siis neid vähemaks ei jäägi.Kuid rebasega kannatust,jooks hakkab kohe ja siis neid jälle näha ka päeval.
jorr kirjutas:Kitsele anna praegu silo,kuigi ega sööt neid enam elus hoia ja kui tänavune talv kitsede arvu ei vähenda,siis neid vähemaks ei jäägi.Kuid rebasega kannatust,jooks hakkab kohe ja siis neid jälle näha ka päeval.
Ma ei küsind praegu silo kohta ,kordan küsimust,kas kitsed kapsalehti söövad?