JS lubade hinnad ja maksud

[Metslane]

Foorumis on seda teemat juba arutatud. Aasta oli 2004: viewtopic.php?f=22&t=607&st=0&sk=t&sd=a&hilit=aastamaks

Milline on hetkeseis praegu? Vastajad võiksid kirja panna: JS pindala, meeste arv, aastamaks ja lubade hind.

Meil siis pinda 7 000 ha, 17 hinge, aastamaks: 500 - 2 000.
Load: siga 150, põrsas 50; põdra pull 1 000, lehm 300; kits 150, tall muidu, sokk 750!

[aivar00]

Meil tuleb 26.03 üldkoosolek- loodan et kinnitatakse-juhatuse otsus- aastamaks 1000.-; 70 eluaastast alates 500.- Nii oli ka eelmisel aastal. Sokk 300.-; kits 100.-; tall 50.-
Siga 300.-; kesik 200.-; põrsas 100.-
pull 1000.-; lehm 700.-; vasikas 500.-
Senine jahimaa ca 8000 ha millest palju nn. suvilapiirkonda ehk siis tühja maad. Liikmeid praeguse seisuga 58inimest.

[honkomees]

Jahimaad ca 12 000 ha, nimekirjas 44 meest kes tasuvad liikmemaksu 500.-; 37 meest tasuvad ka rendimaksu 600.- (osa on maakonna teistes jahtkondades liikmemaksu tasunud, osa ei käi jahil) Lisaks väike 100.- jahtkonna asjaajamiskuludeks.
Load Sokk 100.-; kits 100.-; tall 50.-
Siga 200.-; kesik 150.-; põrsas 100.-
pull 300.-; lehm 300.-; vasikas 200.-

[Metslane]

Kallid foorumlased. Ega siis lubade hind nüüd riigisaladus pole! Hääletamisel on osalenud üle 40 mehe, naise. Vastanud on 2!

Aktiivsust paluks!

[jorr]

Meil jahimehi hingekirjas kuskil 24-27(arv muutub) ja jahimaad oli ka vist 14000ha.Lubadega nii,et tavaliselt peale õnnestunud jahti maksab iga osavõtja iga lastud põdra eest 50 ja sea eest 25kr,kas oli siis kümme meest jahil või kaksküment,see ei tähenda.
Tänavu oli aastamaks siis 850kr aga ka see(aastamaks) muutub iga aastaga aina suuremaks,jahilõbu saab ju suuruliki jahiga rohkem olema.
Kitseload on põhiliselt isiklikud ja hindu nagu täpselt ei teagi(ka muutub iga aasta kallimaks) sokk vist oli 200kr aga see selgub,kui klubist välja saab ostma minna.

[Pauli]

Lubade hind riigisaladus muidugi pole, aga mis selle teadmisega peale hakata, et kuskil N seltsis maksab põrsaluba vot nii-ja-nii palju? Liikmemaksu ja lubade hinna määravad ära seltsi kulud. Selleks, et tekiks mingisugune võrdlusmoment, tuleks kirjutada peale jahimaa suuruse ja liikmete arvu ka erinevate ulukite küttimisplaanid ja söötmissüsteem. Tunnistan ausalt, et lihtsalt ei viitsi oma seltsi aastaaruannet siia trükkima hakata.

[Metslane]

Vaevalt, et ulukiplaanid, jahimaa rendi hind ja kokkuvõttes arvutus, kus tulemus see, et JS on kasumis mingi võrdluse annaks. Kõik JS on lõppkokkuvõttes kasumis ju!

Lubade hind erinevates seltsides on ikkagi huvitavam, saab näha palju on kitse hing väärt ühel ja teiselpool. Eks iga selts otsustab ikka ise, kuidas nad äraelatada ennast tahavad, kuid õppida on siingi palju. Ise olen kõrva taha pannud juba jorri jutust ajujahi saagi maksmise korra, mis enda seltsiski võiks toimima hakata. Või siis see, et järgmine aasta tasuks enda JS tõsta pigem lubade hinda, kui liikmemaksu, sest vastanud meeste kodujahtkonnas on load soolasema hinnaga.

Lihtsalt minu mõte!

[Feen]

Kõik JS ei ole lõppkokkuvõttes kasumis. MTÜ ikkagi, ja seda saab mjandada ka nt nii, et kõik mis laekub kulutatakse ära. Me ise nt olime sel aastal ca 8000-ga negatiivses eelarves. Lihtsalt, mingid tulud jäid laekumata, mingid laekuvad hiljem, natukene oli reservi ka (eks selleks, et mingi aasta negatiivne saaks olla, tuleb eelnevatel aastatel natukene plussis eelarvega majandada).

Edasi lihtne lihtne majandamine:

1. seltsi kulud (ulukite kasutamise eest riigile, lisasöötmised, üritused, äkki mingil teemal veel telefonikulud või kütus, jahirajatised, miks mitte sümboolika, raadiosaatjad, jahimaja jne).

2. seltsi tulud. Kulud ju vaja katta, tulude saamiseks on mitu moodust a) liikmemaks b) ulukilubade müük c) lihakehade müük d) jahiturismi jms teenuse pakkumine e) erinevad projektipõhised taotlused f) mis iganes veel.

See kui palju kusagilt kulude katteks sätitakse on juba seltsi oma asi. Lihtsalt, kui asi liikmemaksust võtta, tuleb raha ühtlaselt liikmestaatuse arvelt, need kes jahis ei käi, oma viga. Kui liikmemaks madal hoida ja lubadest kasseerida, maksavad kogu jahimaa pidamise kinni praktiliselt need, kes aktiivselt jahti peavad. Võimalik on ka, et kogu jahiselts majandatakse ära turistide arvelt, ja et loal mingi väärtus oleks, pannakse sümboolne hind juurde.

Seda ka, et nt Tartu jahiseltsid maksavad kinni ehitatava lasketiiru, klubi maja renoveerimise ja ülalpidamise ning isikud, kes asja juhivad, raamatupidamist teevad jms. See lisab siis iga jahimehe kohta maksu 650 krooni aastas ning selle najalt on päris raske liikmemaksu suurendada (nagu mõned kommenteerisid, pool pensionist võetakse kohe ära). Eks siis tulebki vaadata, kus kohast ulukihoolde jms jaoks lisavahendeid leida.

[Pauli]

Vaevalt, et ulukiplaanid, jahimaa rendi hind ja kokkuvõttes arvutus, kus tulemus see, et JS on kasumis mingi võrdluse annaks. Kõik JS on lõppkokkuvõttes kasumis ju!

Lubade hind erinevates seltsides on ikkagi huvitavam, saab näha palju on kitse hing väärt ühel ja teiselpool. Eks iga selts otsustab ikka ise, kuidas nad äraelatada ennast tahavad, kuid õppida on siingi palju. ...

Esiteks, Feen juba vastas osaliselt minu eest. Ütleks võib-olla asja veelkord ja natuke selgemalt välja: kitse hing on väärt nii palju, et katta seltsi kulud (seda siis majanduslikust, mitte eetilisest aspektist).
Teiseks, sa räägid natuke iseendale vastu: ühelt poolt tahad teada, kuidas keegi ennast ära elatab ja teisest küljest ütled, et detailid ei huvita! Sel juhul tuleks kogu küsimus ümber sõnastada: "Kas teie seltsis kaetakse tulud põhiliselt liikmemaksu või lubade hinnaga?"
Minu koduseltsis kaetakse kulude põhiosa lubade hinnaga, kuid liikmemaksu tähtsus tõuseb - mõned aastad tagasi ei olnud meil üldse seltsisisest maksu, ainult Tartu Jahindusklubi "overhead", aga praegu katab liikmemaks ca 1/3 kuludest, kusjuures lubade hinnad on jäänud enam-vähem samaks.