jaht võõral maal

[jorr]

Varem oli päevaluba 25kr, nüüd ei tea,vist topelt hinnaga.

[priitorm]

Loen siin suurema (>20 ha) jahimaaks kõlbuliku kinnistu omanikuna ja tulevase jahimehena kogemustega jahimeeste arvamusi...

...Ja kui teatada, et võtad omale maale väikeulukiloa siis muutuvad selle peale kurjaks. Selleks ole ka valmis.

Et miks "võõrast " siis ei taheta oma jahimaale lubada ... Asja sisu ongi ju see ,et koos selle loaga seadustatakse sinu viibimine võõral jahimaal. Mida seal keegi võib korda saata ,ei suuda keegi õieti kontrollida ja miks peakski endasle probleeme tekitama. Parem juba "ei" ja asi vask....

... Paraku vastutab jahimaal toimuva eest ikkagi piirkonna jahirentnik. Seega on suht loogiline, et võõraid oma piirkonnas omapäi tegutsemas näha ei taheta...

Arvan,et kui omad mingit maatükki võõra jahiseltsi maal,kus kedagi kohalikke ei tunnegi,jahtida aga seal tahad,siis tuleb just jahtkonna päälikust pihta hakata.Küll jahtkonna päälik teab ise,mis sinuga teha.

... ja kuidagi imelik tunne poeb põue nagu oleks eraomand kaotatud ja nõuka aeg taas saabunud. Mu maa koos kõigi õigustega nagu ei kuulukski enam mulle vaid pigem jahipiirkonna rentnikule/kasutajale.
Loen igaksjuhuks veelkord Jahiseadust:
§ 3 (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.
(2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit.
§ 7 (1) Jahipiirkonna kasutaja tohib maaomaniku nõusolekuta korraldada tema maadel jahiulukite loendust ning kasutada maad jahisaaduste jahipiirkonnast äraviimiseks (muud tegevused maaomaniku nõusolekta lubatud ei ole).
§ 20 (2) Andmed jahiulukite küttimise kohta on igal aastal kohustatud esitama: 2) jahiõigust jahipidamisel kasutav kinnisasja omanik kinnistu asukohajärgsele keskkonnateenistusele (minu arust on omavastutus, pealegi omal maal, palju tõhusam, kui võimalus vastutust kellegi teise kaela veeretada).
§ 29 (1) Jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab füüsilise isiku oskust iseseisvalt jahti pidada ... (samasugune õigus ja oskus nagu kõigil teistel jahimeestel)
§ 34 (4) Keskkonnateenistus annab jahiloa: 1) oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule ... (väikeuluki loa jaoks pole küll vaja kohaliku jahipääliku säärt silitada, suuruluki teema on raskem juhus)
§ 49 Jahipiirkonda jääval kinnistul võivad selle omanik, tema vanemad, abikaasa või lapsed jahti pidada tasuta.

Lööge või näkku aga minu arust lööb küll Jahiseadus omal kinnisasjal (väikeulukitele) jahipidamise selgelt lahku piirkonna jahiseltsidest. Ainus jahiseltsi ja eramaa omaniku kokkupuutepunkt on kohalik keskkonnateenistus, kust väljastatakse load nii jahiseltsidele kui ka eramaal jahiõigust omavatele isikutele ja kuhu peaks jooksma mõlemalt kokku ka info kütitud ulukite kohta.
Samas ei väida ma, et suhtlemine piirkonna jahiseltsiga ei oleks vajalik või kasulik. Jahiseltside suhtumine tundub aga olevat eraomaniku suhtes kuidagi põhjendamatult (seadusliku aluseta) üleolev ja tõrjuv. Sellest on kahju.

[aivar00]

Vot löö siis endale ise näkku enda kitsarinnalisuse ja kontekstist välja rebitud lausete pärast.
Õnneks meie seltsile sellised mured võõrad. Kui mõni maaomanik avaldab soovi tulla seltsi liikmeks- siiani kõik rõõmuga vastu võtnud ilma igasugu "säädusteta". Juba pikka aega seltsi põhikirjas sees klausel- maa või elukoha olemasolu piirkonnas annab eelistatud seisundi liikmeks saamisel.

[kakuke]

Vot, igal pool asjad ühte moodi ei toimi. Mõnel pool võib sul olla eraomand ja puha, aga kui oled mees linnast siis on uksed sinu ees lukus. Kõike tuleb ette. On väga normaalse ellusuhtumisega jahtkondi ja väga ebanormaalse suhtumisega. Reeglina kui ise olla mees, saab rääkides hakkama.

[Ahto Kattai]

Ma usun ka ,et mingeid probleeme ei tekki sinu maaomandil väikeuluki küttimisega sinu v ....poolt.Asi muutub aga kohe,kui väljastatakse suuruluki luba,see eeldab ,et sinu kasutuses oleks vähemalt 5000 ha maad.Ja just seda mina oma kirjutisega silmas pidasingi.Ühesõnaga ei taheta seadustada maaomaniku jahipidamist väljaspool tema maaüksust.Valdavalt on siiski ilmselt kohaliku seltsiga leitud ühine keel ja mees võetakse seltsi vastu ,mis kaotab igasugused probleemid.Kindlasti on ka konfliktseid olukordi /inimesi,kus lihtsalt üksteise nõudmistele ei suudeta vastu tulla ja siis lihtsalt kohalik sektsioon antud omaniku maal jahti ei pea,olgu siis või omandi suurus 500 ha.

[priitorm]

Vabandan avatud ja mõistlike jahiseltside ees. Oleksin pidanud tõesti oma eelmise postituse eelviimast lauset alustama nii: "Osade jahiseltside...".

Samas kumab nii selle, kui ka teiste foorumi alateemade alt kohati selgelt nähtavalt nö. võõraviha või siis eraomaniku vastasus. Usun, et pole mõtet selle probleemi eest pead liiva peita.
Asjalikud selgitused-õpetused on alati teretulnud (kakuke ja kult, tänud). Selle foorumiteema eesmärk on ju saada pädevat jahiseaduse alast infot. Püüdsin eelnevalt loetavuse säilimiseks tsitaate lühendada selliselt, et mõte säiliks.

Kuna aivar00 jahiseltsis (võõraste)maaomanikega kõik OK, siis valuline rekatsioon on arvatavasti tingitud mõnest muust tsiteeritud Jahiseaduse §-st.
Julgen siiski taas (enda näkku peksmise kartuses või ootuses ) kontekstist välja kiskuda paar varasemat aivar00 lauset, mida on ükskõik kus kontekstis üsna raske valesti mõista (teema "Jahinduse arengukava 2007-2013):

Ära sa BM nii üldistusi ka tee- igal pool see nii ei ole. Minu kandis näiteks alles eelmise aasta lõpus maaomanike survel lasi RMK sigade jahtimise vabamaks ja lasi ka jahimehest maaomanikul siga lasta. Mingist väikeuluki odavast loast võid aga und edasi näha.
See 10 ha teema oli rohkem maaomanike rahustamiseks, kes veel aru ei saanud.

See 10 ha kirjutati sisse sellepärast, et selline on Eestis keskmine maaomandi suurus. Mõte oli selles, et ei tekiks võimalust mingil suvilakrundi omanikul seltsi liikmeks ennast pressida....

Silmakirjalikkus pole igatahes minu silmis voorus.

Ega ma pole ju samas päris mõistmatu inime ja saan aru ka kohalikest jahimeestest ja -seltsidest. Olen ju ka ise maalt pärit, kuigi hetkel elu teinud linnameheks. Tulevad mujal elavad tüübid ja tahavad maa või suvila olemasolul teatud osa kohalike jahimeeste varasematest õigustest ja hüvedest.
Sellele probleemile on ka mõistlikke lahendusi olemas, iseasi kas sellega viitsitakse tegeleda.
Osad omavalitsused on rakendanud sissekirjutuse või tulumaksu laekumise olemasolu näiteks talvel suvilateni viivate teede lahti lükkamiseks. Kes tsipa mõtleb, siis tulumaksu laekumine on palju kasulikum.
Sellist asja ei saa kasutada sunnivahendina, seaduslik alus puudub. Kuid jahiseltsid võiks uutele suvilaomanikest liikmetele meeldiva vestluse käigus soovitada sellist lahendust. Usun, et vähemalt pooled suvilaomanikest jahiloa sooviad võtaksid vedu, sest linnas näiteks lastele tehtavate soodustuste (lasteaiakoht, vms) saamiseks piisab ühe vanema sissekirjutusest või tulumaksust. Ja kui tulumaks juba laekub kohalikkku piirkonda, siis võtaksin mina küll uue liikme meesasti vastu.
See laekuv tulumaks oleks küll vaid kaudne kasu, kuid kui külavaheteed on paremas korras ja lasteaed, kool või rahvamaja remonditud, siis ju ka oma perel parem elu.
Seega tõesti, ärgem olgem kitsarinnalised.

[jorr]

Mina nagu ikka viimane ja siis võtan ka sinu kirja pandud jahiseaduse viimase punkti.
Et,jahipiirkonda jääval kinnistul võivad selle omanik,tema vanemad,abikaasa või lapsed jahti pidada tasuta.
Tasuta küll aga ka siin on oma reeglid.Esiteks peab sul või jahtijal olema registreeritud jahipüss.Teiseks, võid jahti pidada aint jahihooajal ja siis ka aint väikeulukile ning peab jahtija omama jahitunnistuse ja jahiloa(tasuta siis).Näiteks,ei tohi sa kevadel oma voliga lasta orasepõllul olevaid hanesid,kuigi on sinu maa ja viljaoras,mida haned söövad,kuulub samuti sinule.Suurulukist ma ei räägigi, seda siin küllalt selgitatud.
Kuigi jah,eks igal pool ole omad head ja vead,inimesi on ikka väga erinevaid.

[baddmann]

Mina nagu ikka viimane ja siis võtan ka sinu kirja pandud jahiseaduse viimase punkti.
Et,jahipiirkonda jääval kinnistul võivad selle omanik,tema vanemad,abikaasa või lapsed jahti pidada tasuta.
Tasuta küll aga ka siin on oma reeglid.Esiteks peab sul või jahtijal olema registreeritud jahipüss.Teiseks, võid jahti pidada aint jahihooajal ja siis ka aint väikeulukile ning peab jahtija omama jahitunnistuse ja jahiloa(tasuta siis).Näiteks,ei tohi sa kevadel oma voliga lasta orasepõllul olevaid hanesid,kuigi on sinu maa ja viljaoras,mida haned söövad,kuulub samuti sinule.Suurulukist ma ei räägigi, seda siin küllalt selgitatud.
Kuigi jah,eks igal pool ole omad head ja vead,inimesi on ikka väga erinevaid.

Krt, mida kingsepa ja liistude kohta tavaliselt öeldaksegi

BM

[aivar00]

Hr priitorm- jälle ei ole sa asja terviklikkust aru saanud- aga olgu- eriti "mõistmatule" selgitan veelkord-need kontekstid mida sina jälle välja rebisid käisid RMK jahimajandi kohta kellega on ka minu jahiseltsil kana kiskuda- justnimelt sellepärast, et nemad ei tunnista eraomandit ja külamehed käivad meie jahiseltsile kahjustute teemaga pinda- meie aga RMK jahimajandi jahimaadele ei tohi minna ja luba ka sinna ei müüda...
Aga ma olen oma töö pärast harjunud selgitama, et ikka asjast lõpuks aru saaks.
Igatahes edu "kahepalgeliste" otsingul

[Feen]

Ma saan natukene mõnede jahiseltside skeptilusesest ja võõraste võõrastamisest aru ka. Esialgu on muidugi üllatav, seadused ütlevad ühte, terve mõistus teist... päris elu, hasart, jahikirg jms näitavad hoopis kolmandat. Mis ütleb, et vastne maaomanik ei tao igasse maanurka keelusildid üles, väikeulukiloa omanikuna püssiga ringi ei kolista ning lase kõiki loomi, kes ette satuvad.

Kohati ronib natuke liiga palju kitsi ringi, sead tuhnivad aiamaa üles... ja korraga on kari ees. Eks seltsis olevatel jahimeestelgi on omad riukad ja nõksud, millega tegeleda tuleb (erinevad inimesed, erinevad tegemised). Lihtsalt, jahiselts on siiski üks seltskond, kus on lisaks paberil eksisteerivatele seadustele palju kirjutamata seadusi ja käitumisreegleid, mida teinekord oleks hea teada ning mis mõne aja möödudes vaikselt selgemaks saavad. Ei tahaks neid reegleid kiita ega õigustada, pigem on halb kui need liiga selgeks saavad ja lihtsam on teha nii nagu viimased 40 aastat tehtud on, kui hakata midagi muutma või uute maaomanikega läbi saama (vanu maaomanikke teatakse niigi ning nendega on suheldud, nemad jahimeestega harjunud, koostööd teinud, või vihkavad neid juba aastakümneid). Uute maaomanikega on aga enamasti nii, et omanikuks saamine on natuke sündroomi moodi, olemas tahtmine teha ja korraldada, kõik teised eemale peksta (näed siis, jahimeged ei taha uusi, uued maaomanikud aga ka ei taha kedagi võõrast). Jällegi, see on ainult mingi osa maaomanikest, mõnel silt juba kaasas kui kinnistu ostetud ja esimest korda omanikuna kohale minnakse. Leidub ka selliseid, ked jahiliste seltskonnas igati teretulnud.

Kokkuvõttes on ühel poolt jahimeeste huvid oma hobi ja tegevuse tegemiseks, teisest küljest on hulga erinevate tehtmistega maaomanikud (ka jahimeestest maaomanikud), kes panevad paika tegevusala, kus saab jahti pidada ja kus ei saa jahti pidada. Enamasti on kannatajaks siiski teine maaomanik, kes pole üldse süüdi, et nt naabri maadel pesitsevad koprad tema lepavõsa ei "kahjusta".

PS. ma olen ise pigem seda meelt, et maaomanikega hästi läbi saada, aga no, jumal on igasuguseid tegelasi loonud ja kohe kahju, kui keegi maaomanikuks hakkab ja siis naabritele vee peale tõmbab ning jahimehed kõikide arvates pahad on.