Padruni või kuuli valik

[Olavi Kool]

pole sel 8x57 padrunil ka häda kedagist, 300 pealt põdra jaoks jõudu küll kui lasta N140 rohuga ja kasutada 12,7grammist kuuli aga sokuke on suht pehme olekuga ja kuul jõuab sealt enne läbi kui raske ja paksu seinaga suuruluki kuul nt.Norma Vulkan laiali läheb. tahtsin öelda, et igale loomale oma kuul ja laeng ning mõistlik laskemaa ja oh üllatust, probleemid kaovad ! (jutt on käpataha laskmisest mitte kaelakonti) On minu tutvusringkonnas olemas 6,5x55 ja 7 rem magnum ja mõlemat ka ise laen on mõlemad head padrunid.

[honkomees]

energiast on siin üsna palju räägitud aga kas see on ka otseses sõltuvu-ses näiteks shokiga? Tabelitest on palju näha, et sama kaliibri ulatuses kergem kuul suurema algkiirusega võib teatud maal omada suurematki energiat kui paar grammi raskem kuul. Või isegi-kui need energiad oleksid
võrdsed, siis kas shoki tekkimise seisukohalt on erinevust kergema ja raskema kuuli vahel või on see kõik kokku võetud kaalu ja kiiruse koosmõjus (energias)? Tundub, et üks tegur siin on veel kuuli ehitus ja moondumine tabamisel. Vahest keegi oskab selle ka lahti rääkida. Tänud!

See šokk (ehk nimetatud ka momentaalse peatamise võime ingl k kirjanduses) on üks keeruline värk, kõigepealt on teoreetikud välja arvutanud mingid näitajad, kuuli energia ja kiiruse tabamuse kohal, millisest suurematel näitajatel see šokk tekib. Neid numbreid pole meelde jätnud. Tegelikult on kõik sõltuv energiast ja enamasti on lihtsalt raskemal kuulil rohkem energiat (vt koolifüüsikat) Nt sileraudse ca 30 gr kuul algkiirusega 380 m/s on lähimaal tunduvalt suurema momentaalse peatamise võimega kui vintrelva 10 gr kuul algkiirusega 900 m/s. Siin tulebki mängu ka see "kuuli ehitus ja moondumine tabamisel" ehk teisisõnu energia loomale ülekandmise küsimus. Lihtsalt suur sileraudse kuul on suurema pinnaga ja annab energiat ära, vintrelva kuul ei suuda suure algkiiruse ja väikse pinna tõttu seda, kui just abaluud ei taba. Noh ja hea poolmantel selleks ongi, et energia avaneks võimalikult vara. Täismantel tegelt tapab sama hästi, ainult kuhu loom pärast tabamust jõuab minna ... surm võib saabuda ka kuni tund hiljem.

[honkomees]

[quote="teadjamiis"]tahtsin öelda, et igale loomale oma kuul ja laeng ning mõistlik laskemaa ja oh üllatust, probleemid kaovad! quote]
Kuidas sa püssi sisse lased, kui igale loomale oma kuul ja laeng, trajektoorid ju nõnda erinevad. Minu mõte tegelt selles oligi, et tuleb leida mõistlik kompromiss kuuli osas, et oleks alati ühtemoodi laskmine, mitte et selle kuuliga pean võtma x cm üles või alla, sellest ei tule miskit välja. Samas arvestades et laserkaugusmõõtjat me ei kasuta (rahakott). Hea on kui leiab paar erinevat kuuli (suurulukile ja väiksemale), mis suht ühtemoodi jooksevad, aga praktiliselt võib see juhtuda vaid siis kui kasutada samakaalulist täismantlit. Aga kas eeskiri lubab näit kitse täismantliga lasta... vist kõik ühed suurlulukid (ainult padrunikaalu osas on eeskiri kitse suhtes leebem). Nii et poolmantel iga tõsisema looma jaoks ja igasugu rotte laseme ääretulepadruniga. Võib-olla ainult rebast ja hani jms on mõtet täiskaliibrilisest täismantliga lasta.

[Olavi Kool]

hehee! selleks ongi minul erinevad relvad erinevateks jahtideks ei saa ju minna metsa teadmata keda küttima lähed kellel on hea lameda kuulilennuga püssid (6,5x55; 7rem. mag ja paljud sarnased) saavad ühe relvaga hakkama aga mina ostsin relva 10 aastat tagasi ja siis tuli võtta mida kätte said. No hankisingi mauseri 8x57 padruniga ja olin tulemustega ülimalt rahul kuna enamusjuhtudest sain looma kohe kätte no kuhu ta läheb kui oled ta pooleks lasknud. Ajapikku tekkisid kogemused ja eks tiirus harjutamine aitas ka asjale kaasa ning tekkis vajadus väiksema looma laskmiseks kergema vintrelva järele, mis seal ikka jalad selga ja targemate meeste juurde. sai nõu peetud ja pikalt vaieldud ning paberitega õiendatud. tulemuseks oli kombineeritud jahirelv mille ülemine sileraud on 28kal. ja alumine vintraud 5,6x39(bars;220RUS) tuhkrust sokuni lasen sellega. Suure püssi olen jätnud ainult sea ja põdra jahiks ning kasutan ainult omalaetud padrunit millele panen 2,7g N140 rohtu ja 12,7g NORMA Vulkan kuuli. Jutt kus kirjeldasin oma ülikaugelt lastud soku lugu ja selle otsimist jääb esimese relva soetamise alguse aega ning lasin S&B 12,7 kuuliga mis on niivõrd pehme, et käpataha lask jätab terveks vaid seljatüki ja tagajalad.
Teadmiseks neile peamurdjatele kellel on olnud juhus kus loom läheb peale (südame)tabamust kaugele metsa siis asi lihtne. Teatavasti see sama asi , et vedelike ei saa kokku suruda ja looma keha koosneb suures osas vedelikest ning seda kaudu kantakse kuuli energia loomale üle. Juhul kui süda on tabamuse hetkel verd täis saab loom kohe śoki ja kukub aga kui süda on just oma vatsakese täie veresoontesse pumbanud on Śokk väiksem ja loom võib veel palju liikuda.(Vähemalt nii seletati seda asja täiend koolitusel)

[honkomees]

hehee! selleks ongi minul erinevad relvad erinevateks jahtideks ei saa ju minna metsa teadmata keda küttima lähed kellel on hea lameda kuulilennuga püssid (6,5x55; 7rem. mag ja paljud sarnased)

Nojah, neid mehi olen küll näind, kes käivad jahis vint ja sileraudne eri õlgadel, aga kahe vindiga meest pole veel näind Üks tuttav käis küll algul 5,6-sega hiilimas kindla sihiga, aga ütles et pidi nii mõnigi kord kahetsema, et polnud täiskaliibrilist kaasas ja nüüd käib juba mitu aastat ainult täiskaliibriga hiilimas.

[Olavi Kool]

ei käi minagi kahe püssiga metsas, inimesele on antud looduse poolt mõtlemisvõime ja seda tulebki kasutada. kui lähed põdrajahti ei hakka ju põllult hanesid ja kitsi tulistama. Kodust välja minnes tead ju keda jahtima lähed ja selle järhi valid ka millise relva kaasa võtad.

[honkomees]

Vahepeal oli juttu šokist e momentaalse peatamise võimest. Sellest on ka venelastel netis ilus piltidega jutt http://faq.guns.ru/expans.html Siin on kohe silmaga näha milline padrun millise augu teeb, ja mis selle tulemuseks võib olla. Leidsin selle üles, olin kunagi varem kah näind, aga hää vaadata!

[Eik]

308 minu meelest kõige parem tundub, piisavalt suured purustused ja kuul veel ühes tükis.

[Kaupo Kindsigo]

Suurulukid ei sure šoki tõttu. (Mõned üksikud surevad selgroo või ajuvigastusse otsese tabamuse puhul) Suurulukid surevad hapnikupuudusest ajus. Tavaliselt põhjustab selle (verekaotusest tingitud hapnikupuuduse) kopsu-veresoonkonda-südant tabanud poolmantelkuul.

[Andres - saarlane]

Sai eile arutatud kuulide iseärasusi ja tekkis küsimus kas vindi kuul peaks looma läbima või mitte.
Looma läbides võtab kuul endaga osa energiat kaasa.St kui alla 9 g kuul läbib suuruluki siis jääb talle veel piisavalt energia üle.
Samas kui loom sureb siis vahet nagu pole.
Oma prakitkas ei ole kahjuks juhtunud nägema , et kuul looma ei läbi.Kas kellelgil on teistsugust kogemust . Pean silmas distantsi - 200 m ja lasku abaluu taha. Tegelikult on vist küsimus selles kui palju jääb kuuli energiat looma kehasse ja kas see on piisav shoki tekkitamiseks.

[uustulnuk]

olen Norma 222REM-ga 3,2 sp (püss iz-18) kaks korda lasnud kobrast, nii et kuul on jäänud looma kehasse. mõlemal juhul tabas lask esikäpa taha ja loom ei liikunud pärast tabamust sentimeetritki!!!! Dist. kuskil 30m. Samas on sokust kõik kuulid läbi jooksnud.

[Jahimees]

Olen näinud kahte metssiga, üks oli lastud 12m ja teine 50m esijala taha Lapua Mega 9.72 g/150 gr ja mõlemil oli kuul sees.

[honkomees]

Ka soku sisse on .308 kal kuul 9,7 Mega sisse jäänud, 150 m lastud ribist põrkega läbi kopsu selgroogu, see pooleks ja kuul sealsamas.
Aga põdral on üsna tihti sees, kui mingitki luud (kasvõi ribi) tabab. Ka selle aasta esimene meie põder oli sees kuuliga, naha all.

[jahe]

kasutan sedasama lapua megat 9.7gr põddrale jääb tavaliselt kuul sisse kitsest jookseb läbi,kesikust ja põrsast jookseb läbi tavaliselt ,kult püüab kuuli kinni juba 30m , tavaliselt on maad olnud alla 100m.

[aivar00]

Olen ise ka lasknud Lapua 10,1 gr Mega ja kui puutub konti, siis jääb sisse. Kui pehme lih, siis kipub läbi minema just kitsel ja põrsal. Kesikust on ka juhtunud läbi minema. Põdrast küll mitte. Kui läheb vastu konti, siis on kuul lai kui pannkook. Muidugi ribiga lööb tavaliselt kõrvale. Kui proovisin 9,0 gr siis need kippusid rohkem läbi jooksma rääkimata veel kergematest. Eks algkiirus vist on suurem. Jutt muidugi kaliibrist 6,5. Kui ei ole kaela saanud lasta, siis olen lasknud ribide vahele. Üle 60-70 meetri pole ükski jalutanud. Muidugi verd siis palju aga parem varblane peos, kui vares katusel. Iga luba ju oma kehtivusajaga.