Viktoriini küsimusi
Re: Viktoriini küsimusi
Täpsustaks Mart,et kas tegu meie Eesti jahiloomaga või üldine lugu?
noorus on ilus aeg
-
- Postitusi: 29
- Liitunud: T Juun 03, 2008 10:45 pm
Re: Viktoriini küsimusi
Lastud või siis surnud jahiloom:D
Re: Viktoriini küsimusi
Kuskilt on kõrva jäänd, et ainlt üks loom maailmas ei suuda hüpata ja see on elevants - iseasi kuipalju see jahiloom on ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Re: Viktoriini küsimusi
Täpselt nii ja jahiloom saigi nimme kirjutatud, et mitte öelda uluk, mis oleks veel pentsikum olnud. 

Re: Viktoriini küsimusi
Kunagi tsaariajal vist isegi mutte kütiti ja arvan et eriti kõrgele nad ei karga ,lõksudki olemas.
Re: Viktoriini küsimusi
[quote="honkomees"]Kuskilt on kõrva jäänd, et ainlt üks loom maailmas ei suuda hüpata ja see on elevants - iseasi kuipalju see jahiloom on ...
Kuna elevandile jahti peetakse siis tegu ikkagi jahiloomaga.
Kuna elevandile jahti peetakse siis tegu ikkagi jahiloomaga.
Re: Viktoriini küsimusi
Kuna vist elevant loeti õigeks vastuseks, siis küsiks ühe jahipraktilise küsimuse.
Nimelt toimuvad sileraudse püssi raua lõhkemised ja hernekujuliste muhkude tekkimine tunduvalt sagedamini vaskhülssidest laskmisel, aga mitte papp- ega plasthülsside kasutamisel. Milles on põhjus?
Vihjeks veel, et üheraudsetel püssidel esineb see nähtus harvemini kui kaheraudsetel ...
Nimelt toimuvad sileraudse püssi raua lõhkemised ja hernekujuliste muhkude tekkimine tunduvalt sagedamini vaskhülssidest laskmisel, aga mitte papp- ega plasthülsside kasutamisel. Milles on põhjus?
Vihjeks veel, et üheraudsetel püssidel esineb see nähtus harvemini kui kaheraudsetel ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Re: Viktoriini küsimusi
Vaskhülsi sisediameeter on suurem kui plast või pappkestal ja arvan et see üleminek rauda on liiga väike et see haavliports korraga ära mahuks ja mingi ülerõhk ehk võib rauale kehvalt mõjuda enne kui see ports sealt läbi mutsib,see vaid oletus ja pole küll kuulnud et vaskkestast lastes raud ribadeks.
Re: Viktoriini küsimusi
To peepk: see ei seleta ära ühe- ja kaheraudsete erinevust, põhjus tegelt lihtne kui mõelda, mida loetakse lõhkemise peapõhjuseks ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Re: Viktoriini küsimusi
Eks ta selle va survega rauale seotud ole- üheraudsel annab raud ühtlaselt "venima" kaheraudsel aga paraleerraua kinnituse osas aga tekib. nn. vastusurve.
ikka lõbusalt
Re: Viktoriini küsimusi
Veel lisaks et vanadest jahiraamatutest meelde jäänd et plekkkesta ots suleti vaha või parafiniga ja kui see haavlitropi vahelt kogemata laengusse sattus tekkis haavlite asemele umbne junn mis tsokist läbi ei mahtund ja tulemuseks kasakapasun.Noh naljaga pooleks et kui ühest rauast järjest noh nii100 kõva pauku lasta siis ehk miskit juhtub.Üks tuttav Hiiumaalt lasi oma1 raudse seest padrunipesa juurest sooneliseks jalgratta kuullaagritega...siis kui haavleid saada polnud.Ja üheraudne sutsu paksema rauaga.Või siis eelmisest lasust kontrollimata jäänud raua sisemus ja kohe uus kärakas tagant selga,et kui 2 raudne siis ka risk 2x suurem ja kui mõelda et Sul omal 3 raudne siis..... see muidugi nali kes aru saab.Meenus veel et 2 raudsega lastes võib teisel padrunil tagasilöögiga haavlitropp või kuul lahti põruda kui vaskkestaga laetud ja siis ongi vist see mida Honkamees mõtles.
Viimati muutis peepk, P Jaan 11, 2009 11:49 am, muudetud 1 kord kokku.
Re: Viktoriini küsimusi
Arvan ka,et üheraudne paksema rauaga ja pole vist tugevat tsokki aga kuna küsimus oli vaskkesta erinevuse kohta,siis ehk jah,see laengu sulgemislugu tekitab takistuse rauas?
noorus on ilus aeg