Viktoriini küsimusi

[Ain Aavik]

Mis siin ikka - otsingumootoritest pole selle vastuse leidmisel abi – palun juba ette andeks tehtud apsaka pärast – küsimuse sõnastusest jäi välja ’’ajaloos ja tänapäeval’’...

Kuid õigus on sellegi peale kõigil meestel

Beretta andis vastuse, mis on tänapäeva andmetel õige konkreetse ronga kohta,
Sammal.habe andis vastuse, mille on teadlased kindlaks teinud tänapäeval saastatuses kindlaks teinud,
Tarkmees on ajaloolisele tõele üsna ligidal ...
Honkomees kirjutab, et ronk on pikaealisuse sümbol – see on samuti õige,

Kunagine artikkel kandis pealkirja ’’Huvitavat ajaloost’’ ja panen siinjuures selle ka lühidalt kirja . Tollel ajal olid kroonikakirjutajateks mungad ja kirja on nad pannud järgmised ülestähendused.
... linna päästsid kallaletungist lossipargis elavad rongad, mille tagajärjel langes neile suur austus ja need rongad kuulutati pühadeks lindudeks. Linnarahvas käis neile tänutäheks süüa toomas ...
Üks rongapaari poegadest kodustati ja ta elas lossis puuris. Vaheldusid põlvkonnad, kuid ronk elas endiselt lossis ja oli erilise imetluse ja hoolitsuse all. Lossipargi rongapaarist on samuti ülestähendused tehtud ...
Edasine on minu ja ilmselt ka kõigi teiste jaoks uskumatu – kuid kroonikates olevat kirjas järgmine ...
Vangistuses elanud ronk olevat olnud eri põlvkondade kroonikute andmeil ligi 200 aastat vana, kui tema maine tee lõpuks otsa olevat saanud ja mis veel huvitavam ja müstilisem/utoopilisem – lossipargis elanud ronkadest vanim on leidnud kajastamist 300 aasta vältel eri põlvkondade kroonikute poolt kirja pandud ülestähendustes – lind olevat olnud väga eriline ja silmapaistvate tunnuste ja võimetega ...

Lugu iseenesest on kuskil kolikambris väljalõikena alles, kuid peale kahte kolimist pole silma jäänud, katsun üles otsida ja andmed täpsustada ...


Küsimise õigus on seega nagu kõigil ...

[tarkmees]

Honkamehe see püssirohujoru küsimus oli hea,kunagi elupõline kütt kes vene ajal omale suure surmaga lõpuks vindi ostis küsis minult samuti et palju rohtu panna sest moona polnud,küll aga kuskilt saadud lastud kestad mis vaja kähku laadida et tutikas toru koos optikaga ära proovida.Tema rohuvalik oli vist BARS igatahes sileraudse rohi ,minu juttu vindi ja sileraudse rohu erinevast toimimisest ta ei uskund ,siiski pannes seda va sileda rohtu kolmandiku võrra vähem.Siit küsimus et kui kaua mehel kõrvad vilistasid peale esimest pauku,googlemine siin ei aita.Mehed see tõesti sündind asi.Kal 308 w.

[honkomees]

....Tema rohuvalik oli vist BARS igatahes sileraudse rohi ,minu juttu vindi ja sileraudse rohu erinevast toimimisest ta ei uskund ,siiski pannes seda va sileda rohtu kolmandiku võrra vähem.Siit küsimus et kui kaua mehel kõrvad vilistasid peale esimest pauku,googlemine siin ei aita.Mehed see tõesti sündind asi.Kal 308 w.

ikka pikalt, arvan et oma nädala ...
rohu eirnevus ju isegi venelasel teada, need kes põlve otsas padruneid ümber laadisid kakkusid lahti siis sõjamoona venevindi elik 7,62x54R ja automaadi elik 7,62x39 padruneid, vastavalt mis püssile siis rohtu vaja oli. Nende omadused ka piisavalt erinevad, mis siis veel sileda rohust rääkida

[aivar00]

Mina arvan, et niikaua kumisesid kuni rohtude erinevust uskuma hakkas

[peepk]

Mis ma keerutan,see vilin kõrvades ligemale 3 aastakest kõigest,lisaks lõhkus tõmmitsa koos rõngaga,selle lõkatsi samuti mis lukku välja ei lase tõmmata,padrunikübar lendas jäägitult laiali,surve mis koos kübara juppidega magasini läks lõi magasini kummi nagu lootsiku küljed ja põhi alt ära,puuosa pikuti lõhki,sai vist kõik .Mehe silmnäo päästis Mauseri süsteemi lukk ja lukukoda.Sellepärast ma ei tahtnud et Honkamees küsimusele vastab,on ju mõnigi mees hiljuti küsinud kuidas laadida magnum padrunit.Tänud Mardile,sain jälle oma nime tagasi.Kadund vanaisa rääkis et peale sõda üks mees püssirohu asemel lükkas jämeda raspliga lõhkeaine paki küljest niipalju et pauk paras kilakas oli,võiks ju küsida et mitu korda pidi viiliga lükkama et paras kogus oli.aga jätame selle teema ja küsige teised.

[honkomees]

....Kadund vanaisa rääkis et peale sõda üks mees püssirohu asemel lükkas jämeda raspliga lõhkeaine paki küljest niipalju et pauk paras kilakas oli,võiks ju küsida et mitu korda pidi viiliga lükkama et paras kogus oli....

Mu kadund isa kah rääkis oma sõjaaegsest ja -järgsest miinikollase kasutamisest, parem sellistest mitteeesmärgipärastest kasutamistest mitte rääkida.

[peepk]

Suur idanaaber toodab 1996 a.alates sileraudset pumppüssi mille torumagasin asub ülalpool rauda ,laadimine toimub nii et esiklotsi lükatakse ette ja siis taha,tavaliselt on vastupidi,lastud kestad kukuvad otse alla.Küsiks püssi nime ja tahaks teada miks laadimisliigutus teistpidi on.Olemas 8 erinevat mudelit.

[TiitR]

Kas see venekate pump on äkki "Vepr" seeriast mõni mudel?...ütle, kas ma olen vähemalt õigel teel?

[honkomees]

äkki РМБ-93 see eriüksuste jaoks tehtud 7-lasuline ülamagasiniga imevigur (igasugu eripadrunid näituseks lukkude purustamiseks ja muu soomustläbistav kraam), selle klots liigub koos rauaga ja raud fikseerub tagasitõmbamisel luku külge. Jahivariandid kannavad vist "Ilvese" ( Рысь ) kaubamärki või nime.

[peepk]

Honkamehel õigus.on jah ilves või rõs kuid raamat sellest lukupurustamisest ei räägi midagi,siin ikka jahiwärk kirjas,mainitakse et podhodit ohrannõh tseli i samooboronõ.Asi oma originaalsuse eest lausa 2 kulda saand 1999 ja 2000a.raamatus vaid puidust päraga pilt,teised käivad jah igapidi kokku,toodab GUP KBP vene keelsed tähed siis.Üldse raamatus sellised aretajad kellest pole kuulnudki ja palju selliseid torusi et suu jääb lahti,kusjuures nii mõnegagi läheks metsa kui meil vaid müüdaks,on koledaid ja vägagi ilusaid,eks sealt ma oma küsimusi õngitsen.

[honkomees]

no paar Ilvese pilti, aga edasi küsige ise, mul praegu mõtteid pole

[baddmann]

...lukupurustamisest ei räägi midagi...

OT: Muideks, lukupurustamise 12 kal laengu pihtamisosa koosneb mitte millestki ülimalt ebaharilikust, vaid tavalisest terasepulbrist. S.o veel peenemad osakeses kui kõige peenemad haavlid. Mõeldud justnimelt selleks, et ukselt lukk eest ära lasta ning et laskja selle käigus ise rikošetiga võimalikult vähe pihta saaks.

BM

[krissu]

Viktoriini poole pealt on nii vaikseks jäänud, et kasutan ära kunagise õiguse küsida:
Küsin looma, kes ei ole kellegi jahiloom, kuid sellegipoolest üsna tavaline loom. Metsas elab igatahes
VÄLIMUS. Kõhupoolt ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Noorte nahk on eredamalt värvunud kui vanadel. Jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja. Küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase uuristamiseks. Ees- ja tagakäppadel on viis varvast. Taldadel on tallapäkad, mille kuju erineb liigiti ja millel esineb tihti heledaid (albinootilisi) laike (noortel on need selgemad). Väljaheited on vorstikujulised, kuni 1 cm läbimõõdus ja 4 cm pikad, tavaliselt mustad.
MÄÄRAMISTUNNUSED. Nägu hallikaspruun (suhteliselt hele), silma ja nina vahel tumepruun pikitriip. Kõhupool helehall kuni valkjashall ning kõhupoole keskosas tumepruun pikitriip. Koonutipu (ninatipu) ülaserv (madala otsmiku-karvkatte alguse piiril) harilikult madala sälgu kujuline (V-kujuline). Eeskäpa sisemine tallapäkk muutliku kujuga, suhteliselt väike (välimise päkaga võrreldes) ja tipust tihti terav või kõverdunud; selle eesserv sageli ei ulatu välimise tallapäka eesservast ettepoole. Tagakäpa tallapäka eesserval harilikult kaks või kolm tippu.
Mis loom?

[Metslane]

vahva orav

[peepk]

Kui kukkurkurat pole ,siis vahva siil ehk,orav vist maad ei kaeva.