kakuke kirjutas:Õige ta on, et seda tehaksegi ennekõike iseenda pärast ja enda sees on see mängu ilu võlu.
Paremini ei oskagi öelda.
Peale enda sisse salvestatava mängu ilu, salvestub sinna ka muud taaka.
Lasksin eile selle kevade 2 esimest kobrast. Aga.... nagu ütles Uulu all eelmisel sügisel pardijahis üks Sindi taat meeste kohta, kes summisid kõike mis lendas- ne sebe, ne ljudjam.
Lasksin vees ujuvaid loomi. Ja sinna nad ka jäid. Tabamused endaarust suht head, kraav lai vaid meetrit 4, vett vast meeter, põhi tasane, voolu praktiliselt ei ole, korralik koprasulane teleskoopridva ja suure kolmikuga tipus kaasas. Jahmerdasin ridvaga pool tundi ja ei midagi.
Päris Laskurkorpuse Sõrve dessanti teha ei tahtnud
Tulemus- sitt tunne ja öösel unes uuesti jahil. Nüüd juba sileraudsega vindi asemel. Aga lasuni vist ei jõudnud.
Vana tarkus ütleb, et oota kuni kaldele tuleb. Teine tarkus ütleb- lase ära, paremaks situatsioon ei lähe. Tulingi teiseks- gorjatšie estonskije parni.