Foorumlaste koprajaht vol.3
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Kes ööbimiskohast aru ei saanud, vaadake kaarti, Kambja on vihjeks. Koha leidmine on palju lihtsam kui tundub. Kes Tartu poolt tuleb, see mööda sõita ei saa.
Jahikogunemisega on hetkel veel küsimärk. Hetkel, mulle tundub, tuleb kogu urujaht Nõgiaru maadel, mujal on 2 varianti, kas polegi ühtegi urujahi kohta, pole ükski osaleja avastanud ühtegi või ei taheta lihtsalt võõraid mehi kaevama. On mis teemadel on, meitel on 1 hea koht, teine enam-vähem koht (vesi läheb alla ja arvatavasti saavad koerad korra haukuda ka, kuid kruusavallid on 2 m sõgavusel asuvate käikudega kaetud, ning sellise sügavuse pealt on palju vesilukkusid, senini seal 2 jahti ning 0 kobrast). Kolmas koht on selline, kus me eelmine aasta vett alla ei saanud, aga 2 kobrast siiski tabasime. Kahvade teema ning koertel ja meestel huvitav. 2 looma jäi sinna vähemalt alles, natuene on vaja uurida, kus kohas kobras hetkel asub. Miinuseks see, et koht täiesti Valga mnt ääres, teekraavi teises nõlvas käib elu.
Seega, kui täna midagi paremat ei selgu, on kõikidel kogunemine ühes kohas, selleks saab teelõik Rõhu ja Meeri vahel. Suure tõenäosusega Kõrtsi bussipeatuse rist (Rajaleidjal elu lihtsam, koht tuttav ).
KOGUNEMINE KELL 9.00. Kes jõuavad hiljem saavad helistada mulle ja uurida, kuidas urgude juurde saab. Kuna mul telefon ei taha jahedas töötada, siis pange kakukese number ka mällu.
Jahikogunemisega on hetkel veel küsimärk. Hetkel, mulle tundub, tuleb kogu urujaht Nõgiaru maadel, mujal on 2 varianti, kas polegi ühtegi urujahi kohta, pole ükski osaleja avastanud ühtegi või ei taheta lihtsalt võõraid mehi kaevama. On mis teemadel on, meitel on 1 hea koht, teine enam-vähem koht (vesi läheb alla ja arvatavasti saavad koerad korra haukuda ka, kuid kruusavallid on 2 m sõgavusel asuvate käikudega kaetud, ning sellise sügavuse pealt on palju vesilukkusid, senini seal 2 jahti ning 0 kobrast). Kolmas koht on selline, kus me eelmine aasta vett alla ei saanud, aga 2 kobrast siiski tabasime. Kahvade teema ning koertel ja meestel huvitav. 2 looma jäi sinna vähemalt alles, natuene on vaja uurida, kus kohas kobras hetkel asub. Miinuseks see, et koht täiesti Valga mnt ääres, teekraavi teises nõlvas käib elu.
Seega, kui täna midagi paremat ei selgu, on kõikidel kogunemine ühes kohas, selleks saab teelõik Rõhu ja Meeri vahel. Suure tõenäosusega Kõrtsi bussipeatuse rist (Rajaleidjal elu lihtsam, koht tuttav ).
KOGUNEMINE KELL 9.00. Kes jõuavad hiljem saavad helistada mulle ja uurida, kuidas urgude juurde saab. Kuna mul telefon ei taha jahedas töötada, siis pange kakukese number ka mällu.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Lisan nüüd pisikese legendi ka.
KÕRTSI - kogunemiskoht (kell 9).
1- peamine urujahikoht
2- huvitav, aga keeruline urujahikoht
Nende kahe koha vahel jaguneb rahvas esmalt.
3- selline koht, kus võib kobrast saagiks langeda, kopra halba elukohta arvestades tuleks need sealt välja püüda, aga igasugused puukallistajad vahivad autodest (eelmine kord 1 auto peatus, mees oli autos suht sellise olemisega, et tuleb ja kallistab koprapesa, aga naine pani vist mõistuse pähe, sõitsid edasi ).
Rohelised täpid on need kohad, kus saab kobrast varitseda, pole kurjasid maaomanikke (kuigi, juurdepääsuks tuleb mõnest majapidamisest eemale hoida). Arvan, et kui urujahi jaoks veed vulisema pääsevad, käin mõne mehega mingid kohad läbi, siis õhtul pilt selgem ning jahilised teavad kohta ka kuhu varitsema minna.
KÕRTSI - kogunemiskoht (kell 9).
1- peamine urujahikoht
2- huvitav, aga keeruline urujahikoht
Nende kahe koha vahel jaguneb rahvas esmalt.
3- selline koht, kus võib kobrast saagiks langeda, kopra halba elukohta arvestades tuleks need sealt välja püüda, aga igasugused puukallistajad vahivad autodest (eelmine kord 1 auto peatus, mees oli autos suht sellise olemisega, et tuleb ja kallistab koprapesa, aga naine pani vist mõistuse pähe, sõitsid edasi ).
Rohelised täpid on need kohad, kus saab kobrast varitseda, pole kurjasid maaomanikke (kuigi, juurdepääsuks tuleb mõnest majapidamisest eemale hoida). Arvan, et kui urujahi jaoks veed vulisema pääsevad, käin mõne mehega mingid kohad läbi, siis õhtul pilt selgem ning jahilised teavad kohta ka kuhu varitsema minna.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Feen kirjutas:..KÕRTSI - kogunemiskoht (kell 9). ...
Egas see sama koht pole, kus ühe foorumlaste "rebasejahi" aegu kogunetud sai? Hästi ei mäleta seda kanti ...
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Peaaegu sama koht, mõnisada meetrit Meeri poole.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Nii, hetkel läks toitude tellimine lukku. St, tellisin ära nendele, kes nimekirjas rohelised. Kui keegi mitterohelistest avastab, et tahaks ka, helistagu mulle, saan ehk veel juurde lisada.
Kaasa võib võtta suitsuvorsti, grillvorsti jms Hommikul ehk hea grillida, äkki ka laupäeva päeval midagi soojendada või niisama hammustada.
Urujahi kõrvale ärge võileiba unustage.
Ps. Kõrtsi bussipeatuses pole kõrtsi juba väga-väga ammu, mets on hoopis Enne metsa on põld, kus kasvab ainult 1 tamm.
Kaasa võib võtta suitsuvorsti, grillvorsti jms Hommikul ehk hea grillida, äkki ka laupäeva päeval midagi soojendada või niisama hammustada.
Urujahi kõrvale ärge võileiba unustage.
Ps. Kõrtsi bussipeatuses pole kõrtsi juba väga-väga ammu, mets on hoopis Enne metsa on põld, kus kasvab ainult 1 tamm.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Feen kirjutas:KOGUNEMINE KELL 9.00. Kes jõuavad hiljem saavad helistada mulle ja uurida, kuidas urgude juurde saab. Kuna mul telefon ei taha jahedas töötada, siis pange kakukese number ka mällu.
Ja Kakukese nr on 56 657 489
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Kulla feen , rohelistele tellisid sa küll toidu ära, see on sinust tubli. Minu oled sa väevõimuga poolestsaadi violetseks võõbanud, kas ma saan pool suppi ja prae , või siis ainult supi ?
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
vallo kirjutas:Kulla feen , rohelistele tellisid sa küll toidu ära, see on sinust tubli. Minu oled sa väevõimuga poolestsaadi violetseks võõbanud, kas ma saan pool suppi ja prae , või siis ainult supi ?
Vallo mis sa virised endal sööb bobcat kh saad ehk tema kõrvalt mõne ampsu
duo on parem
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Violetseks pole mina sind maalinud. Arvan, et keegi karvane käsi sai Rajaka ideedest hoogu ning teostas selle mõtte ära.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Nüüd ei tohiks vallol küll torisemist olla, värvide järgi kõik "all-in" !!
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Mainiks veel seda, kui keegi juhtub lugema, et kummikud kindlasti abiks, kohati ise kõrge säärega ning kui kellegil kummipaat kodus vedeleb võib igaks petteks kaasa haarata, sest igalpool uputab nii mis kole!
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
ootan huviga jahi tulemusi,muljeid
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Oi, jaht oli väga hea või õigem oleks öelda, et seltskond tegi selle väga heaks. Nagu enamasti foorumalste jahid kipuvad olema, on tuumik ikka üks ja see sama. Tea kas uued kardavad ühineda? Eks Feen kribab kunagi ka üksikasjalikuma kokkuvõtte siia ja loodetavasti tekivad ka pildid antud üritusest, sest kenasid reportereid oli seal omajagu.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Jah. Jahti oli, seltskonda oli ja pidu oli.
Hommikul sai õigel ajal kohale jõutud. Kuna minu kaks reisikaaslast jõid terve tee õlut, siis kohale jõudes enda neelud juba käisid ja oli tahtmine kiiresti jahipaika jõuda, et õlle lahti korkida. Feen lõigi pundi kaheks ja asusime teele. kohale jõudes olime natuke sõnatud. Suur maaala urgudega, kus tõenäoliselt 5 aastat tagasi ka kobras oli. Feen oli meie ära petmiseks mujalt natuke ka näritud oksi toonud(Ok, eks seal ikka oli kobras, aga meist jäid nad puutumata). Natuke aega möllasime siis seal, aga kuna olukord tundus lootusetuna, siis läksime sinna, kus Feen ise ülejäänud seltskonnaga toimetas. Kohale jõudsime, siis oli neil juba üks kobras käes ja viimaseks see ka jäi. Tagasi tulles sai mudasel põllul võidu tehtud ja vaene vallo kartis, et Vitara keeratakes kummuli. Nii hullult asi siiski ei lõppenud ja võidusõidu võitsime
Õhtul läksime siis mina, BA, Vallo ja Jahe madratsitega emajõe peale. Vaadates seda kohta, kust me peale pidime minema ja allavoolu kulgema hakkama, siis tundus, et Feen tahab meist lahti saada. Vahemaa oli piisavalt pikk, et kaks päeva seal hulpida Otsisime uue koha ja kuskil uuselamu rajoonist selle ka leidsime. Lükkasime paadid vette ja Vallo&Jahe panid allavoolu kimama. Nägime veel, et ~200m ülesvoolu ujub üks kobras. Otsustasime BA`ga, et läheme kutsume kopraonu paati ära. Hakkasime siis ülesvoolu kiirelt sõudma. Peale 15-20min sõudmist, kui olime läbinud 5-10m, loobusime sellest katsest Suhteliselt paadisõidu lõpu poole kuulsime ees pauku. Mõtlesime, et meestel kobras käes. Siis veel üks pauk, kolmas, neljas ja ka viies. Tundus, et koprajaht läks sujuvalt üle pardijahiks. Tegelikut maadeldi ikkagi kopraga, kes oli hirmus tige ja tahtis Valloga jõudu katsuda. Samal ajal tegime meie tutvust röövpüüdjatest mürkrohelistega, kes arvasid, et koprad on ilusad loomakesed ja neid kiusata ei tohi. Kuigi meie olime relvastatud, otsustasime, et me ei hakka oma madratsiga nende metall paadi vastu jõudu katsuma ja tulime allavoolu kiiremini tulema.
Tagasi jõudes ootas söök juba laual ja sai kohe kõhtu täitma hakatud. Söök oli hea ja jooke oli küllaga. Saunas sai korralikku leili. Õhtu edenedes ja puskarit juues muutusid mehed muudkui lõbusamaks. Seltskond oli hea nagu alati ja naisterahvaid oli vist rohkem kui tavaliselt. Ja meie eest hoolitsesid nad hästi. Puhtad nõud olid alati laual ja kohvi kann justkui täitis ise end. Ja kui hea kook oli veel tundmatuks jääda soovinud foorumi neiu poolt valmistatud
Hommikul suutis aga Kristi meile pettumuse valmistada. Ta ei praadinudki meile kartulit, mida me nii väga ootasime. Aga ta korvas selle hommikuste pannkookidega, mis maitsesid väga hästi.
Igatahes oli üritus väga tore ja ootame pikisilmi järgmist.
Hommikul sai õigel ajal kohale jõutud. Kuna minu kaks reisikaaslast jõid terve tee õlut, siis kohale jõudes enda neelud juba käisid ja oli tahtmine kiiresti jahipaika jõuda, et õlle lahti korkida. Feen lõigi pundi kaheks ja asusime teele. kohale jõudes olime natuke sõnatud. Suur maaala urgudega, kus tõenäoliselt 5 aastat tagasi ka kobras oli. Feen oli meie ära petmiseks mujalt natuke ka näritud oksi toonud(Ok, eks seal ikka oli kobras, aga meist jäid nad puutumata). Natuke aega möllasime siis seal, aga kuna olukord tundus lootusetuna, siis läksime sinna, kus Feen ise ülejäänud seltskonnaga toimetas. Kohale jõudsime, siis oli neil juba üks kobras käes ja viimaseks see ka jäi. Tagasi tulles sai mudasel põllul võidu tehtud ja vaene vallo kartis, et Vitara keeratakes kummuli. Nii hullult asi siiski ei lõppenud ja võidusõidu võitsime
Õhtul läksime siis mina, BA, Vallo ja Jahe madratsitega emajõe peale. Vaadates seda kohta, kust me peale pidime minema ja allavoolu kulgema hakkama, siis tundus, et Feen tahab meist lahti saada. Vahemaa oli piisavalt pikk, et kaks päeva seal hulpida Otsisime uue koha ja kuskil uuselamu rajoonist selle ka leidsime. Lükkasime paadid vette ja Vallo&Jahe panid allavoolu kimama. Nägime veel, et ~200m ülesvoolu ujub üks kobras. Otsustasime BA`ga, et läheme kutsume kopraonu paati ära. Hakkasime siis ülesvoolu kiirelt sõudma. Peale 15-20min sõudmist, kui olime läbinud 5-10m, loobusime sellest katsest Suhteliselt paadisõidu lõpu poole kuulsime ees pauku. Mõtlesime, et meestel kobras käes. Siis veel üks pauk, kolmas, neljas ja ka viies. Tundus, et koprajaht läks sujuvalt üle pardijahiks. Tegelikut maadeldi ikkagi kopraga, kes oli hirmus tige ja tahtis Valloga jõudu katsuda. Samal ajal tegime meie tutvust röövpüüdjatest mürkrohelistega, kes arvasid, et koprad on ilusad loomakesed ja neid kiusata ei tohi. Kuigi meie olime relvastatud, otsustasime, et me ei hakka oma madratsiga nende metall paadi vastu jõudu katsuma ja tulime allavoolu kiiremini tulema.
Tagasi jõudes ootas söök juba laual ja sai kohe kõhtu täitma hakatud. Söök oli hea ja jooke oli küllaga. Saunas sai korralikku leili. Õhtu edenedes ja puskarit juues muutusid mehed muudkui lõbusamaks. Seltskond oli hea nagu alati ja naisterahvaid oli vist rohkem kui tavaliselt. Ja meie eest hoolitsesid nad hästi. Puhtad nõud olid alati laual ja kohvi kann justkui täitis ise end. Ja kui hea kook oli veel tundmatuks jääda soovinud foorumi neiu poolt valmistatud
Hommikul suutis aga Kristi meile pettumuse valmistada. Ta ei praadinudki meile kartulit, mida me nii väga ootasime. Aga ta korvas selle hommikuste pannkookidega, mis maitsesid väga hästi.
Igatahes oli üritus väga tore ja ootame pikisilmi järgmist.
-
- Postitusi: 191
- Liitunud: K Juun 21, 2006 11:26 am
Re: Foorumlaste koprajaht vol.3
Mina võiks alustada legendaarsete sõnadega...
"Kui meie Aivariga kohale jõudsime oli jaht juba alanud... " Feen juhatas meid sinna samasse põldu kus rajaleidja oma Vitaraga hiljem maadles ning sealt jalutasime kraavi äärde. Selleks ajaks oligi eelpool mainitud kobras juba tabatud ning jäi üle vaid loota, et äkki siiski veel mõni kobras kuskil mätta all tukub - kuid lootuseks see vaid jäigi . Viimane peatus Valga mnt. ääre kujunes ka meeldivaks jalutuskäiguks metsa all. Auku oli, pauku ei olnud . Egas muud midagi kui ööbimispaika sõit. Peale väikest snäkki ning plaani pidamist hakkasime varitsuskohtatesse liikuma. Meid saadeti Tatra oru forellitiigi juurde, kus kohtusime ka vihase (õnneks mitte meie, vaid saarma peale - eks need saarmad ole iga kalakasvataja surmavaenlased) forellitiigi omanikuga, kes siis iga saarma eest pearaha pakkus. Peale lühikest vestlust suundusime jõe peale. Plaan oli minna ühe saarekese peale, mis vaid mõnekümne meetri kaugusel paistis olevat. Vahemaa oli aga suhteliselt soine ning kuna meil kolmest oli vaid ühel pikad kummikud siis otsustasime teha väikese ringi, et ikka kuiva jalaga kohale saaks. Sellest hoolimata suutsin mina ikkagi ühe jalaga läbi jää vajuda ning tõdesin, et antud kohas oli vett ilusti üle saapasääre . Lõpuks jõudsime ka ilusti jõe ääre, kuid mida ei olnud see oli kobras. Peale tunni/poolteist passimist otsustasime minema hakata. Kuna ringi ei viitsinud enam minna siis otsustasime lõigata üle soo ja läbi kõrkjate. No krt ei saa mina siia maani aru, kuidas Aivar (100+kg) suutis kuiva jalaga üle minna ning mina (70+kg) ja kolmas kompanjon (90+kg) (sry, nime ei mäleta ) korralikult munadeni sisse vajusime ning nagu partisanid, püssid peakohal, mööda sood roomasime . Aga kõik mis ei tapa teeb tugevaks.
Edasi möödus kõik nagu rajaleidja´gi juba rääkis - söök, saun, lõua täis kangemat ning väga hea seltskond .
Sügav kummardus Feen´i ees, et selliseid üritusi ikka korraldada viitsib
"Kui meie Aivariga kohale jõudsime oli jaht juba alanud... " Feen juhatas meid sinna samasse põldu kus rajaleidja oma Vitaraga hiljem maadles ning sealt jalutasime kraavi äärde. Selleks ajaks oligi eelpool mainitud kobras juba tabatud ning jäi üle vaid loota, et äkki siiski veel mõni kobras kuskil mätta all tukub - kuid lootuseks see vaid jäigi . Viimane peatus Valga mnt. ääre kujunes ka meeldivaks jalutuskäiguks metsa all. Auku oli, pauku ei olnud . Egas muud midagi kui ööbimispaika sõit. Peale väikest snäkki ning plaani pidamist hakkasime varitsuskohtatesse liikuma. Meid saadeti Tatra oru forellitiigi juurde, kus kohtusime ka vihase (õnneks mitte meie, vaid saarma peale - eks need saarmad ole iga kalakasvataja surmavaenlased) forellitiigi omanikuga, kes siis iga saarma eest pearaha pakkus. Peale lühikest vestlust suundusime jõe peale. Plaan oli minna ühe saarekese peale, mis vaid mõnekümne meetri kaugusel paistis olevat. Vahemaa oli aga suhteliselt soine ning kuna meil kolmest oli vaid ühel pikad kummikud siis otsustasime teha väikese ringi, et ikka kuiva jalaga kohale saaks. Sellest hoolimata suutsin mina ikkagi ühe jalaga läbi jää vajuda ning tõdesin, et antud kohas oli vett ilusti üle saapasääre . Lõpuks jõudsime ka ilusti jõe ääre, kuid mida ei olnud see oli kobras. Peale tunni/poolteist passimist otsustasime minema hakata. Kuna ringi ei viitsinud enam minna siis otsustasime lõigata üle soo ja läbi kõrkjate. No krt ei saa mina siia maani aru, kuidas Aivar (100+kg) suutis kuiva jalaga üle minna ning mina (70+kg) ja kolmas kompanjon (90+kg) (sry, nime ei mäleta ) korralikult munadeni sisse vajusime ning nagu partisanid, püssid peakohal, mööda sood roomasime . Aga kõik mis ei tapa teeb tugevaks.
Edasi möödus kõik nagu rajaleidja´gi juba rääkis - söök, saun, lõua täis kangemat ning väga hea seltskond .
Sügav kummardus Feen´i ees, et selliseid üritusi ikka korraldada viitsib
julged teha, julge ka vastutada...