Viktoriini küsimusi

[Olavi Kool]

Selline enesekontrolli süsteem, et kui mees purjus siis pukki ei pääse.

[peepk]

Vat selle peale poleks ise tulnudki,kah omamoodi õige aga arvan et neil seal seda viga pole,siiski leidliku vastuse eest 5 punkti.Tegelt jahimees seda ise ei teegi vaid inimesed keda kutsutakse ühe värvi nime järgi,noh nüüd asi vast lihtne.

[shikaree]

inimesed keda kutsutakse ühe värvi nime järgi,noh nüüd asi vast lihtne.

Need ju (mürk)rohelised!
Aga lillade eest ei päästa isegi see nipp, nemad lähevad kasvõi läbi ussi m...i!

[peepk]

Jah need samad rohelised ongi kes saag põues ringi liiguvad,ja neid kantsleid ratastega ja ilma on pea iga põllu peal mitu tükki aga metsas ringi jalutades trehvaski paar sellist pooliku redeliga asjandust,õnneks oli kellelt küsida et miks niimoodi.Samas teadjamiis andis uue idee mida näiteks kokkutulekutel võistluste hulka arvata,just see lõuani ulatuvast redelist üles turnimine ,arvan et nalja saab palju.

[shikaree]

Ühel Eestis pesitseval linnukesel on enda küljes siuksed erilised suled, mida rahvasuus kutsutakse ka maalrisulgedeks. Kes see lind on ja kus need suled asuvad?

[jorr]

Kas pole tegemist mitte nepiga?Nepi tiiva eesserva sulge kutsutakse maalrisuleks.

[shikaree]

Tõsi see on, et tegu on metskurvitsaga.

[jorr]

Küsiks siis kohe edasi,mis aastal ja kus tabati (kirjanduse andmetel) Eestis, pärast teist maailmasõda,esimene kährik?On võimalik märkida ka tabaja nimi.

[rajaleidja]

Võrumaal, 1946a.

[sammal.habe]

teadus räägib sedasi:
eesti territooriumilt tabati kährik Kamenka saarelt (praegu Venemaa) juba 1938. aastal.

Esimene teadaolev leid Eestis on registreeritud 1938 aastast Pihkva järves olevalt
Kamenka saarelt, kuhu ta tõenäoliselt sattus Staraja Russa rajoonis 1935 aasta
introdutseeritud isendite hulgast (Ling et al.,1957).

samas, kui praeguse Eesti territooriumil ja kindlasti peale ilmasõda, siis:

Lisaks on veel rida suulisi teateid kährikkoera esinemisest Eestis enne 1950 aastat. Nii on
andmeid isendite esinemise kohta 1945 aastal Tudulinna metskonnas, 1946 aastal Avinurme
metskonnas, 1948 aastal Kahkvas, Haanjas ja Torma lähedal, Tori ümbruses ning Sinialliku
metskonnas. 1949 aastal oli teateid tunduvalt rohkem - Oruveski metskonnast, Lüganuse
lähedalt, Purdi metskonnast, Varstust ja isegi Lääne-Eestist - Noarootsist. 1950 aastal
registreeriti kährikkoerte esinemist 11 eri punktis, eelpool mainitud kohtadele lisandusid
Vaivara, Kastre, Antsla, Iigaste, Kariste ja Kilingi-Nõmme metskonnad (Naaber 1972).

[jorr]

Jah,esinemissagedus oli vist nii küll aga ma küsisin tabamist ja Rajaleidja oleks nagu õigesti pannud,aint kaks numbrit on ära vahetanud.Kirjanduse andmetel tabati Eestis esimene kährik aastal1964,mitte -46 jah,ja asi toimus Võrumaal,ning tabajaks on märgitud Sinivere.Kas see asi täpselt nii oli,ei tea,sest ise juures ei olnud ja paber kannatab palju.
Aga nüüd küsige edasi.

[sammal.habe]

kui tabamine on küttimine, siis 38nda aasta Kamenka varianti kinnitab ka Tiit Randla 1979nda aasta Jahimehe käsiraamat. ja seal on kirjas sõna "küttimine" (lk 317).

sama raamat väidab, et üldse lasti või kohati kährikuid enne nende sissetoomist 21-s kohas ning nad olid jõudnud ka Lääne-Eestisse. ja kuna sissetoomine oli aastal 1950, siis 1964 esmaküttimise daatumina ei sobi kohe mette.

ent las jätkab rajaleidja, minul ei tule hetkel ühtki head küsimust meelde.

[rajaleidja]

Esimeseks kütitud kährikuks loetakse tõesti 1938. Aga kuna küsimus oli esimeset kütitud/tabatud kährikust peale II maailmasõda, siis peaks olema ikkagi 1946. Ja mitte 1964 nagu Jorr ise väidab. Internet annab vastuseks 1946 päris mitmes artiklis, üheks selliseks on: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?pag ... iik&id=107

Aga igatahes ma ei oska hetkel midagi küsida, nii et jätkaku, kes soovib.

[peepk]

Nägin hiljuti 9 mm para padrunit millel kuul läbipaistvast plastikust ja täidetud kõige väiksemate haavlitega,mida või keda sellega lastakse.

[kaidojaht]

Rotte