Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[hunt]

Iseenesest on ju nii mitmedki punktid ju uues kavandatavas jahiseaduses mõistlikud.Vähendatakse bürokraatiat jne.
Asja kurvem pool.Maaomaniku ja jahimehe suhet peab edaspidi reguleerima ainult raha.Kahtlen,kas kõik maaomanikud suudavad seljuhul ka jahimeeste soove jahimaadele täita.Turumajanduse reeglite järgi peaks siis olema jahimaa jahiks korralikult ette valmistatud- loodud laskekohad, sihid puhastatud , talvised metsateed lahtiaetud jne.
Kuna uluk on ikkagi peremeheta vara, siis võib tabatud uluki omandiõiguse pärast kah veel tüli tõusta.Kui maaomanikud peaks näiteks kogu lastava ulukiressursi omale ostma ja tahavad seda jahimeestele edasi müüa, siis ei ole jahimehel mõtet jahimaa eest renti maksta.Läheb näiteks vallamajja ja ostab sealoa.Saadud tulu läheb maaomanikele.Seljuhul muidugi peaks see katma ka kahjustuste kulud.Väikekiskjate ja kobraste jahtimise eest tõenäoliselt hakkab maaomanik maksma jahimehele.Lühidalt öeldes,maakondlikul tasandil tekivad uued"RMK"-d erinevate suhtekombinatsioonidega.
Kui siiani on jahimehed ise oma hobi koos sellega kaasnevate kohustustega omast taskust kinni maksnud ja maaomanik on tulust kõrvale jäetud, siis uue kava järgi peaks igaüks aru saama, et raha antakse sellele, kes midagi ka vastu pakub.Hinda reguleerib lihtsalt ja valusalt keskmise Eesti jahimehe rahakoti paksus.Rikas turist ei tule niisama lihtsalt kellelegi oma raha ära andma.Ta soovib vastavalt kõrgele hinnale ka head teenindust ja medalitrofeed.

[Ahto Kattai]

Ja seda mõtet edasi arendades peaks rentnik ilmselt mõtlema asja tundva jäägri palkamisele,sest vaevalt jäägri kohustustega nüüd võhikust (enamus maaomanike) maaomanik ise edukalt toime tuleks! Hästi tasustavate töökohtade tekkimine- "pole paha".Kuna aga maaomanikud soovivad jahindusega võimalikult rohkem teenida,tuleks rendimaa rentnikule atraktiivsemaks muuta,milleks oleks vajalik sõraliste arvukust märgatavalt tõsta Mille vastu aga maaomanikud praegu tõsiselt sõdivad ,tuues just sõraliste suure arvukuse üheks argumendiks ,miks peaks jahindus just maaomaniku keskne olema! Kõik plaanid vist ikka realiseeruda ei saa

[hunt]

Tulu saamiseks peabki kulutama

[Eik]

Meie seltsis 90% jahimeestest ka metsaomanikud, mõnel võibolla ainult 3-4 hektarit aga siiski jaimaa. Mis nüüd siis juhtub, renti ta teistele maksta ei taha, kuhjab oma metsadesse uhked sööda hunnikud, ehitab puki ja jahib edasi nagu muiste. Ja tõenäoliselt mahun mina, linnamees, ka mõnesse pukki kostiliseks.
Teise võimalusena ostan ise paar hektarit võsa kuskile metsaserva ja jaht võib jälle alata. Mittejahimeestest maaomanikud kelle lootused olid jahindusest tulu teenida suured peavad nüüd äkki tõesti omale jäägrid palkama kes ulukeid kontrolli all hoidma hakkavad, või siis viimases hädas kohalike jahimeeste poole pöörduma, et "laske raisad maha, söövad mu põllud ja noorendikud ära".
Kui üldse rentimiseks läheb siis kindlasti hakatakse vahet tegema metsal ja põllul, nt. suhtes: mets=10.-EEK/ha ja põld=10senti/ha, soo ja raba=1sent/ha

[jahe]

Jaa, erametsaomanikud on kõvasti lobitööd teinud, vähemalt on üks tankist leitud, kellele kõvasti jalaga p.......se taotakse,seda muidugi soliidse summa eest

[unt]

No ma ei tea - kas see jahinduse värk ikka nii lihtsasti maaomanike taskuid täitma hakkab? Eesti metsasuse protsent on ikka väga kõrge. Ja praeguses staadiumis on sõralistele suurte raietega ja seetõttu uue metsanoorendiku pealekasvuga loodud ikka väga head paljunemistingimused. Kui palju siis ikka need jahituristid ja väga rikkad omad turistid seal ulukite arvukust vaos hoida suudavad. Kui ikka maaomanik teeb rendiga jahimeestele liiga ja temaga seda rendilepingut ei sõlmitagi, siis hakkab vast mõne aja pärast ise paluma, et olge mehed ja tulge aidake - vaat, et teeb veel pärast õnnestunud jahti väljagi
Seega - tasub ikka omada jahitunnistust ja kasvõi natuke oodata. Kui esimese hurraaaga maaomanikud (noh ma ise ka ikka väike maaomanik!) kukuvad väga oma võimu näitama, siis arvan, et varsti neil vesi ahjus ja mõtted jahimeeste suhtes paljuski palju sõbralikumad. Aga mõni kindlasti suudab oma jahindusevärgi ilusasti tasemele viia ja sellega majandadagi. Aga ka siin on üks "aga" - ju tal tuleb hakata palkama tööjõudu, sest palju sa sealt pukist ja varitsusest ikka kütid?! Vaja koeramehi ja vaja ajajaid jne.
Mina leian, et sellise konseptsiooniga uus jahiseadus pigem korrastab meie suhteid, kui neid tuksi keerab.

PS Ja kui palju siis ikka neid "hulle", jahimehi eiravaid, maaomanikke on? Olgem ausad - neid on võibolla kümmekond üliaktiivset selli, kes oma lärmiga üle Eesti kostvat lokku löövad. Ülejäänud ju kõik väga mõistlikud mehed. Enamasti ise kah jahimehed!

[PS]

Palju räägitakse omavahelisest koostööst ja suhtlemisest. Ometi vaadates juuresolevat pilti on paljud auditooriumis võimelised ennast väljendama kuuldes temale võõrast mõtet vaid emotsionaalse mõmina ja näpuloopimisega, millele järgneb heakskiitev ümin publikust.
Selleks, et saada aru sümbioosi kasulikkusest tuleb näha ka teise poole soove ja vajadusi, nende üle saab argumenteeritult arutada, kuid neid ei saa eirata ja sarjata.
Kui maad antakse rendile maaomanike määratud hinnaga, siis tuleb vaadata, millal tekib tal huvi ja kas see summa katab loomade tekitatud kahju. Samas peavad leiduma ka rentnikud, kes suudavad ja tahavad peale rahalise kohustuse ka jahindust arendada.
Jahimeeste vähesust mina ei kardaks. Tekib uusi ja saavad võimaluse lasta need, kes hetkel seltsidesse ei kuulu. Jahindusega ei pea tegelema kogu aeg, võib käia ka harvem ja maksta kordade eest.
Jahi jaoks on vaja maad, looma ja kütti. Maal on olemas omanik, seega temast mööda minna ei saa. Maaomanik saab otsustada kas kütib ise võib võõrandab õiguse. Tal on õigus valida sobiv hüvitus ja isik. Probleem on selles, kuidas maaomanikud omavahel kokkuleppele jõuavad. Kas on väljapääsuks, kui kõik jahipiirkonna maaomanikud kuuluvad automaatselt kohalikku jahiseltsi ja võõrastel otsustusõigus puudub.
Kas kaotavad hetkel kõige rohkem ? Kaotavad tänased jahimehed, kes kuuluvad neile sobilikku seltsi. Ja seda just seetõttu, et nendel on kasutada neile mittekuuluv omand. Tuues suvalise võrdluse meeldib mulle näiteks rallit sõita, kuid ma ei saa nõuda kelleltki, et ta annaks oma auto minu käsutusse saamata selle eest sobilikku tasu. Jaht kui hobi muutub kalliks, kuid äri sellest ei saa niipea.
On veel võimalus käia kalal, see on veel odav.

Olnuks paarkümmend aastat tagasi internet jms samal tasemel tänapäevaga oleks huvitav lugeda endiste kommude foorumit, kus uute mõtete, IME ja EV peale oleks kõik kahelnud ja ennustanud peatset lõppu. Ometi eksisteerime ja mitte pahasti, endiste kiuste.

Ehk on käesolev teema tekitanud häid mõtteid ja saanud selgeks, et on, mille üle ja kuidas arutada.

[kakuke]

... Probleem on selles, kuidas maaomanikud omavahel kokkuleppele jõuavad. Kas on väljapääsuks, kui kõik jahipiirkonna maaomanikud kuuluvad automaatselt kohalikku jahiseltsi ja võõrastel otsustusõigus puudub.
...

See võib tõesti selle süsteemi kirstunaelaks saada. Kui vaadata jahimaa lõikes omandisuurusi, siis tee mis tahad, ikka hakkab lõpuks otsustama riik, kes ja millise kopika eest saab jahipidamisõiguse ja seda läbi RMK suurte tükkide. Vaadates Erametsaliidus toimuvat siis sealne rahvaski juba ei suuda omavahel mõistlikult läbi saada ja suurem paneb väiksemast teerulliga üle.
Aga igal juhul tuleb mul tõdeda, et elame huvitaval ajastul ja saame nii mõndagi veel näha. Esimese asjana pakun,et paljude praeguste jahtkondade pankrote ridamisi, kui see välja hõigatud süsteem kord lõpuks tööle hakkab. Sellele ma ei rõhuks, et kahjustused maaomanikud käpuli suruvad, nad on selleks liialt ära treenitud.

[honkomees]

Esimese asjana pakun,et paljude praeguste jahtkondade pankrote ridamisi...Sellele ma ei rõhuks, et kahjustused maaomanikud käpuli suruvad, nad on selleks liialt ära treenitud.

KIndlasti lähevad tänesed jahiseltsid pankrotti. Ja suurmaaomanikke need kahjustused ka TEGELIKULT ei morjenda (vrdl vene ajaga kui looma oli kordades rohkem, totaalne alaloendamine, lahtikaevatud kartulikuhjad ja ärasöödud noorendikud aga see kõik sotsialistliku suuromandi taustal, kus jäi ka % piisavalt alles), võib-olla ainult RMK ehk riigi spetsialistid hakkavad kunagi jälle asja reguleerimise vajalikkust nägema.
Antud kava tähendab kogu tänase Eesti üsna hästitoimiva jahinduse lammutamist ja uue, ainult rahalistel suhetel põhineva äri rajamist.

[Eik]

Palju räägitakse omavahelisest koostööst ja suhtlemisest. Ometi vaadates juuresolevat pilti on paljud auditooriumis võimelised ennast väljendama kuuldes temale võõrast mõtet vaid emotsionaalse mõmina ja näpuloopimisega, millele järgneb heakskiitev ümin publikust.

Kulla inimene, sa tuled ju ideega 100.-EEK/ha jutuga jahimeeste foorumisse, ime siis, et seda ideed maapõhja ei sarjata. Sama võiks pakkuda nt. mõnes metsa foorumis aga 10senti/ha, mis siis seal juhtuks?

[Beretta]

Kohe ju önneaeg tulemas ja saame oma rahaks euro. 100 krooni on 6,39 eurot. Noo kes see nende sentidega jagama hakkab, küsime siis juba 10 euri.
Millegipärast on mul kindel tunne, et saan oma seltsis ka edaspidi jahti teha, ilma et peaks klassivennalt oma söödakoha alust maad (no ok, ega kogu see kinnistu nii väga suur ka ole, kraabin niipalju kokku ning põllust saan kitse lasta ja rebast) ostma hakkama. Jänkidel uue põlvkonna rajakaamerad väljas, mis pildi mobiilile saadavad. Või lased pukki eletri tõmmata ja paned veebikaamera ülesse. Aga.....see mõnel või kümnel hektaril jaht oleks siis nagu liha järel käimine.
Ja millest see ninakas kindlus, et ei pruugi ikka igal pool nii minna. Eks lugege.
http://www.kaiueko.ee/jahindus/jahimehed.pdf

Muide, kalalkäimine ei ole odav lõbu, kui just sarapuupõõsast ritva ei lõika.

[aivar00]

Ka meie selts on juba aastaid korraldanud ühisjahi maaomanikega. Vallalehes ilmub kuulutus ca kuu aega enne jahipäeva, et inimesed saaksid oma aega planeerida. See aga selleks.

Mind ajendas postitama hoopis teine mõte. Tsiteerin:

Jahimeeste vähesust mina ei kardaks. Tekib uusi ja saavad võimaluse lasta need, kes hetkel seltsidesse ei kuulu. Jahindusega ei pea tegelema kogu aeg, võib käia ka harvem ja maksta kordade eest.


Vot selle vähesusega on ikka probleem küll. Ja mitte väike. Meie seltsil oli hallil nõuka ajal veidid üle 100 mehe. Nüüd aga pikki aastaid olnud 50-60 ringis ja vanemad kukuvad järjest ära. Noori peale tulemas oli meil ainult suure meelitamise ja agiteerimise peale. Tean ka seltse, kus olukord veel trööstitum. Mitte midagi ei ole teha, kui 82 aastane jahimes läheb ajusse...

Ja väide-jahindusega ei pea tegelema kogu aeg- tule taevas appi...
See sobiks rohkem litsimajast rääkides, et käin kui üleliigset raha on...

Kes siis ulukihoolet korraldab, luuret teeb jne. Või siis on ulukid kõik ilusti kuskil aedikus kinni- tulen kohale, peremees laseb "kasvuaedikust" ühe uluki "laskeaedikusse" (loomulikult sellise millise ma suudan kinni maksta ) ja lähebki jaht lahti...
Selle peale ei oska kohe muud kosta, kui "andke andeks"...

Juku ütleb Marile lits. Mari kitub õpetajale ära. Õpetaja käsib Jukult Marilt andeks paluda. Juku hakkab paluma: Mari ei ole lits, Mari ei ole lits, Mari eeei ole lits-no andke andeks

Suure tõenäosusega hakkab alguses vohama salaküttimine ning enamus jahimehi paneb mingi aja pärast lihtsalt pillid kotti.
Seda on praegugi näha, et paljud vanemad jahimehed on küllaltki hinnatundlikud (praeguse masu ajal ka tööealised mehed, kes on ise või siis naine töötuks jäänud). Meie seltsiski praegu ca 10 tegusat meest lihtsalt töötud.
Jahimaa suurus ca 7000 ha. Seega maksta vaja 700 000.- aastas, mis teeb kuus 58 333.-
Kui nüüd see summa jagada veel 60(praegune liikmete arv), siis 1000.- kuus. Selle tulemusel loobub 100% kohe vähemalt 30 meest ja tasapisi ka ülejäänud. Ka mina ei ole nõus maksma isegi 12 000.- lisaks aastas, et saaks jahil käia(kuigi praegu need kulutused moona, kütuse ja sööda näol on suuremadki).

[krants]

Aastakümneid on viljeletud ulukikeskset jahipidamist - jahindusorganisatsioon järgib, et ulukid oleks hooldatud ja küttida tohib ulukeid vastavalt arvukusele õiges vanuselises ja soolises vahekorras. Püütakse järgida ka kirja panemata aga populatsiooni seisukohalt olulisi reegleid - ei lasta kahe vasikaga lehma ega juhtemist jne. Vaatamata sellele, et jahimeestel on kahju lasta noorloomi, kütitakse neid ikkagi kõige enam, selleks, et püsiks vajalik vanuseline tasakaal. Seda on saadud teha sellepärast, et jahimaad on suhteliselt suured ja jahindusorganisatsioonid on pika aja jooksul välja kujunenud. Otsustatakse koos ja üksikute ahnus saab kammitsetud. Jahimeeste seas on levinud ütlemised: "Loomale peab jääma ka võimalus", " Ega me lihakütid pole". Ei püüta nui neljaks kõiki lube realiseerida - kui loomi ei ole, lepitakse vähemaga. Usun, et nii on enamuses jahiseltskondades. Usun ka seda, et enamuses jahipiirkondades on arvestatud maaomanikega ja kahjustuste korral põlde valvatud ja sealt rohkem kütitud. Kuigi, seda on üsna raske teha, kui näiteks naaber on jahipidamise keelanud.

Mis juhtub, kui jahipidamise ainukeseks eesmärgiks saab maaomaniku tulubaasi suurendamine, kui jahimaad ja -organisatsioonid killustatakse ja riik sõraliste kasutusmahtude osas kaasa ei räägi? Mis juhtub, kui otsustamisõigus jääb ilma eelneva jahindusalase kogemuseta rahalisest kitikusest pääseda lootva maaomaniku kätte? Kuidas käitub jahimees, kui ta on ostnud roppkallilt jahiloa?

Minule tundub, et tulles vastu väiksele osale suurmaaomanikele, kelle jaoks Uut Jahiseadust tahetakse teha, hävitatakse ära toimiv süsteem, mida võiks parandustega maaomaniku huve enamarvestatavaks teha.

[Olgerd]

Eelkõnelenuga täiesti nõus! Vaevalt, et neid maaomanike ulukipopulatsioon ja tasakaal enam huvitavab, kes tahavad omale väga kena pappi taskusse panna. Ma arvan, et ulukite populatsioon väljub kindlasti kontrolli alt selliste uute reformidega ning tasakaalust ei saaks siis kohe kindlasti enam rääkida. Jahinduse mõte ju meil ongi, et hoida loomade arvukust kontrolli all, et säiliks looduslik tasakaal mitte, et täita rahaahnete maaomanike taskuid!

[andrus]

Huvitav, kust need uued ja maksejõulised jahimehed võetakse??Kaks sooja ja lumevaest talve,ning mis siis saama hakkab??