Asso kirjutas:PS. Ootan jätkuvalt PS,i poolset kalkulatsiooni 100 h kohta-mida siis saab selle raha eest?
Kas mitte pole asi nii: PS -il 100 ha maad see teeb siis 100x 100= 10000eeku kuna ta räägib siin tervest jahipiirkona rendist siis tema meelest = see edasi tasuta liikmeks olemist antud jahipiirkonnas?
kaidojaht kirjutas:Saksamaal on hinnad erinevad vist oleneb ka maaomanikust. 710 ha põld ja mets pooleks, lasta võib 40 kitse ja 15-25 siga. Hinda küsitakse 2500 eurot.
Teine kuulutus: 200ha lagedat 80% metsa 20%. Lasta on 8 kitse ja mõned sead. Uued kõrgistmed, muid riigipoolseid makse ei lisandu, kõik on hinna sees. Piirkond on ideaalne 2-3 jahimehele lühikeseks ajaks. Hinda küsitakse 4000 eurot. Tavaliselt lisatakse kuulutustele veel sigade songimise pilte. Tõlkimisoskus ei ole just kõige parem aga andmed on õiged, mingid imelikud maksude nimetused jäid tõlkimata. Nüüd saate ise välja arvutada loomade hinnad. Hirvelaskmise luba (vähemalt 10 haruline) maksab 681 eurot, kui ei tabata - raha tagasi. Rõhutatult on kirjas, et ei ole kasvatuse loom.
Selline asustustihedus on natuke absurdne, äkki on tegu ikkagi küttimis-aedikuga? Eestis küttitakse keskmiselt u 5-7 siga tuhande h kohta. Palju neid sigu seal siis on? Muud pole midagi aga kadedaks teeb
Siin on nüüd küll andmed veidi aegunud: Eestis küttitakse keskmiselt u 5-7 siga tuhande h kohta.
Ikka tüki maad rohkem kui just kunstlikku reservaati ei hoia. Meil näiteks kütiti eelmisel aastal ca 11 siga tuhande ha kohta ja kui oleks meestel ainult tahtmist olnud, siis sigade arvukuse põhjal oleks numbrid võinud olla poole suuremad. Talvel aga on meil notsusid vähem, sest siis nad istuvad "suures metsas", milline ei kuulu meie seltsile ja on sõna otseses mõttes läbimatu džungel. Nii kui viljapõldudel kevadel traktorid müristama hakkavad kolivad kohe tagasi.
aivar00 kirjutas:Siin on nüüd küll andmed veidi aegunud: Eestis küttitakse keskmiselt u 5-7 siga tuhande h kohta.
Ikka tüki maad rohkem kui just kunstlikku reservaati ei hoia....
nojah, ikka tüki maad vähem meil vähemalt, siga pole nii palju, 11000+ ha ja laseme aastas 35-45 siga, vahel on ka miinimumi ehk 35 äralaskmisega kõvasti vaeva ja tegemist. See aasta kui mälu ei peta siis lastud 5 või kuus, nüüd külmaga hakkasid jälle meie maale söötadele tulema, kui lund ka tuleb, siis läheb jahiks.
kaidojaht kirjutas:Hirvelaskmise luba (vähemalt 10 haruline) maksab 681 eurot, kui ei tabata - raha tagasi. Rõhutatult on kirjas, et ei ole kasvatuse loom.
100 eek. ha aga muidugi ja jahimehed peaks kibekähku alla kirjutama. Sellise ausa ja õiglase lepingu puhul on ju loomulik, et lisatakse paar peenes kirjas rida. "Käesolev leping annab jahiseltsile õiguse teha aastas 3koormat palki ja 200rm kütet 20 ha maa kohta" Ja kirikud on ilusti keset küla
Hier haben Sie die Möglichkeit an 2 Drückjagdtagen vom 7.-9.1.10 teilzunehmen. Die Drückjagd findet in ausgesuchten Schwarzwildrevieren an der Ostseeküste NUR auf Schwarzwild statt. Die Tagesstrecken lagen in den ersten Jagden im November zwischen 30 und 50 Stück Schwarzwild je Jagdtag. Bei den beiden Revieren handelt es sich um gepflegte Naturreviere- kein Jagdgatter! Die Gesamtjagdfläche beträgt ca. 1100 ha ,in jedem Revier wird nur einmal am Tag gejagd . Diese Jagd wurde angesetzt wegen der sehr hohen Wildschäden auf den angrenzenden Feldern -------------- Aktuelle Ergebnise : bei den Jagden fielen durch die Mithilfe meiner Gäste bis jetzt gesamt über 700 Stück Wild .Es gab aber auch eine Fehljagd mit nur 3 Stück bei 20 Jägern ! Auch das ist Jagd - das muss man wissen. [b]Sie wohnen in 4 Sterne Ferienwohnungen. Im Komplettpreis ist 2x Übernachtung/Frühstück, Schüsseltreiben, Buchungsgebühr und alle freigegebenen Abschüsse von Frischlingen/Überläufern und Keilern (entgeldpf. je Jahr 100.-€ - max 500.-) [/b] Dies sind der letzte freie Jagdtermine , da bei uns in Mecklenburg ab 10.1. Schonzeit ist !!!
Waidmannsheil aus dem Wildland-Mecklenburg
wünscht
Dirk Wortmann
Barlin 21
17159 Dargun
Selline kuulutus veel, maksab 490 eurot. Pöörake tähelepanu majutusele.
Winnetou kirjutas:100 eek. ha aga muidugi ja jahimehed peaks kibekähku alla kirjutama. Sellise ausa ja õiglase lepingu puhul on ju loomulik, et lisatakse paar peenes kirjas rida. "Käesolev leping annab jahiseltsile õiguse teha aastas 3koormat palki ja 200rm kütet 20 ha maa kohta" Ja kirikud on ilusti keset küla
See annab asjale uue perspektiivi,mõistlik. Ja 3a pärast maksab maaomanik rentnikule 25 eek/ha tagasi kuna maa väärtus on o. Teen ettepaneku võta Winnetou EJS juhatuse auliikmeks.
Asso kirjutas:Selline asustustihedus on natuke absurdne, äkki on tegu ikkagi küttimis-aedikuga? Eestis küttitakse keskmiselt u 5-7 siga tuhande h kohta. Palju neid sigu seal siis on? Muud pole midagi aga kadedaks teeb
Eelmisel hooajal lasid sakslased 450000 metssiga ja prantslased 500000 isendit!
Ei jõudnud vastata, kuna kõva papi kokkuajamiseks tuleb vahepeal ka tööd teha... Väikesed lapsed panevad neile ebameeldivat või tema omast erinevat juttu kuulates käed kõrvadele ja hakkavad kõvasti häälitsema, tehes kõik, et jutt nendeni ei jõua. Nende maailm jääb väga ühekülgseks. Arvamuste paljusus viib nad endast välja ka suurest peast. Imeline 100. Kust ta tuleb ja kuhu pannakse ja mis selle eest kõike saab. Saab .... saab tegeleda minule (neetud eraomanduse esindaja) kuuluval maatulundusmaal oma hobi või äritegevusega ilma kohustuseta korvata selle tegevuse algallika või oma tegevusetuse tagajärjel tekkinud kahjud. Kust tuleb... tuleb lihtsast inimlikust soovist mitte maksta omast taskust kinni teiste isikute poolt toimetatavat tegevust. Iga äriühingu eesmärk on teenida kasumit,ka MTÜ püüab olla võimalikult edukas, et mitte olla kahjumis. Talu on praegu kahe vahepeal, hea, kui nulliga välja tuleb. Jahipidamise rent on üks võimalikest sissetulekutest. Minu tagasihoidlike ruutmeetrite juures on summal per aasta mingi väärtus, kuid näiteks 5 ha juures on see juba võrreldes kahjude nõude esitamise võimaluse juures täiesti ebamajanduslik, kuid kogu piirkonna peale ei saa hakata väga suuri kääre sisse tegema, ehk rendihind tuleb leida keskmisest tahtest. Mis ma teen selle üüratu summaga... Igal aastal on uuendamisel u 5 ha metsa. Majandan väga tagasihoidlikult, kuna tahan ka lastelastele kasutuskõlblikku metsa jätta. Jahirendist tulnud raha läheks metsloomade poolt ärasöödud taimede asendamiseks, ülestõngutud heinamaa tasandamiseks, niiduki remondiks, peletusvahendite ostuks, kartulimaad ümbritseva elektrikarjuse toiteks kuluva elektri korvamiseks, loomade vastu aia ehitamiseks. Head matemaatikud lööge summad kokku ja vaadake, kas otseselt metsloomadega seotud kahjud minu metsale on võrdsed jahirendiga. Kui leiate, et kasumit polegi, siis saate ehk rahulikumalt magada. Kusjuures on ka viimastel aastatel sattunud sead suisa aeda, kus kasvavad puud, mille üksiisendi hind küünib 1000 krooni kanti. Miks 100... tahaks rohkem, palju rohkem, mõni lausa 400 aga mikroökonoomikast on meeles, et eduka tehingu sooritamiseks vaba tahte juures on vaja pakkumuse aksepteerimist. Selle summa juures leiab minu piirkonnas rentniku, mujal ehk paraku mitte, kuid ma ei ole rääkinud teiste ega kõigi eest. Tegemist on minu kalkulatsioonide ja sooviga, kas see reaalseks osutub, näitab aeg. Keegi pole ju jahimeeste poolt näidanud palju on nemad nõus oma piirkonna pealt renti maksma, arvestades tõika, et jahipidamine läheb paratamatul kallimaks , kui ta on seda täna. Mina ei saada ka 1 krooni maksjaid puu taha, sest ka selline summa võib paljudele käia üle jõu. Kahju, et nad ei saa oma põlvest põlve edasiantud hobiga tegeleda, kuid elu on kord selline. Karm aga ebaõiglane. Ma oleks võinud ju ka vait olla ja näiteks vaikselt erametsa foorumis summat heietada, kuid kuulates jahinduses pädevate isikute arvamust saan pildi selgemaks, mitte ei jää oma unistustesse kinni. Ka Teie saate mingi piiri ette, millest võiks seltsis juttu olla ja ka avalikult oma piirmäärasid rehkendada. Kui vaid oleks rohkematel oskusi ja haridust argumenteeritult vaielda, mitte primaadi kombel emotsioone väljendada.
Point 2. Kohalikud jahimehed, kes ei kuulu seltsi ei saa sinna ka järgmise 10 aasta jooksul, kui selts seda ei taha hetkel kehtiva korra kohaselt. Lepingut pikendatakse muudel alusel, mitte ei vaadata enam kohalike kaasamist. Ka võib selts, vaikselt kohalikud välja heita, seda on nähtud saarel. See ei ole normaalne olukord. Jahimeheks olemine on iga kodaniku põhiõigus, kuid selle õiguse realiseerimiseks ei saa kitsendada maaomaniku põhiõigust vallata omandit oma tahte kohaselt. Ja kahe põhiõiguse subjekt on teistest, kel vaid üks rakendamist leiab, eelistatud staatuses. Uue korra kohaselt ei ole vaja enam kohalikke kaasta, kuna eeldatakse maaomanike enamiku konsolideeritud otsust, kusjuures on neil ju võimalus ise moodustada rentnik. Elus aga sellist ühtset otsust saavutada ilma vennatapusõjata ei saa. Ehk on vaja , et piirkonna nn jahinõukogu moodustavad jahimaad omavad jahimehed, kes siis ise rentnikuks olla soovi omamata, sobiva kandidaadi välja otsivad. Kes maaomanikest soovib nõukokku kuuluda, see peab läbima jahikursused, kus ta saab algteadmised ulukitest ja jahitegevusest. Ehk piisava huvi korral on võimalus oma õigusi realiseerida riigi poolse minimaalse sekkumisega.
Lugesin eile õhtul hr. Volmeri mõtteteri jahinduskonverentsil toimunust. Ja Maalehe Metsalehest praktiliselt naabrimehest hr. Kasemetsa artiklit. Volmeri mõtetega olen mina päri. Küsimus, kes on "need 2500 erametsa omanikku" kelle nimel Erametsa liidu esimees räägib. Ja miks vaevab teda juriidilisest isikust metsaomaniku jahivõimalus. Kuidagi vägisi tekivad pähe mõtted sarnasusest omaaegse teesi autorist- "Kallutatud jõud" tegemistest Natura alade ja muude kahtlaste toimingutega. Ka ei ole minu piirkonnas tegutseva Erametsa seltsi liikmete poolt sellist väidet kuulnud... Aga Kasemetsast on kahju küll- tema maa oli RMK Hageri jahimajandi territooriumil ja selle viimane "direktor" koos oma sõpradega vastavast ministeeriumist sõitis kohalikest maaomanikest lihtsalt teerulliga üle ja pidas pesuehtsat seafarmi. Kui maamees aru päris oli vastuseks- meil on RIIKLIK JAHIMAJANDja mingid eramaa omanikud mind ei häiri.. Nüüd on õnneks antud maal teine rentnik. Eks näis kuidas neil asjad edenema hakkavad. Igatahes "kopraprobleemist" nendega ma juba kuskil mainisin . Usun, et sellise tegevuse tagajärg ongi maaomanike ja jahimeeste "vastuolu" tekkimise põhiliseks põhjuseks. Helpima peame seda aga meie tavalised jahimehed, need "härrrad" kes nii aga käitusid istuvad ministeeriumis ikka edasi ja ootavad millal pensile saab... ja sealjuures "korraldavad meie jahindust".
PS ,kui saa kõik majanduskulud kavatsed jahirendiga kinni maksta kuhu jäävad siis loodusega harmoonias elamise põhimõtted ja kuhu kulub muu majandusest saadav tulu?Igal aastal 5 ha lageraiet peaks ju päris korralikult sisse tooma!? Ehk siis jäta jahirendist metsataimed ostmata ,sest nagunii süüakse need elajate poolt ära.Kui ei ole esimest jäävad ära ka järgmised kulutused jne Ja see et maaomanik maksab minu hobi kinni ma küll ei ütleks,pigem maksab jahimees omast taskust kinni selle ,et viia maaomaniku riskid/kahjud minimaalseks,ka selle ,et tulevastel põlvedel oleks meie metsades võimalik kohtuda siinsete põlisasukatega ,et eestimaa laantes oleks ka peale järgnevat reformi kuulda midagi peale hundi ulgu! Ma ei leia küll ,et nüüd "jahimehe" kaotamisega(ja seda ju ülejõu käivad kohustused on) maaomaniku probleemid nagu nõiaväel haihtuvad.On ju igaühel teada millised riskid teda ootavad ,kui ta omale maatüki muretseb,kui seda pole võimalik taluda ,siis jääb üle ainult loobuda!
Viimati muutis Ahto Kattai, L Dets 19, 2009 4:13 pm, muudetud 1 kord kokku.
Tubli oled siis PS. Muide enamustes seltsides on ammu paigas,et maaomanikud saavad alati liikmeks astuda,probleemid on ikka ja jälle nendega kellele tundub et nad valitsevad maailma kuna pappi on palju. Seega, et asja sinu jaoks lihtsamaks teha siis paar küsimust millele saad otse vastata. 1) Kui rendipiirkonna suurus on min 5000 ha ja hinnaks 100eek/ha ehk 500000 aastas siis mida saab selle raha eest- ehk võtame arvesse, et kõik ulukiliigid on normaalselt ohjatud, pean silmas, et kõik maaomanikud eriti suurtalunikud ja tõsised metsakasvatajad ei ole kindlasti nõus enda maadel loomafarmi pidama siis palun too välja oma suurepärases mõttekäigus need ühikud. A) Kütide arv alal.(Kui see jääb alla 10 siis nüüd nuputa kui palju neid on Eestis kokku vaja) B) Kütitavate ulukite hulk. Nüüd sa oledki saanud siis umbkaudse ulukiloa maksumuse per nina-jaga seda palun minuga, sest mul on tunne, et äkki ma olen millestki valesti arusaanud. 2) Kui suur % kõigist metsloomade tekitatud kahjust tuleks hüvitada jahimeestel ja kas äkki mingi osa ei peaks jääma ühiskonna kanda?( näit.need kes oma maal küttimise keelanud on hetkel kuidagi puhtad poisid-mis mõttes siis?) 3) Kas jahimehed (vist oli u 12 000 või 15000+nende pereliikmed,kes hobi toetavad) maksavad ka osaliselt kinni põllumajandus,metsandus jne toetusi või maksavad seda ainult ,,teised,,
Nüüd kujuta veel ajaviiteks ette sellist asjade käiku, et tekib mingi osa piirkondi kus plaanitakse eelarvet täita jahiturismiga kuna oma rahakott ei kanna välja(hinnakujunduse on koostanud üks väga sinumoodi mees). Kuna tekib metsik ülepakkumine siis mis nende hindadega juhtub(sa äkki tead) Kui kaua võtab aega selle protsessi läbimine ja millega see päädib. Olenemata PS,i vastusest kutsun kõiki maaomanike üles rahulikule kaalutlusele:kui jahindus kaotab kui palju mu rahakott siis võidab ja vastupidi.
meil vähemalt, siga pole nii palju, 11000+ ha ja laseme aastas 35-45 siga, vahel on ka miinimumi ehk 35 äralaskmisega kõvasti vaeva ja tegemist. See aasta kui mälu ei peta siis lastud 5 või kuus, nüüd külmaga hakkasid jälle meie maale söötadele tulema, kui lund ka tuleb, siis läheb jahiks.
