hundijaht lippudega

[jorr]

Et praegu lund ja hundile valu antakse,siis mõni sõna lippudega hundijahist.Ei ole küll mingi eriline hundikütt ja ehk siis hundikütid parandavad,kui puusse panen.
Kõigepealt lipud:ise olen teinud nii,et lipu laius on 30sm*50sm ja lipu vahe nööril ka 30sm. nöör peab olema tugev.Lipuriideks sobib punane,orants või mingi suuremustriline punastkarva riie.Lippude väljapanekut soovitan alustada kuskilt asula või elumaja poolt ja lipunöör peab asetsema 70sm-1m kõrgusel ning olema pandud sihi vastasküljele,ehk sinna külge,kust looma ei piirata,et lipunööri ja metsa vahele jääks lagedat maad vähemalt 6-8m.Lipud viiakse välja nii,et kaks meest lähevad ja esimesel lipurull seljas ning tagumine kinnitab lipud paika(lumega suuskadel),kandes ise teist lipurulli seljas,et vajadusel vahetada end esimeseks.Pidage väga meeles,et hunt pole siga või põder ja kui väikesemas metsas kari puhkab,siis ilma lippe panemata,luuret teha metsa ligidalt ei tohi,hunt kuuleb,et tehti ring ümber ja kaob minema.Lipud ees,hundid sees ja nüüd kütid paika.Meil tavaliselt lipuringist seespool(kuid võib ka väljaspool olla) ja et praegu nõutakse ka hudijahil(ühisjaht) punast vesti,siis tuleks valida laskekoht mõne põõsa- või veel parem kuuse varjus(mitte lagedale seisma jääda),hakkab loomale vähem silma,kuid nii,et laskeväli oleks vaba.Et hundijaht võib kesta tunde,siis vajalik soe riietus ja vaikus.Ja lastes siledaga,arvan,et jäme kartez,8-9mm või kuul,sest pauku kannatab hunt hästi.Seda kartezi,kus kolm 9mm tinahaavlit on üksteise järel plastkonteineris,ei soovita,vähemalt minu püssist nad täpselt ei jookse,esimene neist haavlitest kaob kuhugi kõrvale.

[Mart]

Ühest hästi organiseeritud ja tulemuslikust hundijahist õnnestus ka ise osa võtta. Siit väike tähelepanek, kui vähe mehi ja ei õnnestu korralikult ringi kinni panna, siis meil tehti sedasi, et jäeti üks väiksem külg lippudest lahti, aga kütte pandi tihedasti. Sisse mindi siis sisseminekujälgede pealt vastasküljest ja laskudega pandi hundid liikuma ja ei tulnud kaua oodata, kui hundid siis üritasidki sealt lippudest lahti jäetud küljest välja saada ning küttidele sülle jooksid. Kolm neist läkski seal hunditaeva. Igati korralikult organiseeritud jaht ja jäi eluks ajaks meelde, mis ja kuidas.
Väike näpunäide, kui jaht läbi, keri lipud kohe kokku, töö kergem ja pärast vähem kuivatamist. Hunte aega pärast imetleda küll.

[kahro]

Minule on räägitud et 6mm kardetz on parem. Omal kahe hundiga kogemus 6mm kardetziga ,huntide taeva läksid mõlemal korral.

[TiitR]

Kui mina omale Trapperis "hundipauku" valisin, siis Arno soovitas mullegi 6,2mm. haavlit ja selle ma ka soetasin

[jorr]

Jah,olen Arnoga täitsa ühte meelt,et 6,2mm on poepaukudest parim kartez.Muidugi on vaja ikka loomale õige püssiga ja õige kauguse pealt, külge lasta.Ise aga laadin hundile 8,8mm kartezi,hakab kitselegi külge.Minu püssile(16cl) läheb neid tinaterakesi neli korda risti üksteise peale kaks tükki täpselt kõrvu,12cl muidugi mitte.Ja jooksuga kuni 40-50m jään rahule.Ise pole küll viimasel ajal poes seda mõõtu kartezi nägema trehvanud.Kasutan ka küünlavahaga kinnivalamist ja siis pole seda viimast pappseibi vajagi.Kunagi sai nendega ka metsseapõssat lastud.

[einstein]

Minule antud õpetused ja oma vähesed kogemused räägivad, et mingil juhul ei tohi panna lippu nii kõrgele(70 cm-1 meeter), hunt läheb sel juhul hooga alt läbi. Parim kõrgus 30-50 cm. Kütid asetsevad lipuringis sees, aga vahetult lipu ääres hunti ei lasta( lipu poole liikudes). Kui 100% kindel et et saad pihta siis küll.
Aga eks vanemad mehed tea neid asju paremini ajast, kui hunt veel lindprii oli.

[Ahto Kattai]

Ei tea palju Jorr lippudega tegelenud on ,ise pole nii suuri ja nii tihedaid lippusi küll näinud.Selliseid läheb ikka ühele poolile väga vähe ja kui märjaks saavad,kes neid tassida jõuab! Tavaliselt ikka kuskil 10 cm laiused ja mõnekümne sendised riide ribad vast iga meetri tagant.Selliseid lippe läheb poolile oma kilomeeter v poolteist.Lipud ikka enamasti sihi metsapoolsel serval,sest kui loom juba metsast lagedale tuleb ,siis ta ka enamasti kipub lipust läbi minema.Kõrgus hundile enamvähem nina kõrgusele.Seda veel ,et lipp peaks pidama hunti pigem inimese lõhnaga kui värviga,soovitav siis oleks neid enne jahti inimestega ühes ruumis hoida ja nagu üks kogenud hundikütt ütleb -lahtikerimisel laske lipul läbi peo joosta ja käega aegajalt mütsi alt higi pühkimine tuleb ainult kasuks.Et lipud oma ülesannet täidaks/hunti peaks ,siis ei tohiks aju väga lärmakas olla,kabuhirmus põgenev hunt kipub lippudest läbi jooksma.Kui ala suur ja tõesti hunt välja ei taha tulla ,alles siis võib vähe lärmakamaks minna v pauku teha.

[GC]

Kult räägib õigust... lipu suurus 10x15 cm on täiesti piisav, vahe ca 80...90 cm. Nöör võiks olla peenike, aga tugev ja võimalikult vähe venima. Tihti jäävad lipud ööseks ülesse ja kui on niiskem ilm või tuleb lund, on hommikul lipud vastu maad. Paha ei tee ka kui nöör saaks parajalt pingule ja mitte väga harvalt okste külge seotud.
Kui võimalik tuleks lipuliini nurgad veidi ümaramaks teha, viia lipud kasvõi läbi metsa. Nurkades satuvad hundid kergemini paanikasse ja murravad läbi liini. Sinna tasub ka tihemini kütte panna... teine teisele poole nurka. Ka ei tohiks ringi väga väikeseks lõigata, et loomal oleks ühest servast teise jooksmisel aega rahuneda. Läbi metsa lipuliini viies tuleks vältida tihedat alusmetsa, et hundil oleks võimalik neid varem märgata.
Unistama kütiliinile pole mõtet minna, pead kogu aeg 100% valmis olema tulistamiseks, ka siis kui aju kestab mitu tundi. Positsioon tuleks valida sellise arvestusega, et tulistatakse pigem ajusse sisse, aga võimalusel ka lipuliini ületavat hunti. Kui hundid pelgavad lippe, siis põrkavad nad kohe neid märgates tagasi või jooksevad mõne aja liiniga paralleelselt ja siis muudavad suunda.
Siledaraudsest relvast laskmisel on parim 6...6,5 mm haavel, 9 mm jääb juba hõredaks.
Paugutamine ajus on väga ohtlik mäng, võib ju õnneks minna, aga võib kergelt hoopis hundile valesid kombeid õpetada.
Mina olen aastate jooksul aru saanud, et võimalusel tuleks alati nn. "poolkõvaga" hundijahti vältida. Ei pea jahipäeva lõpuks loomi kindlasti üles ajama... hea kui lipuringi kokku saab. On olnud aegu kui üks jaht samas lipuringis kestis 3 mõnikord ka 4 päeva.
Aga jah, eks elu ole muutunud ja muutub ka hundijaht. Kes enam laia suusaga piiret teeb või kütiliinil tunde teadmatuses on nõus passima.

[jorr]

Jah,eks igal pool ole oma nõksud,ka lipujahil.Üks,mis lipujahil on väga tähtis,on lumi.Kuna lipujahti tegime ikka peale aastavahetust,siis oli tavaliselt ka lumi olemas.Ja et seda(lipujahti) tegime vähemalt kolme mehega,siis kasutasime selleks hobust ja rege.Mäletan,et meil oli kasutuses neli lipurulli,kaks suurt(umbes 500m kumbki) ja kaks väikest,peale saja m.Väiksed olid valmistatud saksa sõjaväe seljaskantavast tel kaabli rullist ja üks ka omas kaablit,kuhu kinnitasime siis lipud.Kuigi võin eksida lipu mõõdus,siiski oli meil nõue,et meetrile läks kaks lippu,laiusega kas 30või nati vähem,see just suurele lipurullile,mis sai reele jäigalt kinnitada ja nii välja vedada.Oli veel nõue,et lipud tuli alt pooles ulatuses narmasteks lõigata,tuulega paremini liikusid.Välja vedamine oli lihtne,sai kahe mehega ilusti ära tehtud, kuid tagasikerimine vajas kolme meest.Et siis riiet eriti palju ei olnud saada,käis kohalikus svhoosiski kisa,et keegi oli sovhoosiklubi vana seinaloosungi pihta pannud(punane riie),kuid asi vaibus.Lipud kinnitasime pesupaelale õmblusmasinaga(pael ei veninud,üks suur rull),teisel rullil olid lipud kinnitatud kaproonnöörile ja see paganas tõesti venis,polnud eriti kogemusi ja tegime nagu saime.Hea oli see seljaskantav sõjaväe kaablirull,kergem ja väiksem.
Lipujahti tegime siis põhiliselt rebasele(sai ka hunti piiratud),jänest see kinni ei pidanud ja juhtus sedagi,et lipuringi lõpetades tuli hobune ümber pöörata ja lipud maha kerida,kuna lälg läks ringist välja aga jahivõimalusi oli igasuguseid,vastavalt muidugi meeste arvule,et kas külg lahti,või mõlemas otsas vahe kus püssimees jne.Selle lipunööri kinnitamiskõrgusega oli nii,et lipp pidi olema looma silmade kõrgusel,mitte lipunöör,ning lipuringi ja metsa vahel pidi olema lagedam ala,et liikuv(tihti hüpetega) loom märkaks enne lippe kui sellest läbi hüppab.Teravaid nurki lipuringis olla ei tohtinud,sealt läks loom läbi.
Ja kui lipud paigal, ning mehed kohal,vahel tuli kiirustada,vahel tunnike paigal trampida(siis muidugi telefoni polnud) lasti koer jäljele ning jaht hakkas.
Et meil oli suitsusaun pesemiseks,mida ikka iga nädal ka köeti,siis peale jahti sai lipud sauna suitsu sisse kuivama,kus nad omandasid pideva suitsulõhna.
Praegu ju meestel ATV-ed käes ja lihsam muidugi lipujahti teha,ka luuret hommikul.
Et ei pea end eriliseks hundijahimeheks,siis paningi teema üles,et mehed kogemusi vahetada saaks ja ise ka enne surm targemaks.

[aivar00]

Tsiteerin:
Pidage väga meeles,et hunt pole siga või põder ja kui väikesemas metsas kari puhkab,siis ilma lippe panemata,luuret teha metsa ligidalt ei tohi,hunt kuuleb,et tehti ring ümber ja kaob minema.

ja viimasest postitusest:
Praegu ju meestel ATV-ed käes ja lihsam muidugi lipujahti teha,ka luuret hommikul.
Et ei pea end eriliseks hundijahimeheks,siis paningi teema üles,et mehed kogemusi vahetada saaks ja ise ka enne surm targemaks.

Ää sa Jorr nüüd kohe surema ka hakka , kes meil siis vastuolulisi postitusi tegema hakkab ja postituste esirinnas püsib...

Aga kuidas selle müraga siis hundiluurel ja lippude vedamisel ikka on
Pole küll hääletuid ATV-sid trehvanud aga noh Kilulinna jahimeestel äkkitse on?

[honkomees]

...Pole küll hääletuid ATV-sid trehvanud aga noh Kilulinna jahimeestel äkkitse on?

täitsa hääletud on olemas ja isegi kodumaal, elektri-ATV-d nimelt. Vanakraamilaadal Kurtnas üks vedas porist autosid ja kaubikuid välja ...

[jorr]

No jah,fänn ikka midagi leiab,tea,kas kasutas luupi või?Aga pead sa siis selle ATV-ega just ümber metsatuka,kus arvad hunte olevat,sõitma luuret tegema,saab ehk kaugemalt ka?
Meil käis asi(luure) ikka hobusereega ja millegipärast metsloom hobust eriti ei kardagi,proovige järgi,kuigi ka hobusega ei soovita väga huntide magamiskoha ligidale luurele minna?Karujahtigi pukist hobusega tehtud.Sellel lipujahi teemal võiks veel palju pajatada,kuid milleks,äkki leiab fänn omaarust jälle vasturääkivusi?Ega varem tegelikult kiskjaid(hunt,ilves) eriti palju polnud ka ja mis liikus,see ära püüti korjata,olid ju mõlemad loomad "lindpriid".Maal elades oli jahimaa ja mets kodu ligidal ning hobusega polnud vaja kaugele minnagi.Fänni käest ootaks ehk parem midagi asjalikku lipujahi teemal,mitte isiklikku norimist aint.

[kakuke]

No jah,fänn ikka midagi leiab,tea,kas kasutas luupi või?Aga pead sa siis selle ATV-ega just ümber metsatuka,kus arvad hunte olevat,sõitma luuret tegema,saab ehk kaugemalt ka? ...

Kui sa tead, kus loom parasjagu magab, siis mis tast ikka enam piirata? Hunti endal küll pole olnud õnne piirata, kuid muid loomi olengi selle mõttega piiranud, et ei tea, kus nad parasjagu viibida võivad.

[jorr]

Jah,Kakuke mõistis kohe asja ära,kuid meil on jahijuhataja ikka mitu korda sama jamaga ämbrisse astunud.Vaja temal ikka täpselt teada,et kas hunt jäi just sellesse metsatukka pidama või läks välja ja kui viimasel korral tagasi vaatas,nägi viimase lahkuva hundi saba nii paarisaja sammu kaugusel.