Viktoriini küsimusi

[Pauli]

Kui õige vastus on ette öeldud, siis tuleb omalgi selleteemalisi teadmisi kuhjaga , igatahes meenus, et Iževski sisekukkedega relvadel on ju üsna tihti keerdvedrud, mis juba iseenesest aeglasemad ja ka õli/määrde paksenemise suhtes tundlikumad (hangunud määre blokeerib vedru ära). Nii palju kui mina näinud-kuulnud olen, on väliskukkedega relvadel alati lehtvedrud.

[peepk]

Mosse, mul sihuke kukega püss millel keeratud traadist vedru ja töötab nagu pesulõksul ja vene kukega 1 raudsed kah tava vedruga.

[jorr]

Muideks,väliskukkedega püssi "kaitseriiv" olevatki see,et kuke ja lööknõela vahel peab vahe olema ja kukke pole võimalik käega kergesti vastu lööknõela suruda.Mis külma puutub,siis soovitati külma ilmaga jahti pidades kasutada püssi juures õli asemel aint petrooli.

[Kolevoll]

Mäletan, et eelmise võimu ajal külma ilmaga jahti pidades tarvitati püssi (ja lõkke) juures ikka seda va hundijalavett või siis ehk ka Agdami. Aga, et "betrooli" oleks tarvitatud, seda ma küll põle kuulnd ja nii kõva poissi (betroolitarvitajat) võiks lausa tsirkuses raha eest rahvale näidata.

Kipub nigu teemast kõrvale kalduma vä

[Olavi Kool]

kui keegi juba kuu aega midagi ei küsi siis küsin ise kihtsa ja foorumist arutusel olnud teema kohta. 1006.a tuli USA välja uue padruniga 30-06 mille 06 ongi tuletatud mudeli aastast, koheselt ei hakatud uusi relvi tegema ja armee kasutuses olevatel relvadel hakati vahetama raudu, siit küsimus, mitu vindiharja ja mis pidised olid esimestel 30-06 armee relva raudadel. Tean, et vähemalt ühel foorumit lugeval isikul on sellise rauaga püss olemas ja saab mu väiteid kinnitada.

[Karmo]

kui keegi juba kuu aega midagi ei küsi siis küsin ise kihtsa ja foorumist arutusel olnud teema kohta. 1006.a tuli USA välja uue padruniga 30-06 mille 06 ongi tuletatud mudeli aastast, koheselt ei hakatud uusi relvi tegema ja armee kasutuses olevatel relvadel hakati vahetama raudu, siit küsimus, mitu vindiharja ja mis pidised olid esimestel 30-06 armee relva raudadel. Tean, et vähemalt ühel foorumit lugeval isikul on sellise rauaga püss olemas ja saab mu väiteid kinnitada.

1006 aastal oli võibolla vasest nooleots!

[peepk]

See sihukene keeruline ja rohkem ära arvamise värk kui ise relva käes pole hoidnud sest korra oli vasak ja neli soont siis muudeti parempoolseks ja sooni ikka neli ja neid relvi ju mitmes tehases tehti ,ei usu et kõik kohe sellle ühe malli järgi oli.On silma jäänd ka soome vint 7,62 millel raud tihedasti sooni täis nagu kahuri raual ja see soonte arv sinna 10 kanti kindlasti tüüris ja kokkuvõtteks kui küssat teraselt lugeda noh pakuks siis et 6 ja vasak.

[duv]

Springeield 1903 oli relva mudel, millel oli järgitud Mauser mod.98 süst. ja Zuki raamatu järgi tehti see algul 30-03 padruni peale mis oli 2mm pikem(mitte segi ajada 30-30-ga) ja hiljem asendati 1906a 30-06-ga(ehk 7,62x63mm) sooni oli vist 4, kas parem või vasak peab raamatust vaatama, huvi pakkuv oli veel see, et kusagil II maailmasõja ajal või paiku sai Remington läbi suruda (riikliku tellimuse)2-he soonelise raua variandi peale. Vabandage, kui mõnes asjas eksin.

[Olavi Kool]

Väike vabandus näpuka pärast, jutt ikka aastast 1906 milllal tuli käibele padrun 30-06. Mis pidised? See oli lihtsalt eksitamiseks juurde küsitud ning vastan ära, et parempidine. Aga nüüd nende raudade juurde mille kohta oli küsimus. Arvan, et hr.duv pani vastuse puhtalt mälu järgi ja seal oli kõik õige sees aga mitte päris õiges järjekorras ja ka USA tehaste arvu ja erinevat kirjanduse hulka arvestades ei ole vist absoluutset tõde selles küsimuses siin maailmanurgas lihtne leida. 2 vindiharja oli neis raudades sees ja olen ka mõningaid ise näinud, vähemalt üks püss on Eestis sellise rauaga. Soomes neid raudu ca 10a tagasi veel müüdi ja kui esimest korda neid nägin arvasin, et tehakse paha nalja mu kulul. Aga sealt selline selgitus asjale ka tuli, et esimesed rauad 30-06 relvadele olid sellised. Meelde on jäänud, et 1903 aasta mudel oli see relv millele hiljem uus raud külge keerati.

[duv]

Väike vabandus näpuka pärast, jutt ikka aastast 1906 milllal tuli käibele padrun 30-06. Mis pidised? See oli lihtsalt eksitamiseks juurde küsitud ning vastan ära, et parempidine. Aga nüüd nende raudade juurde mille kohta oli küsimus. Arvan, et hr.duv pani vastuse puhtalt mälu järgi ja seal oli kõik õige sees aga mitte päris õiges järjekorras ja ka USA tehaste arvu ja erinevat kirjanduse hulka arvestades ei ole vist absoluutset tõde selles küsimuses siin maailmanurgas lihtne leida. 2 vindiharja oli neis raudades sees ja olen ka mõningaid ise näinud, vähemalt üks püss on Eestis sellise rauaga. Soomes neid raudu ca 10a tagasi veel müüdi ja kui esimest korda neid nägin arvasin, et tehakse paha nalja mu kulul. Aga sealt selline selgitus asjale ka tuli, et esimesed rauad 30-06 relvadele olid sellised. Meelde on jäänud, et 1903 aasta mudel oli see relv millele hiljem uus raud külge keerati.

Relva mudel oligi sama ka II MS, ainult padrun muutus 1906. Eks seda kirjandust ole siit-sealt loetud ja koik pole enam tapselt meeles. Kui selle 2-he soonelise rauaga kokku oled puutunud, ehk on ka laske kogemusi. Huvitav oleks teada kuidas ta toimib, kangesti laiad ja imelikud olid teised, taitsa samad tunded tabasid esmapilgul kohates.

[peepk]

Kuskilt nigu meelde jäänd, et püssirohu põlemisel tekkivast energiast kuni 35 % läheb kuulile hoo andmiseks,kuni 40% läheb pauguna kaduma kuuli järel.Kena ports kulub hõõrdumisele ja raua soojenemisele.Küsiks siis ,et kui palju energiat kulub relva tagasilöögile,noh nii enam vähem?

[enkidu]

Loogiliselt peaks see olema mingi 50%.
Täpselt samapalju energiat kui läheb ettepoole peab ka tahapoole minema.

[peepk]

Kui vorsti täpselt keskelt poolitada,siis tõesti ühele poole nuga jääb 50% ja teisele poole täpselt sama palju.Ja kui kuul ja relv oleks ühe kaaluga,noh siis ehk vifti-vifti ja õige,aga see number ikka kõvasti pisem sest muidu me kütid oleks iga paugu järel seliti ja raviks omi murtud õlavarre luid .

[enkidu]

Vabandan.
http://en.wikipedia.org/wiki/Recoil
sealt algusepoolt
gun's backward momentum, which exactly balances the forward momentum of the projectile- (lühidalt eestikeelde tõlkides) kuuli ja tagasilöögi jõuvektorid on võrdsed.

Kuna aga kogu padruni energia ei kulu kuuli liigutamisele.....

wikist leiab ka sellise umbkaudse energia jaotuse tabeli (täpne jaotus sõltub siiski relvast ja padrunist).
http://en.wikipedia.org/wiki/Physics_of_firearms
* Projectile motion 32% -kuuli liikumine
* Barrel friction 2% - relvaraua hõõrdumine
* Hot gases 34% - põlemisgaasidele
* Barrel heat 30% - raua soendamisele
* Unburned propellant 1%. - jäägid


Siit lähtuks kuna kuuli liikumapanekuks kulub u 32% padruni energiast ja kuuli ja tagasilöögi jõud on võrdsed kulub tagasilöögile kah 32% padrunis oleva laengu energiast.

Samas kuna kogusumma ei saa olla üle 100 protsendi siis
kuuli liigutamiseks kulub 16% energiast ning 16% energiast muundub tagasilöögiks.
Samas on sellest võrrandist välja jäänud kah ettepoole suunatud põlemisgaaside kineetiline energia (mis suurendavad ka tagasilööki mingi osa võrra).
Niiet lõplik vastus võiks olla 15%- 20% padruni energiast kulub tagasilöögile.

[Olavi Kool]

Vastuseks hr. duv-i küsimusele selle kahe soonelise raua töötamise kohta võin öelda, et töötab. Tuttaval on sellise rauaga kombineeritud püss ja padrun on 308win. Kuna tegemist kombirelvaga siis üle 100m ei katsetanud kui püssi esimest korda sisse lasime. Aga nüüdseks on palju aastaid möödas ning katsun järgi uurida, kjas ehk mõnda kuuli saab siia pildina üles riputada ja kas ka pikki laske tehtud.