Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[honkomees]

... Kuigi vaidlusaluse dokumendi pealkiri on "väljatöötamise põhjendus" .... Tegelikult võiks selle ka ümbernimetada "jahinduse väljasuretamise põhjendus".

Endise õpetajana panen sellele kirjatükile hindeks 5+

[Sarvik]

vat ei saa minagi aru miks on korralikult sõitvat autot vaja remontida....
....ja kui arukad (loodetavasti seaduseaandjad/-väljatöötajad seda on) inimesed käituvad ebaarukalt...siis esitage küsimus kellele on see kasulik???
....aga kindlasti pole see kasulik ei jahimeestele ega riigile...

[Ain Aavik]

Kui ''jahiseadus'' on valmis aprilliks, nagu kirjutatud on ... siis elukogemused on näidanud seda, et see säädus on siis tõepoolest valmis ...
Mis puudutab siis näiliselt korraldatavat ''avlikku arutelu'' - siis see on nagu pärast kaklust rusikatega vehkimine!
Praegu lihtsalt visati kivi vette - deviisiks ''las lainetab'' ja ''las lahmivad'' - nikuinii võib juba asja lugeda tehtuks. Vähemalt teatud ringkond loeb seda tehtuks.

Olukord meenutab taktikat - ''tekitame probleemi - pakume välja lahenduse, nagu see oleks ''''rahva tahe'''', kasutades selleks ajupestud kaasajooksikuid-kisakõrisid ja viime siis ellu sellesama kaasajooksikute/ajupestute eestvõttel-kaasabil .... - oleme tegijad - milles te meid siis süüdistate, see oli ju ''rahva tahe'' ''

Asi tundub olema kasumlik kellelegi - kellele - see selgub hiljem ...

[ürgmees]

Õigusloome üheks oluliseks osaks on see, et kirja pandav tugineb ühiskonnas välja kujunenud tavadele. Antud juhul puudub arusaam, milliseid tavasi siin rakendada tahetakse. Tuua näide, et kusagil on niimoodi tehtud jääb arusaamatuks, sest mõnes teises kohas on tehtud risti vastupidiselt. Samas oleme ju suuresti ka tänu omandireformile erilises seisus, sest maaomanikeks on tuhandeid, kes tõenäoliselt poleks neid maid ja metsi oma esivanematelt pärinud. Vanasti pärandati talu enamasti ikkagi ühele, mitte ei jagatud seda kümneks nagu tegi omandireform.

[gunnar]

Nüüd on siin olnud juba hea mitu lehekülge ainult loosungeid ja halamist. Võiks natuke rohkem produktiivsemalt arutleda. Võibolla ma olen lihtsameelne aga hetkel on siiski ainukesed arvestatavad jahimeeste poolsed hoovad EJS käes. EJS on paraku ainus tunnustatud jahimeeste esindosorganisatsioon meie riigis. Seega EJS, kui keegi seal funktsionäridest seda foorumit loeb või kui keegi siinsetest omab seal lähemaid kontakte siis palun avalikustage niipalju enda poolt kavandatavatest sammudest kui ka tegelege üldise avaliku arutelu õhutamisega. Praegune seis on tegelikult saavutatud suures osas ka jahimeeste poolse aastatepikkuse tegematajätmisega selles vallas. Nüüd mingid jõud ja huvid on asja enda kätte võtnud ilmselgelt sooviga jahimehed välja jätta arutelust. EJS liige või mitte, aga selles supis oleme koos ja kui on mingeid tegevusi kus meist, so. foorumirahvas, kasu võiks olla, siis EJS võiks meiega arvestada. Eks siin on ka palju anonüümsust, kuid keegi tunneb alati kedagi jne. Näiteks mina tean siit enamust aktiivset seltskonda hästi ja ka vastupidi. Selle massi kohta kes me siin oleme peaks küllalt palju kõlapinda meie väikse riigi kohta olema, kasutagem siis seda. Võibolla on veel võimalus midagi muuta... Aga halada et meile tehakse ära ja siis vaikselt nurka pugeda oleks kõige rumalam.

Selle kõigega ei taha ma öelda et kõik peaks jääma nii nagu on, aga kui muudetakse tahaks ise ka aruteludest osa võtta. Võibolla on ka hea lahendus olemas...

[ürgmees]

Gunnari soovitust tõsiselt võttes saigi räägitud inimesega, kes kindlasti osaleb EJS volinike koosolekul. Eks sellepärast saigi küsitud, kas kuskil seaduse eelnõud ka on. Soovitus kõigile oma allorganisatsioonide kaudu hakkata küsima, mis ja miks toimumas.

[baddmann]

Näiteks mulle teadaolevalt SEDA eelnõu, millest uue JS väljatöötamise põhjendustes juttu on, veel ei eksisteeri või kui eksisteerib, siis pole seda avalikustatud. Küll aga olen näinud vahepealset versiooni, milles ca 95 % praegu kehtiva JS paragrahvidest olid totaalselt ära muudetud. Ka minu soovitus tol korral oli, et KUI selliseid muudatusi teha tahta, siis ei kõlba praegust JS muuta, vaid on vaja juba kasvõi normitehnilistel põhjustel teha uus seadus. Nii et UUS ei võrdu alati tingimata HALB. Peamine, et n.ö nullist alustamisel ei minda liialt varakult normide loomise kallale, vaid liigutakse ikka järjekorras põhimõtted -> peatükid -> paragrahvid. Just põhmõtet ja peatükkide etapis on vaja alustada erinevate huvigruppide kaasamisest, kuna sellal pannakse paika uue seaduse (vm õigusakti) "nägu" ja hilisema paragrahvide ja uuenduste vaheletoppimisega võib esialgselt hea ja arusaadava asja ära rikkuda. Nii et jahimeestel - kes iganes neid esindab - on ehk just praegu õige aeg seinana vastuseismise asemel öelda, et olgu, kui riik on otsustanud uue seaduse teha, siis mis parata, aga MEIE tahame selles kaasa lüüa ja kavatseme juhul, kui meid ei kaasata, selle kohta ARGUMENTEERITUD kära teha. Praegused ainsa ja õnnetu esindusorganisatsiooni juhtide sõnavõtud, milles esinev jutt on juba korduvalt ka varasemalt ära leierdatud, ei mõju eriti ... kuidas seda öeldagi ... müüvalt, vähemalt mulle mitte - ja ma olen mittejahimaaomanikust jahimees, mitte mittejahimehest jahimaaomanik

BM

[Mart]

Tahaks klaarida Mardi eksitust kui ta ütles: hr Tammsaar ajab maaomanikele puru silma ja loob RMK aastaaruande põhjal põhjendamatuid lootusi. Põllumaa eest ei maksa jahimees sentigi, seal ju uluk ei ela.
Vaatasin Keskonnatasude seadust, mis kehtib alates o1.01.2010

§ 12. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu

(1) Jahipiikonna kasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest küttida jahipiirkonnas olevaid jahiulukeid.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäära kehtestab keskkonnaminister määrusega jahimaa 1000 hektari kohta, lähtudes jahiulukitele sobiva elupaiga kvaliteedist jahipiirkonnas.

Ei ole veel näinud jahikorralduse kava kus ainult mets ülesloetakse. Aga raba, soo, nõmm, raiesmik, võsa etc.? Nii võib lolliks ajada.
Ma küll ei tea, et põldpüü ehk nurmkana metsas elaks.

Jutt käis ju uue kavandatava projekti pihta, mitte hetkel kehtiva Jahiseaduse kohta.
Kui hakkad neid sadu tuhandeid ( ära hakka nüüd ha hinda kommenteerima, seadust ei tehta üheks aastaks ) renti maksma , siis igasugu lindude ja väikeulukitega ma küll ei arvestaks.

Omi kommentaare selle kavandatava muudatusega seoses katsun sõnastada enda mõtetele tuginedes, kuidas uue seaduse valguses praktikas asi välja võiks kukkuda, millele rentnik tähelepanu pööraks ja kuidas seadust enda huvides ära kasutada püüaks. Üks on selge, kui asi laskub ärisuhetesse, jahimees vs maaomanik, siis ennast pügada ka ei laseks. Teisisõnu riik tahab jahinduse turu vabaks lasta ja järjekordselt "koera saba raiuma" hakata ja selles valguses saab tegelikult reguleerijaks pooleks jahimees ehk siis turg. Maaomanik võib enda maad sisse soolata, kui tal turule midagi pakkuda pole, seda tahan väita. Ei maksa nii sinisilmne ja naiivne olla, et arvutan ha hinna välja ja küll maksavad ega ikka ei maksa küll ega ikka ei rendi küll.
Meie maaomanduse killustatuse juures ei tule sest mõisapõhisest jahindusest head nahka ja miks lõhkuda, nagu hr Volmer ütles " euroopa tipus olevat jahindust".
Jahiseadust peaksid muutma hoopis euroopa teised riigid, võttes eeskujuks eesti jahinduse.

[Mart]

Hr Veskimägi ettekannet pole KKM lehel ikka veel saadaval.

Kusagilt ei ole lugeda ka,miks riik otsustas suuremahulise jahiseaduse muudatuse ette võtta või on see lihtsalt mingite KKM ametnike enda eksistentsi õigustuseks tehtu. See Niittee novellike ei ole tõsiselt võetav kirjutis, kui asi sedaviisi läbi surutakse on see riigikorruptsioon ehk siis riigiametniku oma seisundi kuritarvitamine seaduse loomes. Ei maksa ähvardada, et kui teid ( EJS ) kuulda ei ole, siis teeme nii või naa.
EJS on päris korralikult omi seisukohti argumenteerinud, mida ei saa aga KKM kohta öelda.Ainult mingi hädine vastulause palli tagasipõrgatamisest.
Ja lõppeks tahaks teada saada, kes on see salapärane riik, kas oli moodustatud mingi komisjon või milliseid mehhanisme kasutades sellise tulemini jõuti, et jahindust vaja reformima hakata.

[PS]

Riik ei saa koormata ega kitsendada eraomandit suvaliselt. Ega ka anda põhjendamatult kellegi valdusesse, ka mitte osaliselt, kas reaalosana või mõttelise osana. Õiguste kitsendusega sama jama.
PS: Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Hetkel on leitud JS poolt, et selle õiguse annaks nagu avalik huvi. Kas selleks huvikandjaks on EV rahvas või jahimehed ? Kui viimased, siis üks protsent rahvast, kelle eneseteostamise õigus jääb alles ka muutuva seadusega, pole see argument.
Kui rahvas, siis mis on tema huvi ? Huvi elada teadmises, et metsas on loom, keda näeb ilusasti põllul söömas või, oi kurja, autole ette jooksmas. Huvi, et inimkonnana oleme vastutavad teiste liikide säilimise eest on see, mis on meie kohus sellel keral. Seepärast tulebki tervik suunata loomastiku poole ja vaadata, kuidas temal hästi läheks. Kui loomi on palju, siis ei lähe enam kõigil hästi. Kes selleks on ? Kas rahvas, kelle autode ette joostakse või on selleks maaomanik, kellele kuuluvat vara hävitatakse ? Kas sellel pildil on jahimees ? Nüüd tuleb... ehk keegi peab loomade arvukust peale looduse reguleerima .Riik saab oma maad vabalt anda ühiskondlikule organisatsioonile vallata, kui ta ise ei soovi jahti korraldada, kuid mis teha eramaadega. Siin tuleb otsustus anda omanikule, ehk samuti, kui tahab teeb ise, kui ei, siis volitab kedagi teist. Riigi reguleerida on vaid, et avalik huvi elik loomade säilimine oleks tagatud.
Need on väga lihtsalt äraseletatud põhimõtted, mille järgi uut seadust tehakse.

Kui toimus maade tagastamine, siis nuteti ja karjuti, et kogu mets raiutakse maha jobude uusmaaomanike poolt. Tegelikult olid enamus metsi ülekasvanud ja vajasid ammu raiet, hetkeseisuga raiutakse jälle liiga vähe. Tunnistan ka siin oma viga. Miks siis loomadega teisiti peaks minema ? Hetkel tuleb tänu riigimaade erastamisele uusi maaomanikke juurde, kes vajavad sellega harjumist, kuid eks nad vaata ka naabrite poole, kes maharahunenud on ja oma omandit hoida ja nautida oskavad. Ka looma metsa vahel ja seenelist nende sekka.

Kui omandireformi läbi viidi, siis oli palju ebaõiglust ja valu. Ka minu pere sai tugevalt kannatada. Ometi ei taha me tagasi seda aega, kus riik jagas kortereid, ka siin on eraomandipõhine poliitika ennast õigustanud. Kuigi peale majavalitsuse kadumist oli mõnda aega kaos, siis tänased ühistud saavad suurepäraselt hakkama, olenemata liimete paljususest ja omandi killustatusest.

Lõpetuseks rahast, mis minu puhul siin esimesena meelde tuleb... Minu poolt mainitud summa on see, mille puhul tekib minul majanduslik huvi teha rahaline rendileping ja loobuda loomade poolt tekitatud kahjunõude esitamisest. Teistel on see huvi teises vääringus, nagu vaba turumajanduse puhul ikka, mina neid hukka ei mõista, kui nad rohkem või vähem tahavad.
Vähemalt on see teema läbi arutatud ja emotsioonid maandatud.

Kui hakkame põhimõttelise muudatusega leppima, siis on kergem jõuda reguleerimise juurde enne kui rong läinud on.

[andrus]

Täna siis saates "Sõida Maale" sama teema jutuks.

[ürgmees]

PS-i soov arusaadav, kuid 100 krooni hektari kohta tahaks saada ka maaomaniku garantiid selle kohta, et ma saaks 2,5kg metssiga või 2kg põtra ühe hektari kohta. Kusjuures see on miinimum. Kui jahimehed garanteerivad rendi maksmise, ükskõik millises suuruses, peaks maaomanik garanteerima ulukid. Ma arvan, et uute "põhimõtete" jõustumisel ilmnebki tõsiasi, et eestlane põlvneb rehepapist.

[ürgmees]

"Uus jahiseadus annab maaomanikule võimaluse asuda võrdsetel alustel dialoogi jahindusorganisatsiooniga ning mõjuvate erimeelsuste korral valida uus jahirentnik. See seab tänased jahipiirkonna kasutajad uude olukorda ning motiveerib looma sidemeid maaomanikega." Tsitaat Egon Niiteelt.

Uus jahiseadus annab jahimeestele võimaluse asuda võrdsetel alustel dialoogi riigiametitega ning mõjuvate erimeelsuste korral valida uued ametnikud. See seab tänased ametikohtade kasutajad (ehk avalikkus teenistuse olevad ametnikud) uude olukorda ning motiveerib looma sidemeid mõistusega. Redigeeritud tekst minult.

[kakuke]

... Kui toimus maade tagastamine, siis nuteti ja karjuti, et kogu mets raiutakse maha jobude uusmaaomanike poolt. Tegelikult olid enamus metsi ülekasvanud ja vajasid ammu raiet, hetkeseisuga raiutakse jälle liiga vähe. Tunnistan ka siin oma viga. Miks siis loomadega teisiti peaks minema? ...

Ma ise metslooma ja metsa püsimist ei võrdleks .Teadlased on välja hõiganud mõtte, et meie kliimavöötmes aitaks metsastumise vastu üksnes pinnase ühtlane asfalteerimine, kuna mets uueneb seemnetest ja juurevõsust. Lastes aga ära kriitilise arvu ulukeid, võibki öelda, et seeme ja juurevõsu on läinud. Samas mis me ikka nutame, suur Venemaa oma rikkustega on kõrval ja pika aja jooksul ikka siia üht koma teist tilgub.

[enkidu]

Riik ei saa koormata ega kitsendada eraomandit suvaliselt. Ega ka anda põhjendamatult kellegi valdusesse, ka mitte osaliselt, kas reaalosana või mõttelise osana.

Miks on ikkagi vaja uut seadust?? Olemasolev seadus ei kohusta kedagi oma maadel jahipidamist lubama. Olemasoleva seaduse järgi võib maatükil jahti pidada ainult pärast maaomaniku ja jahiseltsi vahelise lepingu sõlmimist kus on omavahelised tingimused (nt rent, jahiaeg....) kokku lepitud. Kui aga praegu mõni osapool ei täida kõiki seadusest tulnevaid kohustusi siis ei ole selles süüdi ainult halb ja muutmist vajav seadus vaid võibolla hoopis üldise järelvalve puudumine või kohapealne anarhia.

Riigil on siiski õigus kitsendada reaomanike valikuvõimalusi (nt kohustuslikud kaugküttepiirkonnad, kohustuslikud prügiveoliitumiste piirkonnad...), et parandada mingit üldist hüve (ulukifondi hoidmine teatud tasakaalus). Riik sunnib ka näiteks autoomanikke kohustuslikku liikluskindlustust maksma. Niiet igasuguseid seadusega kehtestatud kohustusi ei tohiks nagu "suvalisteks koormisteks ja kitsendusteks" nimetada.

Post scriptum (et mitte ajada segamini Ps'iga)
Isegi kui selles uues seaduses oleks palju vajalikke muudatusi tekitab minul võõristust selle seaduse tegemise vorm (ühepoolselt, kiirelt ja vaikselt).