Hundid

[Ats]

Kuidas see hooaeg kütitud huntide nahk on, kas on palju kärnas?

[Laiukas]

Me oleme oma seltsiga lasknud 7 hunti ja ainult 1 on väga ilusa nahaga, teised kõik suht nässakad ja üks oli eriline koletis, saba peal ei olnud ühtegi karva ja kerel väga minimaalselt. Pea oli enam vähem korras ja lähebki kaelaga topiseks. Vana ema hunt oli.

[soul]

Võsavillemeid jäi pühapäeval lõppenud jahihooajal kuuli ette kolmandiku võrra vähem kui mullu. Kui varem takistasid jahti mustad talved, siis tänavu oli lumi jällegi liiga paks.

http://www.postimees.ee/?id=231895

[Mart]

Tsitaat:'' ... Üldse oli sel talvel lubatud üle Eesti küttida 173 hunti, kuid kätte saadi vaid 101 ...''
Suht kesine tulemus, mis ei too midagi head kaasa. Optimaalsele arvukusele 70 hunti pluss järelkasv lisaks annab sügisel tugevalt riigi rahakotile tunda.

[jorr]

Jah,70hunti ikka tugev arv ja mõjub ka riigi rahakotile aga kas siis kui 170 hundiloa asemel oleks lubatud näiteks lasta 200,kas oleks neid jahimeeste poolt rohkem tabatud?Lumi tegelikult segas minu arusaamist järgi ka tänavu soejahti.Aga ehk oleks vaja hundikahjustuste kohal kohe tegutseda,mitte oodata sügisjahi algust,ehk oleks see näitaja nati suurem?Isegi siis,kui hundijaht oli kohustuslik lausa,ei kadunud hunt meie loodusest,aint vähenes tublisti,praegu aga riigil raha küllaga,las siis maksab ja kaitseb,uhke ju ütelda,et hunti meil palju.Võidakse muidugi vaielda,et palja maaga võsavillemit raske kätte saada,kuid arvan,et praegune tehnika ja jahimeeste mõistus paneks ka siin asja paika.Ulukid ju kõik loetud,et +või miinus,ka hunt.Või ootab ja kaitseb riik hundukest niikaua,kuni loodus ise sekkub ja mingi taudi saadab?

[Ahto Kattai]

Minupärast lööge mind või valusalt,aga praegustes oludes hundijaht ära lõpetada on laus lollus! Sobivad lumeolud selleks alles saabuvad! See hundi kevad-talve säästmis trend alles üsna hiljutise aja nähtus ja peaks tegelikult olema muudetav vastavalt olukorrale.Suvel tagantjärgi kukalt kratsida on ilmselt mõtetu.

[kaidojaht]

Lubasid anti maakonda mingi ports ja kui jahtkonnal 1 lastud siis rohkem ei saa. Teine jahtkond jätab laskmata ja ei saagi limiiti täis. Ma sain aru, et karu ja ilvesega on sama lugu.
Piirivalvurid alati räägivad, et nii kui Peipsi jääs siis Venemaa hundid üle tulevad, huvitav kuhu need kõik kaovad.

[aivar00]

Siis on viga vaja otsida maakondlikus jahindusorganisatsioonis. Raplamaal ei antud kellelegi limiiti. Maakonna peale kindel arv hunti ja ilvest ning jagamine nagu lasteaias räägiti- kes ees see mees- kes viimane sel nina hapupiimane . Kui röövik kätte saadi informeeriti sellest koheselt KKT-d(vabandust I oli näpukas). Nemad saatsid aga igal esmaspäeval laiali info kui palju on juba kütitud. Kahjuks aga tänu äärmiselt rasketele ilmaoludele ei lastud limiiti täis kummalgi

[kahro]

Hundid liiguvad päris pikki vahemaid(sadades km -tes).

[SUURKOER]

Ei tea palju nad liiguvad a need hundid mis siin meie jahimaal liikusid olid küll julged ja neid sai ikka terve hooaja jooksul kõvasti taga aetud.Ei läinud nad peale jahti kaugele, kui pääsesid, siis
olid ülejärgmine päev juba tagasi, ning metsast oli ikka hunti raske välja saada.Pidid ikka seljas olema neil ja kogu aeg pauku andma muidu ei tulnud välja.Ja ilma lippudeta on raske hunti jahtida nagu enda kogemused näitasid.

[kahro]

Hunte on tulnud ka lõuna naabritelt eesti sisemaale (seda kinnitavad dna analüüsid).

[unt]

Minupärast lööge mind või valusalt,aga praegustes oludes hundijaht ära lõpetada on laus lollus! Sobivad lumeolud selleks alles saabuvad! See hundi kevad-talve säästmis trend alles üsna hiljutise aja nähtus ja peaks tegelikult olema muudetav vastavalt olukorrale.Suvel tagantjärgi kukalt kratsida on ilmselt mõtetu.

Ühes listis käis just mõttevhetus seisukohtade vahel "merehundi" e siis hülge ja kalavarude küsimustes. Sinna riputati üles selline aadress
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _2191.html
Kes vähegi viitsib lugeda, see viitsigu lõpuni lugeda. Ja siis oleks seda vaja vahetevahel jälle lugeda. Miks? Sest igapäevane mugav elu viib meie mõtted kõigest sellest, mida see elupõline jahimees kirjutas, endalegi märkamatult väga kaugele. Aga selles kirjatükis on sees tuum, on sees tõde, mida pole võimalik eirata ühegi ettekäändega. Kes seda eirab, see on juba astunud valele teele, sest tõde jääb tõeks ka siis kui me kasvõi kõik üheskoos selle jalge alla tallame.
Et vältida asjatuid süüdistusi "rohelisuse" teemal (mida mainitud artikli autori kohta on esitatud), ütlen, et olen käinud jahil alates 11. eluaastast ja tänasega kokku siis juba pea 41 aastat ja kavatsen seda edasi teha ja hundijaht on neist jahtidest olnud alati üks põnevamaid ja jääb kindlasti selliseks ka edaspidi. Nagu kõigile loomadele, nii jäägu ka hundile aega elada, aega armastada ja aega kutsikaid kasvatada. Pole vaja, mistahes ettekäändel, pikendada lõputuid tagaajamisi. Tuleb uus talv, tuleb uus jahiaeg ja veebruari lõpuks selgub, kas see oli hundi talv või jahimehe talv.

[Ahto Kattai]

Oh jah! Ikka leidub muretsejaid ,kelle arvates kohe,kohe viimane hunt loodusest kaob ja kes meid siis küll sõraliste uputusest päästaks Ei ole seda juhtunud aga ei sinu ega minu 41 -e loodust märkava aasta jooksul,ei ole teda suudetud meil hävitada ei mürkide,raudade,ega muude inimese käsutuses olevate vahenditega,kuigi seda on püütud teha.Kaasajal ei räägi keegi enam hävitamisest,vaid ikka arvukuse taluvuse piires hoidmisest.Hunt jäägu ikka metsa ,mitte talumehe karjamaale.Ka metsas pole neid niipalju vaja,et peaksin iga jahipäeva alguses mõtlema ,kas lahti lastud koer ikka õhtuks alles on ,või on ta hundi kõhus! Inimene oma "suurest tarkusest"on otsustanud ,et vat jahti tohib pidada sellest x päevast kuni x päevani ,aga kas see alati ikka õige ja põhjendatud ka on Aga seegi ainult ka ühe kahejalgse arvamus!

[Pauli]

ei ole teda suudetud meil hävitada ei mürkide,raudade,ega muude inimese käsutuses olevate vahenditega,kuigi seda on püütud teha.

Meil tõesti mitte, sest territoorium on niivõrd pisike, et piisab ühest allesjäänud hundipaarist, et hävitamiskampaania lõppedes populatsiooni märgataval määral taastootma hakata. Rääkimata muidugi sellest, et suurel ja sõbralikul naabermaal pole hunti kunagi üritatud hävitada (on ainult sellest räägitud). Aga mujal maailmas on see paraku korduvalt väga hästi õnnestunud.

[jorr]

Kuigi ise ehk nati rohkem seda jahimeheks oleku aega olnud kui 41a siis arvan,et Kuldil on ikka tuline õigus nende hundijahtimise tähtaegade üle.Mosse ütles midagi häävitamise kohta,kuid arvan,et jahimees pole häävitaja ja jahiorgan pole häävituspataljon.Tulen ka ajast,kui hunt oli lindprii ja hundijaht toimus aasta läbi,oli lausa kohustuslik,no kuhu siis võsavillem kadus?Või võta linnud,on ju hallvares üks suurem röövik lindude seas ja minu mäletamist mööda olnud häävitamisel ikka kogu aeg(varem ka pesade lõhkumine ),no kuhu ta meilt kadus?Aga arvan,et teadlased,kes jahimehele laskelubade jagamisel soovitusi annavad,pole ise jahimehed(mõni üksik ehk) ja teevadki looma jahtimise võimalikuks aint arvude najal,sellest kuupäevast -selleni ja kõik,eks see olegi ulukite vohamisele kaasa aidanud.Ja nüüd veel see kuulus EURO oma seadustega,teda peavad meiesugused pärismaalased ikka arvestama,et euro-härradel oleks koht,kus jahtida.Saksa tekkinud üks karu oli ju selline röövel ja suur oht,et tuli kohe maha võtta aga meil neid sadu ikka(karusid) sellise väikese riigi kohta.Hundigi arvukust püütakse laskelubade andmisega vähendada,kui tehakse seda mitte hundi vähendamise jaoks(kuigi seegi paratamatu),vaid minu arvates aint talumeeste survel ja kahjude korvamise tähe all.Sellest ka need jahitähtajad,et mitte hundile liiga teha,vaid üldsust rahustada arvude näol,et näe,andsime jahimehele võimaluse küll aga tema paganas ja viitsi plaani täita,kuid plaan on seadus.Oli ju vene ajal ka kõik ette planeeritud,et palju võisid palka saada,palju süüa-juua,mitut naist pidada ja mitu lihatükki metsast koju tuua.Ise arvan,et kui meil on nii väike maa(Eestimaa),siis ei peaks siin ka kiskjaid nii palju elama,et inimese tegemisi segama tükivad.Huntegi mitte ja kui ikka vaja mingit metselukat ohjes hoida,siis tuleks selleks anda vastav võimalus,kas või jahimehele,kes niigi hobi korras müttab oma vabast ajast metsas.