sõiduk

[Beretta]

Samal ajal kui jahe Nivat välja kaevas ( ja mina mahalaskmise hirmust enda oma käivitada ei julgenud) läksin söödaringile Honda Accordiga. Algul oli jama, kui riigimaante oli kehvasti lahti lükatud. Iga vastutuleva auto juures pidi ära arvama, kumb peab teeveerde seisma jääma. Aga nagu valla teed hakkasid- anna minna, kõik kenasti lahti lükatud.
Päris pukini ei saanud ,sest see lükati viimati 3 nädalat tagasi lahti. Aga ei hullu. Sööt suurde segukasti, kast puksiirtrossiga endale järgi, räätsad alla ja minek. 1040 meetrit võttis aega natuke alla tunni ja ainult kolm korda mõttepausi- miks kuradi pärast ma seda teen. Tagasi tulla oli lausa lust.

[jahe]

Pole ju vahet mis masin ta on, kui on põhja peal siis on põhja peal ja ongi KÕIK.Ei aita sind üksgi lukk ega kett.

Ei ole kõik,sügisel tõin uazikuga suure põdrapulli välja kohast(tegelt lausa 3tk)kus mõlemad sillad vedasid pori ees,üks vanem jahimees istus ees lõi kahte kätt kokku ja sanos ,et ees ju puha lainetab tõsi viimase põdraga keerasin tagasilla korralikult sõlme ,uazikut on ainult õige pisut moditud,natuke tõstetud,veljed laiemaks tehtud ja pisut laiemad ja kõrgemad rehvid.

[andrus]

Ju siis ikke põhi ei kandnud.Ma ei kujuta hästi ette mis valemiga saab auto liikuda kui põhja peal kannab. Lumi kõikse ehedam näide selleks.Ja mudas tuleb kohe sisse ka vahe kas veab 3 ratast või 2 nagu nival.Üks eest ja teine tagant.Nutikamad mehed on teinud odava luku nivale taha.2 käsipidurit,kui üks p.sasringi käib takistatakse käsipiduriga selle liikumine ja hakkab vedama see millel pidamist on.Natuke ta aitab aga üldiselt kõikse õigem on see differ lihtsalt kinni keevitada.Aga asfaldil sõita pole enam üldse tore.

[remington]

Iseg keevitada pole vaja, nukkdiffer poes täitsa saadaval ja asfaldilgi mõnus sõita.

[andrus]

Ma nagu olen kuskilt kuulnud,et see nukkdiffer on paras peavalu.Selleks,et ta blokeeruks on tarvis meeletult gaasitada.Ja suhteliselt ebaefektiivne pidi olema.Aga võib olla olen asjast ka valesti aru saanud.

[kirp]

Kui see on mehaaniline ehk nukkide teatud kuju kaudu töötav (nagu sõjaväe UAZ või BTR), siis pigem aitab tasakesi gaasitamine. Võin eksida (pole erialalt insener), aga piiratud libisemisega differ on nii ehitatud, et ühe ratta libisemine tekiks vähe hiljem kui tavalisel difril, s.o suurema rataste jõudude erinevuse korral. Aga kui jõud ikkagi väga erinevad, siis hakkab ka see variant libisema. Kui kõvasti kohe gaasitada, siis tekib jõudude erinevus ratastele kiiresti ja üks ratas hakkab lippama. Ja gaasi lisamine ei võta seda ära, vaid teeb hullemaks. Diffiblokk on teine asi, seal peaks asi töötama nii, et difrerentsiall lihtsalt "lülitatakse välja" ja libedamal olev ratas ei võta jõudu teiselt ära.

[duv]

Ei aita Uazikul see differ midagi. Kroonus oli mul UAZ-459 ehtne pojevoi variant millel kõrgendatud sillad st. ratta keskpunkt poolassi omast madalamale viidud. Nüüd siin foorumis kusagilt lugesin, et selline sild pidi kuskil hinge hinda maksma ja puha, aga meil omal ajal kroonus hinnati jälle tsiviil varianti tunduvalt enam ja neid oli väeosa peal ainult ülemal ja veel mõnel tähtsamal ninal. See kõrge sild krt. oli aeglane ja maantee peal võttis paraja vibra sisse nii, et üle 80 ei kannatand anda ei aidand ka see, kui esisilla käbid välja keerasid veeretakistus ja müra olid ikka üle mõistuse. Libedal teel, kui külg ees vajus kraavi, siis teda sealt ilma tõmbamata kätte ei saanud, sest difri lukku polnud. Ka oli tollane GAZ-21 mootor minu arust hädine ja praeguse taolises paksus lumes võttis isegi aeglusti peal hinge kinni, kuigi bentsu võttis oma 20l 100 peale ära. Ainuke eelis tänapäevase maasturiga oli see, et kroonu Uazikut võis julmalt lõhkuda, mingid oksakriipsud ei tekitanud üldse probleemi. Niipalju siis sellest nostalgilisest sõiduvahendist minu vaatevinklis.

[Pauli]

Vaata tolles ju krutski ongi, et kroonu tähtsad ninad tahtsid maanteel sõita ja seal olid nn põllumajanduslikud sillad mugavamad (nagu sa väidad). Aga praegu ei kipu uazikuga keegi asfaldile - mütatakse teisega seal kuhu ta on loodud ja siis kulub kliirensi iga lisasentimeeter marjaks ära. Sellepärast neid rattareduktoritega sõjaväesildu otsitakse. No ja GAZ 21 mootor on a priori hädine. 75 hobust 2,4 liitrist - no andke andeks.

[kakuke]

... 75 hobust 2,4 liitrist - no andke andeks.

Ja keegi mulle kunagi rääkis, et hobujõud kraabivad, moment veab.

[gunnar]

... 75 hobust 2,4 liitrist - no andke andeks.

Ja keegi mulle kunagi rääkis, et hobujõud kraabivad, moment veab.

Aga kui pole seda hobest keda mõistliku kiirusega momendiks teha oled ikka jännis...

[Joosep Käba]

Kui momendist rääkida siis seda vene bensukatel veel lahjemalt kui hobeseid.
Nii kui torkad miski väkesegi "momendipojukesega" mootorikese aiste vahele asenduseks hakkavad pulgad lendama.

[Ahto Kattai]

Plaan muretseda endale maastur kastikas diisel,millised on kogemused Toyota,Ford Ranger,Nissan Navara,Matzta......?Läbivus, küttekulu, vastupidavus....?

[TiitR]

Plaan muretseda endale maastur kastikas diisel,millised on kogemused Toyota,Ford Ranger,Nissan Navara,Matzta......?Läbivus,küttegulu, vastupidavus....?

Lisaks siinsele soovitan sama küsimus esitada ka http://www.4x4.ee foorumis. Seal on neid kastikaid lahatud päris palju

[aivar00]

Enda ja jahikaaslaste kogemused siis sellised:
Mazda ja Ford Ranger on üks ja sama masin- erinevus ainult nn. kaubamärkides kapotil-roolil ja väike erinevus ka nn. välimuses. Mehhaanika osa alates mootorist lõpetades sildadega 100% üks. Endal oli 1997 aasta Mazda BT2500. Mina olin masinaga väga rahul, ainult vedrustus oli kole jäik. Kui panid kasvõi 200-300 kg kasti oli kohe palju mugavam. Vastupidavuselt täiesti rahuldav.
Maha müüsin kuna tekkis nn. põrandaluuk. Läbivus maastikul rahuldav. Kütusekulu rahulikult kulgedes ca 10-11 l 100 km kohta. Muidugi aeglusti ja rasked teeolud andsid kohe tunda nagu iga teise autogi puhul. Uutel Mazda BT 50 (nagu ka Ford Rangeril) pidid olema nõrgukesed käigukasti ja vahekasti laagrid- Eesti Enegia kogemus. Umbes 200 000 km pealt vaja vahetada. Muid vigu ei tea.
Nissan Navara- eks Toivo oska rohkem iseloomustada, kuid 1 jahikaaslane toda omanud- ostis uuena ja peale 2 aastat kasutamist loobus. Põhjusteks- suur kütusekulu(13-14 l), kehvapoolne läbivus maastikul( maanteel pidi olema OK sõita) ning suhteliselt jäik vedrustus.
Endal praegu vana kerega 2005 aasta Toyota Hilux. Muidu auto vastupidavusega rahul, kuid ei meeldi Toyota tüüpviga (minu arvates)- väga ebamugavad istmed. Kütusekulu tavaliste rehvidega ca 8-9 l. Kui laiad mudarehvid alla panin, siis tõusis kütusekulu 10-11 l peale.
Endale tundus, et Mazda piiratud libisemisega tagasild oli veidi parema toimimisega kui Hiluxil.
TM -s mingil ajal tehtud uute kastikate võrdluses muideks oli just tänu heale tagasilla tööle Ford Toyotast parem.
Isuzu- väidetavalt väga hea hinna ja kvaliteedi suhe. Tutvusringkonnas on 2 isendit, kuid nood naa uued, et veel vara miskit mainida.
Mitsut meil ei ole. Pikk aga peaks kasutama. Muidu Mitsu kohta väidetakse, et pidi olema kõige "pehmema" vedrustusega.
Minu toodud masinad on kõik lühikese kabiiniga isendid. Neil vedrustus jäigem kui nn. pika kabiiniga isenditel. Pikk kabiin rohkem "sõiduautolikum".

[-Ivar-]

Plaan muretseda endale maastur kastikas diisel,millised on kogemused Toyota,Ford Ranger,Nissan Navara,Matzta......?Läbivus, küttekulu, vastupidavus....?

Olemas Hilux a 2008. Muud ei oska öelda kui et metsas ja maastikul (eriti poriga ja lumega) on täielik kits. Kinni jääb hästi tänu kastile on tagaosa kerge ja ei aita ka see, et saad taga diffri lukku panna. Keskmine kütusekul on 8 (metsas sõidu keskmist ei oska öelda). Karterikaitse mida esindus pakub teeb auto oluliselt eest madalamaks.
Enne garantii aja lõppu (96000 km) lendas turbo muid suuri vigu pole avastanud.