sea kihvad

Vahetame muljeid ja kogemusi jahitrofeede valmistamisest ja hooldusest .
Vasta
kuldarp
Postitusi: 1
Liitunud: L Juul 15, 2006 8:53 pm

sea kihvad

Postitus Postitas kuldarp »

Tere!
Küsimus oleks selline-et kihvad umbes kuu aega vanad--ei ole ei valgendanud ega täitnud--kuid nüüd oleks aega ära teha. Mida peate kõige paremaks--kus valgendada-kas ise -hambaarsti juures või millega täita. Oled varasematest postitustest aru saanud et EPO liim kõige parem. Ning kui viia spetsialisti juurde kes valgendaks ja täidaks -ja paneks alusele...siis kas oskate soovitada kedagi Tallinna lähistel?
Head jahiõnne;)
puukoi

Postitus Postitas puukoi »

Kihvadega on sedasi, et neid ei valgendata. Valgendatakse koljut.
Kihvade täitmiseks sobib aga jah, kõige paremini valge EPO.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Postitus Postitas aivar00 »

Tallinnas on Studio Viridis. Saada Val Rajasaarele priva, kui netist nende asukohta ei leia.
ikka lõbusalt
ciller
Postitusi: 53
Liitunud: T Okt 09, 2007 4:46 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas ciller »

Nii ei hakanud uut teematr tegema aga kuna ma enne ei ole seal kihvasid välja võtnud siis äkki keegi oskab sovitada kuidas on seda kõige parem teha.
Kasutaja avatar
Anti
Postitusi: 501
Liitunud: E Dets 05, 2005 2:13 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas Anti »

Paned potti, ajad vee kuni 80 kraadi, hoiad selle lähedal ja siis lased nii, mõned tunnid kindlasti.. Ja siis aeg-ajalt üritad liigutada edasi-tagasi, kuni hakkavad logisema. Ülemised tulevad kergemalt välja, alumised nõuavad rohkem vaeva. Oleneb kui suure sea kihvad sul on,siis vastavalt sellele tuleb alumiste kätte saamiseks ka võib-olla ettevaatlikult luud äärest lõhkuda. Nooremal loomal on vaja, vanemal pole vaja.

NB! Kui liigutades kohe üldse ikka ei liigu,siis pole mõtet hullu jõuga punnitada,lased veel edasi vees kuumeneda! Pikk protsess üldiselt.

Kui kätte saad, siis paned teise kaussi koos nii palju veega,et kihv üleni sees oleks ja lased maha jahtuda. Seejärel ise olen lasknud mingi ca pool tundi kuivada ja kohe EPO sisse. Osad teevad rasvatustamise veel, aga mul kõik siiani ilma selleta ka pidama jäänud, seega ei näe mõtet.
http://beta.album.ee/antilaht
Kasutaja avatar
TiitR
Postitusi: 1172
Liitunud: L Aug 25, 2007 12:44 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas TiitR »

Ja välja ei tasu otse sikutada, kuna kihv on oma loomuselt ikka kumer...sikutada ikka väikese kaarega.
Kasutaja avatar
hendrik
Postitusi: 890
Liitunud: R Veebr 04, 2005 10:33 am

Re: sea kihvad

Postitus Postitas hendrik »

Kalev Kübarsepp, taksidermist, mob.nr. 51 06384
Kasutaja avatar
Kolbakütt
Postitusi: 90
Liitunud: L Okt 30, 2010 4:23 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas Kolbakütt »

Käitu nii ja kihvad on käes ilma suurema vaevata ja pole ka vigastamise ohtu.
Pilt
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas kakuke »

Ma ise ei julgeks küll sellist pilti soovitada foorumis. Nägin ühte medalit, mis analoogselt lõigatud ja pärast selgus, et oli vast max mm puudu jäänud, et saag oleks olnud kihvas. Ikka paar hammast julgelt tahant poolt tuleks maha lõigata ja võib kindel olla, et sisselõikamise ohtu pole.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
Kolbakütt
Postitusi: 90
Liitunud: L Okt 30, 2010 4:23 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas Kolbakütt »

Nu jep-parem karta kui kahetseda :M
Olen ise kahel korral kesikuga proovinud ja on õnnestunud,kuid tõesti- suht ligidalt ta läheb.
Aga nii saab heasti kätte küll - leitsin selle `86 aasta"Unsere jagd"-ist,märtsi nr.
Kasutaja avatar
Val Rajasaar
Postitusi: 95
Liitunud: E Jaan 02, 2006 5:36 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas Val Rajasaar »

Need kihvad, mis edaspidi välja ei tule, neid saab tõesti lõualuud pooleks saagides tagurpidi palju paremini kätte. Tuleb tunda anatoomiat selle lõike juures!
Üldiselt oleme ise teinud nii, et saaginud kohe paraja jupi kolju küljest ära, et ei peaks liiga suures potis kogu asja vaaritama. Üle 80 kraadi ajada ei tasu. Kõige parem on see, kui lasta selle hetkeni, kui poti põhjast hakkab esimesi mulle ilmnema ja siis las jahtub sooja pliidi peal paar tundi. Ihusoojalt tulevad kihvad libedamalt välja (NB! hea õhuke töökinnas on abiks, et ei oleks libe ja et oma sõrmi ära eui lõhu. Mõned kihvad on päris teravad, kui käes libisevad).
Siis sooja veega seest ja väljast puhtaks pesta ja meie meetodis lähevad siis toiduõli sisse paariks nädalaks KUUMUSEGA EEMALDUNUD RASVA TAASTAMISEKS likku. Rasva väljakeetmine ongi peamine põhjus, miks seakihvad hiljem lõhki lähevad.
Täitmiseks kasutame polüestervaiku, mis on parema liimomadusega kui epo ning vedelam, st peene traadiga tsurkides saab ka viimase õhumulli kihva lõpust välja. Epo seda ei võimalda. Enne vaiguga täitmist on vaja õle kihva sisepinnalt eemaldamiseks korraks vahetult enne kihv seest atsetooniga üle loputada, et nakkuvus oleks parem.
Edu!
Studio Viridis, Kauba 1b, Tallinn
55668678
Ärge unustage seda oma lastele rääkida! Muidu ei räägi keegi lastelastele...
valgeronk
Postitusi: 316
Liitunud: L Sept 12, 2009 10:22 am

Re: sea kihvad

Postitus Postitas valgeronk »

Kasutan seakihvade täitmiseks värvitut või valget sanitaarsilikooni.Enne silikooni paigaldamist,asetan otsikule lisa torukese,et silikoon kohe kihva põhja hakkaks täitma.Nii tasa ja targu tegutsedes,tulemus vägagi hea.Silikoon tahkub ja jääb vaid kihvad alusele paigaldada.
Kasutaja avatar
Val Rajasaar
Postitusi: 95
Liitunud: E Jaan 02, 2006 5:36 pm

Re: sea kihvad

Postitus Postitas Val Rajasaar »

Silikoon on hea materjal, liigub dentiiniga kaasa, kuid kui kihvad on looduslikust rasvast liiga puhtaks keedetud või lastud enne täitmist liialt ära kuivada, siis pehme silikoon ei pane vastu kihvade lõhkiminemise jõule. Tõsi, hoiab killud sel juhul koos, kuid kui peaks siis restaureerima hakkama, tuleb silikoon täielikult õõnsusest eemaldada (muidu ei saa kilde uuesti kokku) ja see on üsnagi keeruline. Kui eeltöötlus on tehtud õigesti, siis silikoon on võib-olla isegi üsna OK. Kui eeltöötlusega loomulik rasv liiga välja aetud, siis halb.
Kogemus ütleb, et mitte kunagi ei saa garanteerida, et vääristatud seakihvad sajandi jooksul katki ei lähe. Alati on looma enese füsioloogias ka võimalikud kõrvalekaldeid tavalisest ning ka säilitustingimustel on oma roll (temp. ja niiskuse äkilised muutused jms.) jne. Seakihvade vääristamine on selles mõttes alati veidi loterii. Kui lõhkenud kihvu on hiljem vaja uuesti kokku panna, siis silikooniga kokku puutunud pindadele ei nakku hiljem mitte ükski teine teadaolev täitematerjal (vrdl. kui autot on vaja üle värvida ja uksetihendeid on silikoonaerosooliga töödeldud, siis uste piirkonnas ei nakku sinna ükski värv).
NB! Pärast kihvade täitmist on soovitav nad katta veekindla ainega. Meie kasutame veega pooleks lahjendatud mattlakki (näiteks saunalakk Gelco, polüuretaanlakk, kuid sobib ka veega vedelaks lahjendatud PVA-puiduliim vms). See lõpetab kihvade kuivamise väljastpoolt ning jääb samasugune pind nagu originaalkihval. Sama puudutab kiskjakoljude hambaid jms. sest hambad on kurjad pragunema siis, kui nad on õhuga otseses kokkupuutes. Kiskjakoljude puhul võtame hambad alati ükshaaval koljust välja, katame PVA- või lakilahusega juurteni välja ja siis asetame oma kohale tagasi, sest kuivamine võib toimuda ka läbi koljuluu. Loomulikult ei tohi lakkida koos hammastega terveid koljusid, mis rikuks nende välimuse jäädavalt, ainult hambad.
Ärge unustage seda oma lastele rääkida! Muidu ei räägi keegi lastelastele...
Vasta