see oli ennemuistsel aa'l: püssi arstimine ja muu nõidus

2004. aasta teemad
Suletud
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

see oli ennemuistsel aa'l: püssi arstimine ja muu nõidus

Postitus Postitas sammal.habe »

kellel püssiga häda, saab ehk vanarahva kuntsist abi 8)

http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Puss.html#Pussi_arstimine_ja_muu_noidus

Pärassaare mehed irvitasid ja pilkasid nõidu ja nõiduse ebausku, kuid nad ise nõidusid ja posisid kõik ning tundsid mõndagi salakunsti. Sagedasti oli neil, kui küttidel, tegemist püssiga, kui see mitte ei tahtnud oma kohuseid täita.

Jahu-Jüri kõige noorem poeg Andres pannud oma püssi, kui see rikki läinud, uksepaku ääre alla sissepoole külge ja kui inimesed ilma tähelepanemata tast 24 tundi üle astunud, siis olnud püss jälle terve.

Kui lindu lased ja püss lahti ei lähe või laeng mööda läheb, siis hakka hammastega püssiraua otsast kinni ja ütle: "Mis **** sul oli, et sa lahti ei läinud või mööda lasksid?" Siis tõmba püss kolm korda vastupäeva pahema jala kintsu vahelt läbi ja püss laseb jälle hästi.

Heaks püssi-arstimise rohuks peeti haput kalja. Teda valati püssirauda, pandi punn ette, lasti nii kolm päeva olla, siis puhastati tropiga raud ära, puhastus võttis rooste lahti, pandi uus laeng sisse ja leiti, et püss laseb jälle korralikult.

Kuu- ja päikesevarjutuse aeg haljastasid ja küürisid kütid oma jahi- ja kalapüügi riistu. Seeläbi loodeti jahi- ja kalapüügi õnne saada.

Ühe kaabaka püss pole hästi saaki tabanud. Liinoja papa Peet Leetvast, kelle tütar Haua Kuldkepi perenaiseks sai, õpetanud kaabakat, kuidas seda viga arstida: "Pane püss maha, lükka oma püksid ka maha, lase "kahe mäe vaiku" üle püssi, pista siis sealt vasaku käe pika sõrmega mokka ehk pruugi kõik ära, seda parem."

Kargussaare Taavit Kiivikas olnud suur kütt. Küttimine olnud tal nagu haiguseks saanud. Talutöö kodus jätnud ta teiste hooleks. Kubu viiske seljas, läinud ta terveks nädalaks metsa jahile. Kui püss pole enam oma kohust täitnud, siis läinud Taavit Puiatusse teda arstima. Seal olnud üks puu, ülevalt ja alt kokku kasvanud, aga keskelt rangimoodi haraline. Kolm korda tõmmanud ta sealt vahelt oma püssi läbi, siis olnud jahiriist jälle korras.
See puu olnud küttidel kaugelt tuttav ja kuulus. Taavit näinud seal palju teiste küttide jälgi. Taavit käinud püssiga ka nõia juures. Nõid arstinud püssi välja, kuid hoiatanud: "Ära püssi nüüd teiste kätte anna, muidu sünnib õnnetus." Kord võtnud poeg Voldemar selle püssi, pannud kapsakoorma peale, et vareseid hirmutada. Voldemar käinud ise vankri kõrval, noorem vend Hans istunud koorma otsas. Voldemar hakanud püssi võtma, püss läinud lahti, tapnud Hansu ära. Taavit tuletanud siis nõia hoiatussõnu meele.
Suletud