Kutsika hind

[ennt]

Mul L-Siberi laika emane ja maksis 3500.-(2008a.)Praegu teisega rahul.Koera eest lastud nii sigu kui põtru.Hind oli nii soodne sellepärast,et ostsin tuttava käest .Ainuke küsimus on ,et kuidas passistamis näitusel hindamine käib.Natuke ebaloogiline tundub olevat,et üks kohtunik hindab nii enda kennelist pärit koeri kui ka mujalt pärit koeri.Kas siin huvide konflikti ei tekki?Kuna pole eriti näitustel käinud siis võib-olla näen tonti vales kohas,aga mõni asjatundja võiks asja seletada.

[tony]

Mul L-Siberi laika emane ja maksis 3500.-(2008a.)Praegu teisega rahul.Koera eest lastud nii sigu kui põtru.Hind oli nii soodne sellepärast,et ostsin tuttava käest .Ainuke küsimus on ,et kuidas passistamis näitusel hindamine käib.Natuke ebaloogiline tundub olevat,et üks kohtunik hindab nii enda kennelist pärit koeri kui ka mujalt pärit koeri.Kas siin huvide konflikti ei tekki?Kuna pole eriti näitustel käinud siis võib-olla näen tonti vales kohas,aga mõni asjatundja võiks asja seletada.

Eks ta vahest kipub nii olema.Tean koera,kes sai näitusel hindeks 3 (mulle tundus,et õigustatult).Järgmisel aastal sattus sama koer kohtuniku ringi kelle kennelist ta tulnud oli ja koer sai nagu naksti hinde 1.
Lugedes eelnevaid postitusi olen Jyriga nõus ja ise ka kogu aeg väitnud,et meil mõned koerakasvatajad kipuvad ennast millegipärast aretajaks tituleerima.

[Lauzy]

Meie kutsid läksid veidike kallimalt kui siin mainitud terjeri-taksi talutav hind.

Mainin,et eelnevad postitused rääkisid talutavast hinnast mis oli -6000.- sealt ka minu arusaam teie poolt pakutavate kutsikate hinnast.

Saan ma õigesti aru,et kui müüjaga väga avameelselt suhelda, tuleb jahikoera hind hoopis midagi muud kui diivani koera??

Kui see on tõsi siis sügavaim kummardus teie ees.

Sell juhul on kummardajaid kaks
Selleni ma oma jutuga tahtsingi välja jõuda,et kui mina oleks jahikoerte aretaja (mida ma ei ole ega kunagi ka ei hakka) siis täpselt nii ma käituksingi
Kui ma nüüd õigesti (jällegi ridade vahelt lugedes lugedes) aru saan, et selline asi ka teiega lp. maris võimalik on kavatsen teiega kindlasti luua otse kontakti

[kirp]

Eks iga inimene ole oma hinnangutes subjektiivne, seda enam kui hindamiskriteeriumid pole üheselt mõõdetavad. Katsu sa kasvõi Missi-kandidaatide puhul mingite mõõtude järgi ütelda, kes võidab - ikka subjektiivne värk ja hindajast, tema rahvusest/rassist/kultuurilisest taustast/huvidest sõltuv.

Toda viimast teemat tahakski puudutada. Võttes näitena gruppide äärmuslikud arvamused (mis nii äärmuslikud ei pruugi alati olla) joonistub välja kaks poolt - jahimees kes hindab vaid koera tööd ja näitusel käija-entusiast (tavaliselt mitte-jahimees), kelle põhieesmärgiks on järjest kõrgema hinde saamine välimuse/tõupuhtuse järgi. Pikemat aega elasid mõlemad rahulikult lahus omi elusid, sest seadus võimaldas krantsiga jahti minna (kui see hästi töötas, siis sai jahikatsed tehtud ja paberid korda) ja mittejahimehed ei kippunud jahile (kus võis selguda, et ilus ja kõrgelt hinnatud koer polegi eriline "jahimees").

Positiivse arenguna (minu meelest) on mitmed jahitõugude kasvatajad võtnud nõuks ka jahiomadustele suuremat tähelepanu pöörata. Eks see ole pikas perspektiivis ju õige, sest konkreetne jahikoera tõug ei ole sellel-või-tollel moel lapiline mitte ainult esteetilisest vaatevinklist vaid sihukeseks loodud teatud tööomadusi arvestades. Nii on siingi foorumis kiitvalt räägitud eesti hagijast, kes leiab vaat, et laiemat populaarsust Eestist väljas. Ja seda mitte oma kolmevärvilise karva pärast (mis on vaieldamatult ilus ja uhke), vaid konkreetsesse jahisituatsiooni hästi sobitumise ja tööomaduste eest (ju sealkandis hinnatakse rebase ja jänesejahti rohkem kui meil).

Kahe huvigrupi lähenemist ei toimu, kui jätkuvalt võib aretada/paljundada jahitõugu vaid näitusehinde (välisete tunnuste) alusel. Jahitõu säilitamise/parendamise esmaseks kriteeriumiks peab olema teatud tööomaduste (funktsionnaalsuse) tõstmine. Loomulikult võiks hästi töötav koer ka normaalselt kena välja näha ja teatud tõu stabiilsuse huvides peab ka mingitele välistele kriteeriumitele vastama.

Iga konkreetse tõu ideaalsed jahiomadused tuleks selgemini välja tuua, läbi töötada (koostöös jahimees-aretaja) ja kasvõi kirjutatuna kõigile asjaosalistele eesmärgiks seada. Ehk mida me siis ikka tahame - kas laikat, kes haugub puu otsas oravat/sooblit või koera kes on osav sea/põdra kinnipidamisel. Ja välimuse järgi ei ütle kahjuks kuidagi ära kumma "alatüübiga" võiks olla tegemist (s.t. eksterjööri ilu ei muutu otseselt tööomadusteks). See oli vaid üks näide võimalikest küsimustest. Sama võiks küsida teiste jahikoera tõugude kohta. Mis on eesmärk? Milliseid tööomadusi me tahame hoida või parandada kasvõi eesti hagijal? Eesmärgiks ei tohi olla ilus koer vaid HÄSTI TÖÖTAV (vastavalt tõu ideaalile) ja ILUS KOER.

Mis hinda ja panustamisse puutub, siis ääretult vähe on meil kenneleid, kes koera välja õpetavad ja funktsionaalses mõttes täisväärtuselisena jahimehele pakuvad (seda siis juba täiskasvanuna). Mujal olla see teenus tunduvalt enam arenenud. Sellise lähenemise positiivseks pooleks on jahimehe võimalus "lõpp-produkti" hääduse üle otsustada (loomulikult saab koera hiljem täpselt oma käe järgi lisaks timmida) ja kasvatajate/aretajate vahetum arusaam, millises suunas aretusvalikuid teha (loomulikult võimaldab kaubale suurema lisaväärtuse andmine küsida ka paremat hinda). Negatiivsena võib välja tuua, et koer pole kohe väiksena peres (oma karjas) ja ei pruugi nii "omaks" muutuda. Aga keegi keela ju koera kutsikast-peast võtmist ja õnneks on paljudel jahikoertel pikaaegse aretuse tulemusena soositud peremehe vahetust (ka see võib olla aretuse üks eesmärke) - ega vanasti parunihärra ju ise oma tervet koeratalli kasida ja kasvatada jõudnud, ikka talumehest koeramees tegi ja härra käis jahil. Edu ühiste huvide otsimisel!

[jyri]

Iga konkreetse tõu ideaalsed jahiomadused tuleks selgemini välja tuua, läbi töötada (koostöös jahimees-aretaja) ja kasvõi kirjutatuna kõigile asjaosalistele eesmärgiks seada. Ehk mida me siis ikka tahame - kas laikat, kes haugub puu otsas oravat/sooblit või koera kes on osav sea/põdra kinnipidamisel võib olla aretuse üks eesmärke) - ega vanasti parunihärra ju ise oma tervet koeratalli kasida ja kasvatada jõudnud, ikka talumehest koeramees tegi ja härra käis jahil. Edu ühiste huvide otsimisel!

Kallis kirp
Kõik Sinupoolt mainitud "kriteeriumid" on ülimalt selgelt väljatöötatud veel "nõuka ajal" ja ka nüüd Eestis kasutuselevõtuks pakutud.Nimetatakse "BONITEERINGuks".Mäletatavasti minupoolt kohe mitmeid kordi mainitud ja kellegil nagu huvi polegi.Võin kas siia "riputada" või privas saata,peaasi et tahtjaid oleks.

[kirp]

Pane aga üles (kasvõi viide netilehele kui kusagil üleval), kes tegi või täiendas (ehk siis kelledega kooostöös see dokustaat(id) on valminud). Ega nime taga, "Boniteerimine", nüüd tavaline jahimees sisu küll välja loe ja ju pole seda teemat ka meie foorumis eriti arutatud (igatahes otsing ei andnud ühtegi vastust). Eesti Jahikoerte Tõuühingu kodukal on boniteerimisega seotud dokumente üleval ...pehmelt öeldes puudulikult. On küll mõnede katsete juhendid ja jahikatsete nimetused (Verejäljekatsed,Metsseakatsed,Põdrakatse,Hagijakatsed,Urukatsed,Linnukatsed, Karukatse) ja viide, et jahikatseid arvestatakse boniteerimisel (ühena 4-st hindamistunnusest) ning et boniteerimiseks on vaja välja töötada boniteerimiseeskirjad (need siis peaks olema iga tõu kohta omad ja kusagil lihtsalt leitavad?). Nendest dokustaatidest selguks, et kuhu püüeldakse ja loomulikult pakuks ka huvi jahikatsete osakaalu % üldise boniteedihinde saamisel. Kardan, et ühena neljast hindamiskriteeriumite grupist (copy EJT kodulehelt: Komplekshinne koosnes järgmistest näitajatest: a)jahiomadused; b)eksterjöör; c)põlvnemine; d)välijärglased) on jahikatsete osa ikkagi marginaalselt väike ja huvi sellesuunalise aretustegevuse vastu seetõttu tagasihoidlik.

Teema edasi arenduseks küsiks ka meie armsate ja tublide tõuaretajate käest: paljuke teie koeri boniteeritud on ja paljukest te seda näitajat (eeskätt jahikatsete osa) aretuses arvestate?

Igatahes oleks kõigile potentsiaalsetele (töö)jahikoera omanikele hariv osata koera ostmisel vaadata/lugeda boniteerimispabereid ja diskuteerida müüjaga teemal, mis sellel v. teisel isendil tugevaks või nõrgaks küljeks võib osutuda (vaatasin huvi pärast kiiresti veelinnu katset ja ainuüksi seal oli 6 mõõdikut: haistmisvõime, otsimine, töötamise püsivus, visadus, aporteerimine, kuulekus). Kuidas aga siduda konkreetse jahilooma katset tõuaretusega? Kuidas võrreldakse laikat, kel on põdrakatse teisega, kel on metssea katse või on mõni, kel on kõik alates veelinnu omast karuni? Küsimusi on seega palju, infot vähe, aga väga tahaks maksta (kutsika ostul) siiski kvaliteedi eest, mitte niisama ilusate silmade pealt.

[jyri]

Laikade boniteerimis eeskiri on Eesti seadustele kohendatud originaalmaa,Vene,eeskiri.Meil kehtis 80 lõpus kah.Kohendatud-näiteks meil piisab põlvnemise kinnitamiseks 3 põlve,venes 4 jne.Koostatud ja kooskõlastatud on 3 laikade eksperti-Serebrjakov,Mae ja Linno-poolt.Kinnitatud Eesti laikade klubis.Kuna on probleeme kennelliidus registreerimiseks-just nimelt ei saa kokkuleppele nn.rakendusseaduse/eeskirja osas,toppab siiani.Idee just selles ongi,et ei "produtseeritaks" kutsikaid,kellelt puuduvad eeldused midagist loota.Et vähemasti isastel oleks ette näidata põhiuluki 1 diplom,emased esimesel paaritusel võivad niisama pääseda.
Proovin siia riputada PDF faili,kui moderaatorid lubavad.Arvuti on üks paljudest aladest,kus ma täitsa "tubakas" .
Kuskil mujal seda minuteada "üleval" veel ei ole.

[Ain Aavik]

pole küll ''Mode'' aga hää meelega loeks küll ... ka laikakoera kaaslane jahipidamises

[jyri]

Luba selles mõttes,et kas tohib tehniliselt.Aga loodan,et õnnestus.

[kirp]

Arutluse jätkamiseks paras paber, kuigi nagu võis arvata mõningates osades küsimusi tekitav. Esiteks muidugi see, kuidas rakendatakse ja kuidas ning mille eest punkte antakse (hindamiseeskiri). Omaette teemaks on ka põhiuluk, mis vene arusaamade järgi võib olla tõesti nii suuruluk kui ka karusloom. Eesti jahimehe jaoks on aga suur vahe kas eliitklass saadi mingi/kanalise katses või põdra/sea katsetes. Tasuks arendada ka teemat, millises osas meie laikad tugevad või nõrgad kipuvad olema. Ise olen näinud vaid paari varasemalt nimetatud härrade poolt hinnatud katseid ja pole mina veel oma elus sihukesi koeri näinud, kes nendele meeltmööda (loe: vastaks katsete rangetele nõuetele). Ju tuleb peremeestel kõvasti tööd teha ja on kuhu püüelda. Alustuseks võiks olla rohkem koolitusi/õppepäevi kuidas ikkagi nende katsetuste väärilist koera kasvatada.

Huvitav kas teiste tõugude osas kah sarnased dokustaadid olemas?

[jyri]

See ei ole enam teema arutuseks/muutmiseks,sest, nagu ka tõustandard ,kuulub aretajamaa pädevusse.Pigem abiline kutsika valimisel.Ja kui keegi tahab ainult nugist küttida,siis just sellejärgi otsibki endale õige pesa,kust võtta.Sama käib ka teiste kalduvustega kutsika soetamiseks.Samuti ei keela midagist,isegi lontis kõrvadega "laika" soetamist,kui keegi usub luulusid!Igaüks võib ka ise oma koerte punktid kokku lüüa ja otsustada,mis"klassi" ta koer kuulub.See ju sama,mis ise rehkendada oma troffeede,kihvad/sarved,punktid.Keerulist pole midagi.

[tädimaali]

Andrusele: mulje jäänud meie kohtunikest ja kogenud, aktiivsetest jahimeestest, et häid jahikoeri pole meil palju. Muude põhjuste seas minum. kuna töökoerte aretus ongi keeruline (mida mitmekülgsemaid eeldusi peab olema ja mida vähem algelised need käitumised on, seda keerukamaks läheb), täiesti ajamatagi. Tegelen oma koertega aktiivselt (kui pole jahil, siis treenin) pea iga päeva aasta ringi ja mõtlen, et ainult süviti-põhjalikust tegemisest saab tulla sügavam arusaam sellest, mida teed. Ja sealt edasi saab mingeidki targemaid valikuid teha kui et a la paaritame minu ja naabri koera, kes mõlemad ajavad peale karva "kõike mis liigub". Eluviis on vist parem sõna, hobi minu jaoks ei ole asi millega on seotud mingid erilised kohustused. Koer, kes on harjunud 7 päeva nädalas väga aktiivne olema, tahab seda kuni vanadus vahele astub; jahil vastutan oma koera tehtu eest; mujal maailmas on palju inimesi-koeri, kelle jaoks jaht on töö, söögi välja teenimine, nad samamoodi seotud kasvatustööga, mida teised hästi-halvasti teevad.

Koera paaritamine teise tõukoeraga eip ole geneetika ja sellest mingit üliteaduslikku kamarajura "aretusest" ajada pole ikka mõtet ...
Kogu sellel teaduslikul jutul oleks mõte siis kui tulemused oleksid ka teaduslikud, st antud aretuse tulemusel on kutsikal sellised ja sellised omadused. Tegelikkust me teame kõik, so suur katse-eksituse meetod, kus mingit garantiid pole. MOTT.

Ja millel kui mitte mh geneetika-alastel teadmistel ühe tõukoera paaritamine teisega põhineb (eeldades, et on mingid konkreetsed ootused ja soovid midagi parandada - kuna veatuid koeri pole)?
Tean seda seisukohta, et tõuaretus on ammu ära toimunud ja hetkel toimub lihtsalt paljundamine, aga vaataks reaalsust. Loogiline, eks, et ka looma puhul ehitus mängib ülisuurt rolli - milline on tema jäsemete nurgestatus, kui kõrgelt keha külge kinnitub kael jne jne. Need asjad mõjutavad otseselt koera liikumiskiirust, maneeri, lõhna võtmist (kui kerge on minna alumise või ülemise haistmisega), asjade tassimist, tema jaksamist, terve püsimist ehk töö-ea pikkust jne jne. Kui nüüd reaalsus on, et valdavalt puudub täpsem teave, mida mingi nurk või muu omadus täpselt "teeb", siis asi toimub enamvähem nii: paneme kokku kaks hästi töötavat koera, kel küll mingi nurk või midagi on natuke ehk viletsam või "imelikum" (sest no mingid udused arusaamad siiski on, milline umbkaudu võiks olla mingi tõu ehitus), aga näe, need mõlemad koerad ju töötavad, ju neid see ei sega, ju see polegi ehk nii oluline. Kutsikatel aga tõenäoliselt keskeltläbi see omadus tugevneb ja neid hakkab juba veelgi suurem vale nurk segama, enam polegi nii head (kiired vmsiganes) koerad. Ja paljundaja, kasvataja või aretaja ongi astunud jälle sammu tagasi, hea ja töötav tüüp on jälle käest libisenud nagu elavhõbe, ilma, et ta isegi täpselt teaks, mis juhtus. Ei tea, aga minum see pole paljundamine kah, pigem ehk ikka huupi aretus?
Suurema kogemuse ja traditsiooniga maades on täiesti loomulik, et kasvataja üritab saada või lausa nõuab kõigi kutsikate hilisema kasvõi ühekordse testimise. Sellisel juhul omandab asi kindlasti teatava "teaduslikuma" lähenemise ja saab täheldada üles eri liinide kombineerimisel saadavad trendid jne.

[aadu kadakas]

Väga huvitav arutelu.
Mul lihtsalt tekkis küsimusi selles osas, et kas koerte aretustöö peaks viima sellise tulemuse suunas, et rahuldada üksnes vastava küti vajadusi või on eesmärk ennekõike jõuda aretuses sinnamaale, et pakkuda välja "valmistoode." Kuna olen täheldanud, et tihti praktikas ei rahulda koer jahimehe/koeramehe soove, siis justkui koer süüdi. Samas on just see koer asendamatu näiteks mingis teises jahiliigis.

[kakuke]

See jahimehele mingi koeratõu sobimine on tegelikult suht keeruline teema juba selles mõttes, et tean inimest, kes tegeleb taksiga koprajahiliinis, siis tema eelistab kohe kindlasti väiksemat kasvu looma, kuna see mahub hästi urgu, aga tean ka jahimeest, kes just otsib pikema jalaga taksi, kuna koer ennekõike tal ajujahiks. Pikem jalg lihtsalt on lumes parem ja loomulikult liigub ka selline koer kiiremini.
Heakene küll, sellest saab aru, et konstruktiivne pool koeral peab olema tip top, kuna sellest sõltub tema tervislik olek, aga kõik muu on küll juba väga subjektiivne asi (värvus, suurus jne). Ise sain väidetavalt sellepärast taksikutsika odavamalt, kuna tal rinna peal valge laik, aga minu meelest liigitub selline asi juba sinna lahtrisse, kus koolis lapsed narrivad punapead, aga samas ei tea ju keegi, mis seal punase pahmaka all hallolluseks olla võib.

[tädimaali]

Tõesti keeruline teema, kas modifitseerida olemasolevat, mujal aretatud tõugu enda maal toimuva jaoks sobivaks või mitte. Liialdades, aga kas meile kui tõu kodumaale ja nö standardi "hoidjale" nt meeldiks, kui keegi kusagil aretaks meie hagija 70cm kõrgeks koeraks, kes linde seisab ja parti veest toob, aga muud midagi? Ok, ei huvitaks eriti, aga siis minul tekib küsimus, et miks see jahimees tahab just seda kõrge jalaga taksi näiteks, kas ta tõesti kogu sellest kirjust valikust ei leia omale juba valmis, kõrgema jalaga tõugu kes ajujahti hästi sobib? Miks peab võtma ja kahvlist noa tegema, kui noid nuge on lai valik juba olemas ... Või on jahimehed siiski kah väga kinni mingis välimises ilus?