On tegude aeg.

[tõnno]

Aga ei pea ju alustama 5000 hektari omanikega korraga. Me peaksime sel juhul 5000 ha miinimumpindalast loobuma ja viima selle allapoole, näiteks Soome tasemele. Kui jahipunt on end varem heast küljest näidanud, pole ilmselt suur probleem enam vähem varasemates piirides oma jahipiirkond moodustada, kui selleks soovi. Sageli pole see otstarbekaski.

Algul tekib segadust ja jäävad mingid valged laigud, kiuslikud maaomanikud, kes ehk ei tea isegi, mida soovivad. Probleemide leevendamiseks võiks protsess toimuda n 2 aastase perioodi jooksul. Punt, kes maaomanike baasil saab piirkonna moodustatud läheb sujuvalt uude süsteemi üle.

Täna on teadlased seisukohal, et eksisteeriv jahimaakorraldus ei ole ulukiohjamise seisukohalt otstarbekas ja seda ei rakendatagi. Kuid jahimehed ise tahaks sellest hirmsasti kinni hoida. Keegi ütleks, siin on teie jahipiirkond, küttida võite nii ja nii palju. Miks ei taheta vabadust ise otsustada ja tulenevalt ka vastutada? Või ongi asi vastutuses?

[andrus]

Oled sa kunagi vaadanud kah mõnda kaarti kus maatükkide piirid ära märgitud.Kui ei ole siis mine ja vaata kui paljude inimeste maad jäävad näiteks 2ruutkilomeetri sisse.Ma arvan,et isegi 2000ha suurusel alal on ebareaalne moodustada mingisugunegi jahipiirkond.Siis ongi nii,et 100m siin saame jahti pidada,siis 2 päeva ootame,et põder liiguks järgmisest tükist välja,et koer saaks 5min jahti pidada,kuniks põder astub järgmisele maale.No ja mis,selleks,et ma teaks kust algab järgmine maatükk peaks ju maaomanik ennem sihid sisse lõikama ja märgistama jne,kust peavad jahimehed teadma kus algab kellegi maa.Ei tea ju millist teed jätkata.Kas minna üle selle mehe maa kes küsib jahipidamise eest 2 puhtalasuga kesikut või see kes tahab 20kg vorsti.Vasakule kindlasti keerata ei tohi sest seal on jaht üldse keelatud.Kuidagi väga,väga ebareaalne tundub see asi.Teoorias on see jah ilus ja roosiline aga julgen arvata,et reaalsuse ei toimi see asi kohe mitte.

[Ahto Kattai]

Mis kokkuleppimisest siin eestis saab olla ,kus kaks eestlast, seal kolm arvamust.Ei ole need maaomanikud mingist teisest puust ja vaevalt mingeid mõistlikke kokkuleppeid sündima hakkab.Alat on kellegil vähe ja algab üks lõputu kaklus.Lugege või neid ajakirjanduses ilmuvaid kommentaare.Meie ühiskond ei ole kokkulepimiseks veel valmis,ainuke mis kuidagi veel toimib on keelud ,käsud(mingi grupi poolt loodud seadused).Mis ideaal jahiseltskonna loomisest/moodustumisest me siis veel räägime? Lugedes meie nn omanike arvamusi ,siis jääb tihti mulje ,et mõnel mehel oleks sellele "minu oma"- le tarvis kõrge plank ümber ehitada ja mitte selle pärast ,et teised sinna sisse ei pääseks,vaid selleks ,et ta ise sealt välja ei pääseks,kes teab mis paha nakkuse ta väljas võib saada!Ja miks peaks ta tarbima seda "meie/ühiskonna "produkti ,kui tema sinna midagi panustada ei taha.Las kiristavad siis oma plangutaga hambaid ja koguvad vimma kõige ümbritseva vastu! Ükskord see suur tigedus ja kadedus tapavad NII KUI NII

[tõnno]

Oled sa kunagi vaadanud kah mõnda kaarti kus maatükkide piirid ära märgitud.Kui ei ole siis mine ja vaata kui paljude inimeste maad jäävad näiteks 2ruutkilomeetri sisse.Ma arvan,et isegi 2000ha suurusel alal on ebareaalne moodustada mingisugunegi jahipiirkond.

Olen ikka vaadanud. Olen isegi mõne erajahipiirkonna registreerinud vahetult enne nende likvideerimist. Maaomanikud ei soovinud muud, kui kontrolli kahjustuste üle. Midagi müstilist siin pole tegelikult. Kui pole sellesse kaevu sülitanud, millest jood. Umbes 1000 ha ringpiiris nõusoleku saamine on võimalik ilma laua tagant tõusmata, telefonitsi. Eeldab muidugi häid suhteid ja mitte liiga tillukeseks hakitud kinnistuid.

Rääkisin just äsja ühe jahipiirkonna esimehega, kes ütles, et ta ei saa aru, millest siin foorumis räägitakse. Tal on kõigi maaomanikega lepingud juba täna. Pole mingeid jamasid kui neid ise ei tekita.
[quote=]Mis kokkuleppimisest siin eestis saab olla ,kus kaks eestlast, seal kolm arvamust.Ei ole need maaomanikud mingist teisest puust ja vaevalt mingeid mõistlikke kokkuleppeid sündima hakkab.[/quote]

Praktikas võib ka vastupidist täheldada. Osalesin ühe maaparandusühistu loomisel, kus paari koosolekuga loodi u 600 ha ühistu inimestest, kes enne praktiliselt polnud üksteist näinudki. Kohustusliku liikmena kaasati riik. Idee algataja oli üks liige ja lõplikke kasusaajaid umbes pooled liikmed. Eriarvamusi võib olla, kuid need saab silutud, kui nähakse ühist kasu. Kasu ei pea tingimata olema materiaalne. Sellleks võib olla hea seltskond, au, koos tegutsemine jne.
Sellise skepsise jaoks, peavad teil ikka suured jamad olema. Võtke midagi ette!

[Olgerd]

Ise ka enda jahipiirkonnas probleeme ei näe, aga probleemid võivad hakata tekkima, kui on võimalik hakata nõudma tasu iga maatüki pealt. Hetkel on tüüpiline maaomanik, et "ah teeme selle lepingu ära, ärge ainult kitsi maja tagant ära laske", aga kui on võimalik hakata neid kitsi ise maja tagant laskma, siis teised lood. Siis tulevad sellele jahipiirkonna pealikule, kes hetkel aru ei saa millest siin jahutakse nii mitmedki lepingu ümbersõlmimise kõned ja ettepanekud. Ja äkitselt hakkabki sõda pihta, kes ei taha 100kr ha pealt maksta, kes ei ole nõus 20 kilo vorsti andma ning kes ei ole nõus 4 kesikut puhta lasuga tooma.

[Siili]

Siin on läbi kõlanud ,20 kilo vorsti maaomanikule, või loom.Lähme nüüd reaalsusesse.Maaomanikke on jahipiirkonnas ca 3000-4000 , on ka 8000,korrutame selle 20 leiame,et meil on tarvis välja jagada, kas paartuhat looma, või kuuskümmend tonni vorsti ,edasi ma ei kommenteeriks.

[tõnno]

Ja milline lambapea see 60 tonni vorstidiiliga nõusse jääb? Siis on küll ise süüdi. Tehinguks on vaja müüja ja ostja kokkulepet. Ja hinna kujundab turg. Jahimaade turul ei tohiks leiduda pakutud hinnaga jahimaale rentnikke. Muidugi pidev hala selle üle, kui kalliks nüüd kõik läheb, tõstab maaomanikupoolset hinnaootust kohe tõsiselt. Ja jahimehepoolset samuti, pärast hea öelda- ma ju ütlesin. Juhtub sama efekt, nagu euro tulekul. Hulk aega kostis pidev hala, kõik läheb kallimaks. Mis jäi kaupmeestel muud üle, kui tarbija ootustele vastu tulla. Nüüd on kõik rahul. Tarbija saab rohkem maksta, kaupmees võtab kasumit.

[-Ivar-]

Ja milline lambapea see 60 tonni vorstidiiliga nõusse jääb? Siis on küll ise süüdi. Tehinguks on vaja müüja ja ostja kokkulepet. Ja hinna kujundab turg. Jahimaade turul ei tohiks leiduda pakutud hinnaga jahimaale rentnikke. Muidugi pidev hala selle üle, kui kalliks nüüd kõik läheb, tõstab maaomanikupoolset hinnaootust kohe tõsiselt.

Olen su käest juba mitu korda oma postitustes küsinud aga vastust pole saanud , et kui näiteks niisugune maaomanik jääb sinu jahipiirkonna keskele ja sa temaga lepingut ei tee siis kes hüvitab temale ulukikahjustuse?
Praegu on sul jahipiirkond kus sa vastutad kogu oma piirkonna eest välja arvatud need alad kus kinnistu omanik on jahi keelanud.

[aadu kadakas]

Mitte vorstikilod üksnes, vaid jahiõigus kui kaup, millega turul kaubelda saab. Ja võrreldakse seda ajalooga kogukondade näitel, kus maaomanikul kaup ning jahilisel raharessurss, mille eest lunastab enesele kas rekreatsiooni või jahinaudingu, trofee vmt. Seda siis Euroopa keskpaigas või nö soojemas osas. Viimase 30 aastaga on Soomes suured ja pika traditsiooniga jahialad killustunud (ühe konkreetse näite puhul on seal täna 7 jahiseltsi + "valget maad" ka) mitmel põhjusel. Üheks on talumajapidamise hääbumine ja inimeste linnastumine, kuid olulisemaks on rahaka linnainimese soov jahiõigust omada. Ning see viimane on küll jokk, kuid paraku ei arvesta muude kogukonna reeglitega, kui üksnes "raha räägib." Ilmselt on see kahjuks paratamatus selles muutuvas maailmas.
Kui nüüd nimetada seda foorumiarutelu kohati arusaamatuks halaks, siis otse nõus küll pole. Lehe päälik Mart ühes teises teemas nimetab eesti jahindust ainulaadseks. Kui nüüd mõtleks pisut, kas see on ka nii, kui uus seadus rakendub? Siin foorumis on palju kordi rõhutatud, et jahiõigus on maaomaniku õigus ka kehtivas seaduses. Ka praktikas näeme, et maaomanikud on kas ise jahilised, saavad mõjutada oma kinnistu jahinduslikku kasutamist või on paljudel sügavalt ükskõik, mis nende maal toimub, sest maaga side puudub, siis miks ikkagi pole võimalik jahindust arendada sellest olukorrast edasi. Mitu kohtulahendit meil praktikas võtta on, kus jahirentnik vs maaomanik oma asju paika üritavad saada? Kui paljud omanikud elavad oma kinnistul? Kui paljud maad on nõuetekohaselt märgistatud? Ja kui on harjumuspärane suurte ringpiiridega jahialade kasutamine endisel moel ning seeläbi tehakse maaomanikele liiga, siis peaks praktikas ennast kehtestama, mitte luua kuvandit, et üksnes uus js toob õnne õuele ja justkui iseeneset jahisüsteem "paika loksub."

[Ahto Kattai]

......., et üksnes uus js toob õnne õuele ja justkui iseeneset jahisüsteem "paika loksub."

[/quote]
Ja eks me kõik ,kes maa elu-oluga kursis,mäletama millise õhinaga hakati mõnikümmend aastat tagasi oma isatalusi taastama ja uusi popsi kohti looma.Ühel hetkel pakuti seda võimalust ja pandi inimesele pähe ,et ainult sedasi ,uutviisi on õige.Palju neist majapidamistest veel täna tegutseb võib iga üks ise näha. Analoogselt nende talude loomisega on nüüdseks kellegil tekkinud soovunelm jahindusest majanduslikku kasu lõigata,seda põhiliselt turismijahti käivitades ja oma maid utoopiliste summade eest jahimeestele rentides.Sageli omamata ettekujutust jahindusest kui sellisest üldse.Vaatasin mõni aeg tagasi saadet "Vabariigi kodanikud",kus oma ala spetsialistide arvates ikkagi on võimalik meil Eesti vabariigis poliitikutelt(parteidelt) seadusi osta.Nagu selgus tehakse seda nii meil kui mujal ja sinna polevatki midagi parata On täiesti kindel, et ka see tulevane seadus on kellegi majandushuvi esile tõstmiseks ,mitte aga reformi vajadusest jahinduses.Algul ei viitsitud isegi noile maaomanikele kelle "väidetaval survel" seda seadust tehakse selgitada ,et nad peavad ennast jahimeheks möllima/(leidma paberitega volitatud jahimehe) ,kõige sinna juurde kuuluvaga.Nüüd siis on KKM-is asutud maakonnalehtedes lobitööd tegema (ka "Järva teatajas "on sellekohane hr.Talijärve artikkel).On silma torganud ,et nendes artiklites pakutakse" präänikut " väikemaaomanikule kopra küttimise võimalusega ja seega kahjustuste likviteerimisega omal maal.Mitte jahimehele võib ju tunduda asi lihtne ,võtat püssi ,põmm ja probleem on kadunud.Kes aga tegelikusega kokku on puutunud teavad ,et kus ikka ulatuslikud kahjustused eksisteerivad ja jahimehed siiani sellega toime pole tulnud ,seal nõuab nende kahjustuste likviteerimine tõsiseid oskuslikke pingutusi,et mitte öelda on see kohati võimatu.
Raha ,raha ja veelkord raha mõlgub kellgi meeltes räägitagu siin jahinduse reformimise vajadusest või maaomanike taluvuse katkemisest kahjustuste pärast.Keegi püüam lihtsalt oma suuri ambitsioone väikeste meeste varjus korraldada!

[aadu kadakas]

Rääkisin just äsja ühe jahipiirkonna esimehega, kes ütles, et ta ei saa aru, millest siin foorumis räägitakse. Tal on kõigi maaomanikega lepingud juba täna. Pole mingeid jamasid kui neid ise ei tekita.

Siin siis näide, et pole tänasel seadusel häda midagi, kui on tahtmist jmt.
Näide sellest tarbija "europalavikust" kui põhjusest, miks hindu tõsteti, pole eriti tõene. Europalavik tekitati ikka ettevõtjate poolt, kellest paljud ju lausa deklareerisid, et nemad euro tulekul hindu ei tõsta (no tõstsid varem ära). Eesti jahinduses selle nn "palaviku" on ikkagi tekitanud EEML koos KKM-iga, kes ilmselt oma eesmärke saavutades (ka rahvusvahelises pooles) ei anna endile aru, et lõpetamata maareform (ikka veel) ja väikeettevõtluse mittesoosimine(eriti andis tunda talude taastamisjärgselt) ei ole loonud piisavat fooni, et sellist kaelamurdvat reformi pealiskaudsel moel teha. Ja paraku on võitjateks institutsioonid ise, nõuka-aja ettevõtete järeltulijad ning suuremat kaliibrit ärimehed (paljudel veel mujalt maailmast kapital taga). Kuidagi inimene ise on ära unustatud.

[rajaleidja]

http://www.postimees.ee/?id=376009

[aadu kadakas]

Kohati see artikkel nagu pudru ja kapsad. Mis Sina sealt peamisena kinni püüdsid?

[Ain Aavik]

Mina loen sealt Rajaleidja viidatud artiklist välja seda, et maaomanikule jääks väikeulukid, kaasa arvatud kits ja siga ... EEML-i uut projekti vaadates tundub see tõesti nii olevat.
Ülejäänud, kes tahavad jahipidamist mängida võivad ju seda limiteeritud looma - põtra, karu ja ilvest ning hunti mööda metsi taga ajada kampas - maaomanikud elavad siis nagu või sees ja müüvad oksjoni korras RMK eeskujul sea ja kitse ning kopralube ... nu muude käpaliste küttimisõigust ka loomulikult. Ja loomulikult ka suuruluki lubade asjus on ilmselt soov kaasa rääkida. Ja jahimaade rentimise õigust ka ...
Ei tea, kas EEML näol on meil riigis tekkimas uus Keskkonna ministeerium ja uuteks ministriteks on Varblane ning Eenmaa ja kantsleriks jääb edasi Talijärv.

Kas nii on mõeldud see maaomaniku jahiõigus siis lõpuks seadusena?
Kas nii seda asja ette siis kujutataksegi või?

Ei tea, kas vastust tuleb küsida Mati Polli ja RMK nõukogu käest, miks seda seadust nii hirmsasti vaja on ja Talijärv seda nii hirmsasti promob.

[draiwer]

Täpsemalt ta siiski viriseb selle üle ,et kits ja siga jäävad suurulukiks ja maaomanik peab kuuluma piirkonna jahirentnike ridadesse kui tahab küttida suurulukit ning jahirendipiirkond suurulukile algab ikka 5000 hektarist.