Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[Siili]

Mäletate, möödunud aastal Karujärvel jahimeeste kokkutulekul küsis üks Valgamaa mees"Meil on pojaga 700 ha maad-metsa,me ei ole küll hr Varblane palunud Teid meie nimel esinema,keda Te siis esindate?"See küsimus on tänini õhus.Paistab et isegi 500 ja rohkema ha omanikud on prügikalad-järelikult valavad kütust tanki ikkagi naftamagnaadid,ärihaid,pankurid ,poliitikud jne,nii siitpoolt piiri kui ka mujalt ja seda seadust tehakse nagu nende nimel,kellel on meie riigis 5 kuni 50 ha põldu -metsa.Kui kogu see jahindus laguneb,tekib jahiturva, st nii mõnelgi tänasel tänitajal tuleb ilmselt jahiteenust sisse hakata ostma,kui tahetakse midagi enda omandilt saada.Ega lõputult ei saa jahimees enda kulusid ka hobi kaela veeretada.Tund maksab x,mitu tundi, päeva,kuud ostad valveteenust ?Kui hr Sink oli üllatunud,et hommikuks oli paak tühi ümber oma põldude sõites,sead põllus siiski käinud,öö magamata,peab tööle minema.Kuri peaks hoopis jahimees oleme,kes on aastakümneid neid kulutusi teinud ja nüüd kavandatakse teda veel materjaalselt ja moraalselt pigistada.Ei kaeta kõiki maid lepingutega,kus jahimeestel on vaid kohustused hobi nimel.Ka mõtlemisvõimetutel peaks tulema mõistus pähe,kui loeb arvet,mis tuleb letti taguda.

[Ain Aavik]

Artikkel päevalehes Tiit Tammsaarelt

http://www.epl.ee/artikkel/600610

[Ain Aavik]

http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... onist.html

Aarne Taalilt kirjutis

[aivar00]

Väga kobe kirjutis - saaks selle veel Maalehte

[Eik]

Aarne Taalilt kirjutis oleks vaja jah lehte saada, väga hea !

[jyri]

Ei arva,et Aarne Taali artikkel vajaks midagi lisaks,aga vaatasin ka mina teatud nurga all mõningasi numbreid ja toon nad siis välja.
120 000 ha on tõesti vaid 3% jahimaadest.Kütitavate suurulukite kohapealt(kitsed 3 aastatagused andmed teadaolevatel põhjustel) teeb see välja järgmise: 150 põdra,570 metskitse,570 metssea ja 10 hirve laskmiseks surutakse peale kogu Eesti jahiseaduse muutmine.Kusjuures mainitud limiit ei ole kontsentreeritud ühte jahtkonda,vaid on mööda Eestit laiali paisatud.
Teiseltpoolt võib öelda,et kui isegi "uskuda" seda 120 000 ha juttu,siis see on teiselt poolt vaadatuna kõigest 10+- jahiseltsi/sektsiooni jahimaa.Eestis on seltse teatavasti rohkem. 30 korda kõigest!
Kas me siis tõesti lubame mittejahimeestest vähemikku meid lõa otsas jalutada?

[hendrik]

Kas me siis tõesti lubame mittejahimeestest vähemikku meid lõa otsas jalutada?

Ehk ei oleks õige päris nii küsida, pigem kas need ülejäänud 90+% maaomanikest on valmis väikese huvigrupi nimel hakkama aktiivseteks jahimajandajateks? Õigustega peab ju kaasnema kohustus organiseerida jahimajandamist (loendus, biotehnika, küttimine jne), oleks ju loogiline. Seni on "mingi kamp" enamvähem sellega hakkama saanud ja maaomanikud pole pidanud sentigi kulutama üldjuhul, erandeid leiab alati.

[Joosep Käba]

http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/631-jahipidamise-keelamise-aktsioonist.html

Aarne Taalilt kirjutis

Lugesin ka, hea on. Minu arust objektiivne hinnang "suurte muutjate" tegevuse lahkamisel.

[Motorist]

kas olete kuulnud, et reformireakonna tagatubades ringleb nn parandatud projekt uuest jahiseadusest . Nägin seda vilksamisi, aga kätte seda mulle ei usaldatud pidavat liialt toores olema, et avalikkuseni jõuda . Sõnade mängus on reformipoisid olnud tublid...tekst on kaunilt ümber kirjutatud/tõstetud ja mõningaid valukohti muu mudru ja vahuga peidetud...samas on ikkagi sees suurmaaomanike prioriteet jahimaade ümberjagamisel, ehk siis 2/3 pindalast jahiõiguse tühistamisel ja pindala enamus jahiõiguse andmisel. Seega Aadu poolt unistatud "kogukondlikust jahipidamises" sellisel juhul paljudes jahtkondades rääkida siis vist pikas perspektiivis ei saa

[Motorist]

Kae kae, ka poliitikud on taas suu lahti teinud uue jahiseaduse osas ja seda just positiivse poole pealt. Allpool Tiit Tammsaare kirjutus, mille mulle üks tuttav jahimees edasi saatis

Tiit Tammsaar: Kuidas kaaperdada jahindust
Maarjamaa järjekordne karm talv on möödas ja imeilus suvi käes. Ilu kõrval on loodusesõbrad kindlasti tähele pannud, et vähemalt kitsede arvukus on drastiliselt vähenenud.
Ka minu akna taga laiuvatel põldudel on iga-aastaste kümnete kitsede asemel näha vaid ühte talve üle elanud kitse. Alles see oli, kui metsaomanikud hirmsat hädakisa tõstsid ja keskkonnaamet kitselaskmise limiite jagas, ikka kohustusliku miinimumi ja kasutusloa äravõtmisega hirmutades. Õnneks on emakene loodus ka ametnikele mõistuse pähe pannud ja selleks hooajaks on kitsede küttimise või mitteküttimise otsus delegeeritud jahiseltsidele enestele. Riik on jahinduses end osavalt jälle kord eemal seisva ÜRO vaatleja rolli seadnud.
Tegelikult vajaks Eesti jahindus ja maaomanikud loomade tekitatud kahjustuste leevendamiseks eraldi looduskahjude hüvitamise fondi. Tegutseda võiks selline fond nagu liikluskindlustuses - kahjude hüvitamises osaleksid maaomanikud, jahimehed ja riik. Riik on meie ettepanekutele aga vastanud eitavalt.
Boikott pole mõttekas
Eesti jahindus on minu hinnangul toiminud seni väga hästi, kuid uus jahindusseaduse eelnõu räägib oma seletuskirjas millegipärast hoopiski oma aja ära elanud sovetlikust jahikorraldusest ja poliittehnolooge näib häirivat üleilmsele õnnele risti vastu sõdiv 1967. aastal asutatud Eesti jahimeeste selts. Asi olevat nii hull, et mõned aktivistid erametsaomanike liidust kutsuvad lausa keelustama jahipidamist oma maadel juba sellest septembrist, sest jahindusseadust pole ikka veel vastu võetud.
Ent alles me veendusime, kui habras on looduse ja fauna tasakaal meie laiuskraadidel. Lootus siin streikide ja petitsioonidega midagi ära teha on naeruväärne. Insenerina olen juhindunud alati põhiprintsiibist, et ära sega mehhanismi tööd seni, kuni ta tõrketa toimib. Nii on imestanud ka meid külastanud Euroopa jahindusjuhid, miks osa kodanikke tahab lammutada jahinduskorraldust, kui see on aastate vältel väga hästi toiminud ja Eesti jahifauna on üks rikkamaid Euroopas.
Kui asi on rikkuses, mida praegused jahindusklubid ja -seltsid väidetavalt jahindusest teenivad ning mida maa- ja metsaomanikud ei saavat kuidagi ohjeldada, siis miks lisaks peremeheta varale (jahiulukitele) ei taheta endale marjade ja seente korjamise limiite? Miks ainult loomad? Uus seadus lubab maaomanikul pidada jahti väikeulukitele ja see on igati mõistlik, kuid suurulukid peaksid jääma jahiseltside päralt.
Olen ise nii jahimees kui ka maa- ja metsaomanik ja julgen jahinduse reformijatele siiski mõned soovitused jagada. Kõigepealt olgu meile kõigile meeldetuletuseks öeldud, et Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika CAP raames eraldati ja eraldatakse umbes 40% liidu eelarvest just maa ja metsa korrashoiule kõige üldisemas mõttes. See tähendab, et õigus toetust saada on metsaomanikel. Nagu ütles legendaarne põllumajandusvolinik Franz Fischler mõned aastad tagasi, ongi CAP mõeldud peale põllumajandussaadustega varustavate põllumeeste toetamise eeskätt selleks, et maamehed hoiaksid meie maastikud hooldatuna. Maa- ja metsamees on nagu maastikuaednik, kes peab ilusate maastikuvaadete kindlustamise eest kogu ühiskonna poolt tasustatud saama. Nii ongi läinud ja läheb ka tulevikus ning tekkivad looduskahjud on osaliselt „hinna sees".
Loomulikult peame me kõik koos võitlema selle eest, et nn vanade ja uute riikide CAP toetuste tase ühtlustuks. Siin peaksime koos pingutama ja uusi liitlasi otsima, mitte omavahel jagelema. Ka Eesti riigi tasandil on mõndagi koos võimalik ära teha. Erimärgistusega kütuse kasutajate ringi kitsendati, arvestades sealt metsamehed välja. Kuid erimärgistusega kütuse kasutamise õigus oleks oluline ka neile. Samuti on probleemiks Eesti kütuse mitmekordne aktsiis võrreldes Euroopa Liidu miinimumiga. Ja kui kaotada veel tulumaks metsamüügi tulult, võib kõigi maainimeste materiaalne olukord tõsiselt paremaks muutuda. Ikka koos valitsejatele mõistust pähe pannes, mitte küla vahel vaenlasi otsides on võimalik edasi elada ka Eesti külas.

Vat nii kirjutas üks meie pikaajaline poliitik ja jahimees...

[sammal.habe]

hakkavadki vällarite pikad kõrvad paistma: viimase Maalehe kuulutusteküljel on kellegi Leif Fors'i (OÜ Jagudi Mets) üleskutse maaomanikele, mille juures RMK oksjonihindadest tuletatud müstilised rendisummad. Ja punases kirjas karje maaomanikele - kaua võib selliseid üüratuid summasid kaotada!?
eelmainit ärrast on internetis lausa artikkel leida: http://www.parnupostimees.ee/301707/met ... d-kidisel/

[Feen]

Mitte, et see jahindust puudutaks, aga viidatud artiklis oli kirjas, et tegemist maakonna ühe parima metsamehega. Siis tuli lause (osa sellest): põllule rajatud ligi kümneaastased kuusekultuurid. Huvitav, ma olen metsameestelt kuulnud, et ainult poolearused rajavad põllule kuusenoorendikku. Pärast mädanik sees jne. Esmalt kask ja siis kuusk... aga noh, see nüüd teemast mööda ja mida ma ka metsandusest tean.

[Motorist]

Feen põllule rajatakse üldjuhul vist jõulukuuse isatandusi...need lähevad nagunii esimese 10 aasta jookusl kirve alla, et talvel meie kodusi kaunistada . Vähemalt olen mina Valgamaal seda niimoodi kogenud...aga võib olla minu kogemused valed. Pole ju metsamees, ega üldse maamees...

[kakuke]

Tehakse nii jõulukuuseistandusi, aga ka metsa olen nii näinud rajatavat nagu Feen mainib. Mingid aastad tagasi oli suisa PRIA kapaania käimas, kus põllud läksid metsa alla ja selle eest maksti toetust. Eks ta üks lollus siis oli.

[gunnar]

Tehakse nii jõulukuuseistandusi, aga ka metsa olen nii näinud rajatavat nagu Feen mainib. Mingid aastad tagasi oli suisa PRIA kapaania käimas, kus põllud läksid metsa alla ja selle eest maksti toetust. Eks ta üks lollus siis oli.

Lollus ruudus, arvestades kui raske ja kulukas on põllumaad rajada. Põllumajandusriik või asi. Kogu see PRIA asi on 1 suur mädanik... aga see selleks.