Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[Kellapoiss]

40a ja kõik.Kultuurpuistu.80a jooksul kaks lõikust.Ja pessi vastu pritsitakse kände.Mehe oma eesel-kui tahab,sõidab.Kui tahab-n....b.Lugupidamisega

[Üllar Tamm]

Jälgides teatud seltskonna jõupingutusi uue seaduse läbisurumiseks, turgatas just pähe üks lausejupike- loll aga järjekindel
Tänases Postimehes sihuke nupuke http://www.postimees.ee/510322/erametsa ... seadusele/

Üks lõik artiklist:
Praeguse korra kohaselt kehtestab jahimaa piirid riik. Nii riigi- kui eramaad on antud jahiseltsidele kasutada, kes peavad jahti ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata Omanikul endal on võimalus jahti pidada vaid väikeulukitele ja sedagi vaid juhul, kui talle kuulub enam kui 20 ha maad.

[-Ivar-]

http://dh2.envir.ee/atp/public/adr_uplo ... 325476.pdf siin siis pöördumine

[aadu kadakas]

Kiresid keritakse igatsorti meediakanalites ikka 120 km/h tõepoolest.
Körtpärtlisärk pühapäevahommikul . Üllar tõi tekstist välja tsitaadi, mille ümber see tants ju tegelikult käib. Märksõnadena võiks see olla nõnda: turismijaht, riigi soovimatus seda reguleerida/korraldada, kaklus erinevate huvigruppide vahel, kes ulukiressurssi kasutab/kasutama hakkab. Huvitav oleks aga jälgida, kui kaugele ikkagi EEML selle "ja müüvad jahiturismiteenust ilma maaomanikelt luba küsimata" väitega julgeb minna enne, kui üks (seni vaikselt kõrvalt seirav ) huvigrupp ennast verisemalt kaitsma hakkab. Seni on avalikkuses olnud arutelu enam-vähem lollus-mittelollus stiilis (ehk mõistlikuse printsiibil), kuid kui uue jahiseaduse läbisurumiseks hakatakse astuma nende saba peale, kes selle muusika on tellinud on ja hakkavad erilise eelisseisuse asemel hoopis oma tänaseid positsioone kaotama, siis... no igaljuhul põnevaks läheb.
Artiklis nimetatud kogukondliku jahinduse eest seismine on muidugi pehmelt öeldes lobi, sest sellist asja nagu kogukondlik jahipidamine Eestis on leida väga napilt. Pigem on kogukond nagu jur. isik, kus toimivad füüsiliste isikutena härrased Skandinaaviast ja Kesk-Euroopast. Eesti inimesed on siis rehepappidest vahendajad ja lihtsalt head jäägrid.

[Eik]

Ma ristin Eesti Erametsaliidu kõõrdsilmseks jäneseks, kuna käesolavast Jahiseadusest vaatab ta nii mööda kui üldse võimalik sest maaomanik kes omab kohalikus jahipiirkonnas maad ja omab jahitunnistust võib astuda kohaliku jahiseltsi liikmeks ja küttida suurulukeid !!!

[Motorist]

Ärge alahinnake kunagi vastast. Selle õiguskantslerile saadetud kirja on koostanud mitte kehvad juristid ning seadusel on mitu otsa...tagajärg võib olla, et uus õiguskantsler leiabki lõpus Põhiseadusliku Riive...siis on EEML juba suurem malakas käes, millega tümitada. Ühes neid küll süüdistada ei saa...hääletorud on oma kampaania päris õigesti ajastanud (praegu meedias hapukurk ja kõik "skandaal hää") ja on organiseeritud ning järjekindlad

[zavi]

Ma ristin Eesti Erametsaliidu kõõrdsilmseks jäneseks, kuna käesolavast Jahiseadusest vaatab ta nii mööda kui üldse võimalik sest maaomanik kes omab kohalikus jahipiirkonnas maad ja omab jahitunnistust võib astuda kohaliku jahiseltsi liikmeks ja küttida suurulukeid !!!

Siin paneks rõhu sõnale "võib" astuda kohaliku jahiseltsi liikmeks. Keegi ei pea teda sinna
võtma. Olen ise korra sama asja läbi teinud. Kuna elan oma maatükist üle 100 km kaugel
siis kohalik jahiselt ei näinud minus suuremat potentsiaali jahimehena ning olgem ausad ega
ma poleks seda ka väga pakkunud. Seega ei võetud mind isegi jutule. Hetkel siis seis
selline , et ise pean jahti võõral maal ja võõrad mehed minu maal JOKK.

[Üllar Tamm]

Arutleks pisut selle rendihinna üle. Teatud tegelased lehvitavad RMK poolt pakutud hinnanumbriga nagu mahlase kondiga maaomanike nina ees. Ka siin on mainitud, et 4-6 euroruublit per ha aastas tooks õnne maaomanike õuele.

Hetkel on turuseis selline, et hakkekandist makstakse maaomanikule 7 euri ja kui hästi kaupled, saad veel mõne kopika peale. Arvestades Eesti metsade kehva hooldustaset, pole mingi probleem koguda vähemalt 100 kanti per ha. Rahanumbrites siis 700+ euri hektari kohta. Meie enamlevinud lehtpuudel on hea omadus iseseisvalt uueneda kännuvõsudest. Ca 10 aastaga kasvab asemele vähemalt sama mass või rohkemgi veel. Loomulikult on tarvis teha tööd ja kanda kulutusi, et seda raha kätte saada. Aga võsa kasvab iga ilmaga, jahiturist ootab ikka omale sobivaid tingimusi
Meie metsades kõduneb miljoneid kantmeetreid hakkeks sobivat toorainet. Juba metsaservade puhastamine annab korraliku mahu:

Pildid siis minu näpuharjutusest oma maadel.
Töötasin Soomes ca aasta soome suurima Päijät-Hämee metsaühistu Heinola kontori heaks. Minu tööks oli just energiapuidu kogumine ühistuliikmete metsadest. Selles piirkonnas olid just metsaühistul parimad lepingud hakkepuidu ostjatega. Olin esimene, kes alustas Heinola kontori piirkonnas noorendike hooldust energiapuu giljotiini abil. Selles kaustas viis viimast pilti on minu toonasest töömasinast, paari pildi peal isegi mu peanupp paistab ( päikeseprillidega oli päälik, tahtis ka kaamera ees poosetada, kuigi töökogemust eriti polnud ) http://www.afm-forest.fi/index.php/gall ... 0Logman/88
Praegu on minu käsutuses esimene profigiljotiin Võrumaal. Kui kevad-talvel siinkandis alustasin, oli mul piisavalt seletamis, et isegi kogenud metsameestele selgitada, mis imeloom see giljotiin on ja mida sellega teha kannatab Tavalised metsaomanikud vaatavad seda siiamaani nagu kevadine vasikas aiaväravat Alles peale seda, kui nähakse laoplatsi kogunevaid virnasid, jõuab paljudele pärale arusaam tegelikest mahtudest mis siiamaani on lihtsalt metsa alla kõdunema jäänud

Just eelpool kirjeldatu on valdkond, milles meie metsaühistud peaksid minu nägemusel tõsiselt pingutama ja maaomanikele igat pidi kasuks olema. Uskuge mind, need summad on kordades suuremad kui kogu meie jahinduse käive, jahiturismiärist rääkimata. Kahjuks pole sel teemal midagi erilist kuulda olnud, juu siis läheb kogu aur uue jahiseaduse eest võitlemisele

Huh, pikaks läks, ehk aitab tänaseks

[aadu kadakas]

Lisandväärtust oma metsast/maast toota on tõepoolest igatmoodi võimalik, kui pealehakkamist ja ettevõtlikust on. Ilma, et peaks hakkama maksustama kõike, mis pole indiviidi omand.
Tahaksin aga Üllari temaatikasse sõna sekka öelda, ehkki see antud teema alla ei sobi. Nii, et OT! Hakkepuidu toorainet kogutakse raiejäätmetest, võsast jmt. Kogu selle aktiivsuse juures on aga konks. Loodusest eemaldatakse oluline osa ainest, mis peaks saama huumuseks; pika aja jooksul. Kokkuvõttes vaesustub metsamullastik. Kui aga korjata ära seda nö jäätmaapuidumassi, mis jääb metsaservadesse, siis silmale ilus, kuid tegelikult kaob väikeulukitel (näiteks jänesed, metskanalised) varje- või ka elupaik. Kraavide võsast puhastamine teine rida, kuid alati olen lausa soovitanud, et metsaservad säiluksid 10-15 m ulatuses. Skandinaavias minu teada mõtestatakse pisut asju juba ümber. Vabandused selle teemavälisuse pärast.

[Ain Aavik]

Nüüd siis ka maalehes
http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/er ... d=50259917

[Üllar Tamm]

Vaidleks Aadule pisut vastu. Soomlased üritavad koristada okaspuu raiejäätmeid sel viisil, et esialgu jäävad jäätmed langi peale väikestesse hunnikutesse kuivama seniks, kui okkad pruuniks tõmbavad ja varisema hakkavad. Sest just okastes on kõige enam toitaineid, mis peaksid ringlusse minema. Kuivades männikutes üritatakse energiapuud koguda laasitud tüvedena, et kõige toitainerikkam osa ( peened oksad ja okkad) metsa jääks. Kes on lankidel pisut ringi vaadanud, teab ehk, kui kaua võtab näiteks aega toore kuuseoksa kuivamine ja kõdunemine. Need rootsud on seal ikka pikki aastaid risuks jalus, enne kui neist huumus saab.
Lehtpuud uuenevad praktiliselt kohe kännuvõsudest, lisaks on vähemalt harilikul lepal hea omadus juuremügaratega mulda lämmastikku koguda ja sellega mullastikku rikastada. Peenike ja tihe võserik pakub minu arust just paremaid varjevõimalusi võrreldes juba kuivava üleksavandu rägastikuga.
Soome erialakirjandust lugedes on silma jäänud, et näiteks metsakanalised valivad tihti oma elupaigaks just regulaarselt hooldatud tulundusmetsa ja käivad padrikutest ringiga mööda. Ja kanalisi ning metsajäneseid on sealsetes hooldatud metsades ikka kordades rohkem kui meie padrikutes. Millest siis selline erinevus võib olla?

Ehk aitab tänaseks, jätkub hiljem

[Ain Aavik]

Midagi asjalikumat ka kõrvale

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=50261087

[honkomees]

Vaidleks kah Aadule vastu, üldse mitte metsamehena, küll aga põlise maamehena ja ajaloolasena - nimelt pole aastasadu talumehed jätnud metsa oksaraagugi, keegi ei kütnud vanasti ahju puudega, vaid ikka haoga (mäletate muinasjuttude "tuli eideke haokubuga"). Metsa võeti maha üksikute puude kaupa, hoolikalt valides ja ainult tarbepuuks. Kogu hagu kasutati ära. Samas ei juhtunud ei metsamaa viljakusega ega ka loomastikuga midagi paha. Vaid see veneaja lõpp ja uuseestiaeg on olnud sihuke raiskamine ...
Ise vaatan küll valutava südamega neid metsaall vedelevaid jämedaid notte, mis lihtsalt tormide järel jäävad ja keegi ära ei korista ning samasuguseid täiesti küttepuude hunnikuid lankidel peale raieid, mis on kokku aetud. Hirmus raiskamine ...

[hendrik]

Vaidleks kah Aadule vastu, üldse mitte metsamehena, küll aga põlise maamehena ja ajaloolasena - nimelt pole aastasadu talumehed jätnud metsa oksaraagugi, keegi ei kütnud vanasti ahju puudega, vaid ikka haoga (mäletate muinasjuttude "tuli eideke haokubuga"). Metsa võeti maha üksikute puude kaupa, hoolikalt valides ja ainult tarbepuuks. Kogu hagu kasutati ära. Samas ei juhtunud ei metsamaa viljakusega ega ka loomastikuga midagi paha. Vaid see veneaja lõpp ja uuseestiaeg on olnud sihuke raiskamine ...
Ise vaatan küll valutava südamega neid metsaall vedelevaid jämedaid notte, mis lihtsalt tormide järel jäävad ja keegi ära ei korista ning samasuguseid täiesti küttepuude hunnikuid lankidel peale raieid, mis on kokku aetud. Hirmus raiskamine ...

Ära unusta võrrelda ka metsamajandamise intensiivsust - aastasada tagasi oligi küsimus mõnes maja või laevapalgis ning küttematerjalis. Täna on mahud umbespakutult sadu kordi suuremad, seega kohatu võrdlus. Raiejäätmed on vaid osa "väetisest" aga lageraie puhul on nad ikkagi viimane süst pikaks ajaks.

[aadu kadakas]

Tiit Randveeru artikkel väga hea ja sisuline. Viimaks hakkavad tulema sõnavõtud inimestelt, kelle sõnal on kaalu. Just seda olen ma oodanud paar aastat. Et igasuguste muutmiste eel ja sees käiks arutelu, mille käigus saadakse mõtlevam ning aktiivsem seltskond asjalikule ajutööle.
Eesmärgiks ikka millegi eeldatavalt parema väljamõtlemine. Põhikriteeriumiks ju elukvaliteet, mille osana rahaline kasusaamine pole kaugeltki tegelikult esimesel kohal.
Kuna vahepeal läks jutt liigmetsanduslikuks, siis oleks mõte teha kas uus teema või küsida lehetegijailt nõu, kas mitte ei tasuks laiendada temaatikat lisaks metsa, põldu, vetele...