Kui sokku ei ole ja igavus tapab...

Naljakad juhtumid otse elust ehk kuidas ma ükskord jahil käisin.
Vasta
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Kui sokku ei ole ja igavus tapab...

Postitus Postitas Välek »

15 a tagasi olin algaja jahimees ja läksin õhtul sileraudsega sokku passima. Hein oli niidetud ja vaateväli kõikjale super. Eelistan hiilimist ja ringiliikumist varitsusele, kuid sel õhtul otsustasin ühes kohas passida ja oodata, kuna olin sel heinamaal suurte sarvedega sokku näinud. Seisin kraavi servas, põõsad kahel pool ja ootasin... ootasin ja ootasin... jube igav hakkas, vahin ringi, mitte midagi. Jaht, mis teoreetiliselt peaks kosutavalt, rahustavalt ja tervislikult mõjuma, hakkas pigem vastupidiselt tunduma. No ei ole sokku, vist ei tule ka :VS :mrgreen: ...
Nii, midagi liigutas , ot oot, rebane. Nii 100m kaugusel. Hiirepiiksu tegemine oli mul selge. Astusin sügavamale kraavi ja lasin tõelise hiirekisa lahti. Okste vahelt nägin, kuidas rebane pani täistuuridel minu poole jooksu. Olin veidi üllatunud nii suurest huvist ja kükitasin kraavi põhja, ise vahtisin üles. Kuulsin, kuidas rebane joostes lähemale tuli ja äkki vaatas mulle 3 sammu kauguselt silmad kõõrdis ülevalt otsa, liigutas vurrusid ja kallutas pead vasakule, paremale, justkui oletades, et hiir on minu ja tema vahel. Sekund hiljem ta pilk selgines ja vaatas mulle otse silma. Ma ei suutnud ta jahmatanud nägu nähes rahulikuks jääda ja pahvatasin läbi nina naerma. Rebasel läksid silmad suureks ja et šokiefekt maksimaalne saaks :lol: kargasin püsti täiest kõrist röögatades. Rebane kargas kõrgele õhku ja tegi õhus jooksuliigutusi, kui jalad maad puudutasid, lendas sammal ja rein litsus minna, saba sirge ilma vahepeatumisi tegemata metsa. Sokujaht oli selleks õhtuks lõppenud ja kui sellest konkreetsest sokust rääkida, siis see loom jäi minu poolt tabamata.
Vasta