Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[kahro]

See selleks, kui maa omanikestjahimehi ka ei eelistata, siis soome näitega ei ole midagi teha. V6i v6etakse endale sobiv igast riigist.

[Motorist]

Huvitav, kes neid jätkuvaid lugusi seal postimehes finantseerib. Nii lolli ja jätkuvalt korduvat juttu ju tõsimeelne ajakirjanik ajalehte toppima vabatahtlikult ei hakka....ikka raha eest

[aadu kadakas]

Sarvikule respekt, et taolise järelepärimise "toime pani".
Varblase jutust tahaksin esile tuua mõned vildakused ja eesmärgiks oleks pisut keskenduda, kuidas ühe kindla eesmärgi (ulukiressurss kildkonna valitseda ning esindusfunktsioon jahinduses kinnistada) nimel kasutatakse kõiksuguseid "tehnikaid". Muidugi kommenteerin subjektiivselt...

Eesti Erametsaliit (EEML) kutsub maaomanikke liituma protestiaktsiooniga, mis keelaks nende maadel septembris jahti pidada. Liikumine peaks survestama poliitikuid kehtivat seadust muutma või jahimehi uue seaduseelnõu blokeerimisest loobuma sundima.
Riigiesindajaid survestatakse väljamõeldud vastasseisuga jahimehed vs. maaomanikud. Tegemist siin on EEML-i ja EJS vastasseisuga ennekõike.
«Keskkonnaministeeriumis suurte kompromisside tulemusena valminud jahiseaduse eelnõud on Eesti Jahimeeste Selts boikoteerinud juba viimased poolteist aastat. Seaduse ettevalmistamine on veninud liiga pikaks. Viimased poolteist aastat ei ole enam mingeid arengud eelnõu osas olnud,» süüdistas Eesti erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane vastaspoolt.
Suuri kompromisse olen täheldanud vaid EEML-i taganemises oma algselt eriti suurelennulisestest ideedest. Siiski kipub olema "üks koer maetud" sinna, et EEML-i suurimaks kompromissiks on EJS saamine riigi käepikenduseks jahinduses.
«Protestiaktsiooni eesmärkideks on jahiseaduse kaasajastamine ja põhiseadusega vastavusse viimine,» sõnas ta.
Samas õiguskantsleri poolt Sarvikule antud vastuses suurt riivet põhiseadusega pole.
Varblane meenutas, et jahinduse arengukava koostamist alustati 2006. aastal ning juba siis tahtis riik anda maaomanikele võimalus omal maal jahti pidada ja selle korraldamiseks tingimusi seada. Tema sõnul on kehtivas jahiseaduses maaomanikele jäetud võimalus jahipidamist vaid selle täieliku keelamisega reguleerida.
Tegelikult võimaldab kehtiv jahiseadus kuni kasvõi erajahipiirkonna tegemist, rääkimata realiseerida omal maal jahiõigust. See, et neid võimalusi ei viitsita kasutada, on muu teema.
Jahipidamine ei kalline
Nojah, vaat mida saab Varblane siis lubada
Varbase hinnangul puudub alus jahimeeste hirmudel, et maaomanikele jahipiirkondade moodustamise õigus andes jahipidamine kallineb ja jääb ainult rikaste või välismaalaste lõbuks.
Õigus tahetakse anda ikkagi maaomandi suurusele, kas pole? Või teisalt, kelle käes on suuremad maaomandid (mõtlen ka mõjusfääri)?
Varblase hinnangul on «kallis» suhteline mõiste.
«Tallinna spordiklubi kuumaks on 35 eurot, samas nii mõnegi jahiseltsi aastamaks jääb sellesse suurusjärku. Pakk vintraudse jahipüssi padruneid samuti. Miks eeldatakse, et kõige väärtuslikum ressurss, maa ja mets, peaks siis tasuta käes olema?» küsis ta.
Võrdlus mittevõrreldavatest asjadest.
Varblane süüdistas jahimehi vastandamises ja hirmutamises ning nimetas nende tegevust meeleheitlikuks katseks tänast, õigusriigile mittesobivat jahikorraldust säilitada.
Päris huvitav on lugeda, et algselt EEML-i poolne jutt on muutunud süüdistuseks jahimeeste vastu. Vastandavad ja hirmutavad ju nemad.
Suure tõenäosusega sõlmib tema hinnangul enamus metsaomanikke kokkulepped olemasolevate jahiklubidega ulukite arvu reguleerimiseks.
Sellisel juhul pole vaja uut seadust, vaid lobi, et nii juba täna toimuks. Teisalt loen mina siit välja, et ka uue js-i tulles jäävad domineerima ikkagi jahiseltsid, kellega maaomanikud on valmis lepinguid tegema. Huvitav vastuolu.
«Mõned osalevad protsessis ka ise, mõned hakkavad ostma vastavat teenust. Sama toimib ju ka metsa majandamise puhul – paljud metsaomanikud saavad professionaalsetelt metsakonsulentidelt nõu ja selle järgi toimides annavad oma metsa majandada tunnustatud metsafirmadele,» rääkis ta.
Kas peaks hakkama siinkohal rääkima, et mitmed nõustajad tegelikult ongi nonde metsafirmade nö maaklerid. Omanikule antakse riigi kulul nõu, et kuidas ja kuhu oleks õige müüa! Mis asi on Varblase poolt "tunnustatud metsafirma"?
«Maaomaniku õigust korraldada omal maal jahipidamist või seada selleks tingimusi ei tohiks kuidagi olla seotud jahimeheks olemisega. Jahipidamise õiguse omamiseks peaks olema kutsumus ja vaimsed ning füüsilised eeldused,» märkis Varblane.
Ülifilosoofiline valik tänasesse kap. ühiskonda.
Ta selgitas, et riigil jääb alati õigus jahipidamist keelata kui mingi liigi arvukus kahaneb kriitilise piiri lähedale. Sellise olukorra tekitamine ei ole Varblase sõnul maaomanikele aga kasulik, neid peaks tema hinnangul huvitama selline ulukite arvukus, mis võimaldaks maalt ka jahinduslikku tulu saada.
Varblane märkis, et Eesti keskkonnastrateegias on looduse tasakaalu jaoks on sätestatud ulukite miinimumarvukused, põdra puhul 2000 ja metssea puhul 3000 isendit. Praegu on Eesti metsades põtru aga üle 12 000 ja metssigu ligi 23 000.
«See vahe on tegelikult «jahinduse mängumaa» - hobiks, silmarõõmuks ja ka tuluks,» ütles ta.
Feen seda juba kommenteeris.
Üleküttimise hirme peaks Varblase arvates maha võtma ka Soome kogemus. Seal muudeti 2005. aastal metskits väikeulukiks, mille jahiks enam jahiluba ei vajata. Varblase andmeil on populatsioon stabiilsena püsinud, metskitsede arvukust on enam mõjutanud viimaste aastate karmid talved.
****, võrrelda Soomet ja Eestit - see on ikka tobedus. Kogukondlik vs postsotsialistlik!
Aga enam pole aega ja viitsimist selle mehe vastuolulisse juttu süübida. Lihtsalt tuletage meelde, mis see mees rääkis metsandusest 90-ndate lõpus ja mis tegelikult sündis.

[Ain Aavik]

Varblase punt on ilmselt reformarite käepikendus, miks muidu üheülbaselt lastakse meedias laiata.
Asja rahastajad on teada ja tellijad samuti.
Valmis on ka materjal, mida mitte mingil juhul ei lasta avaldada - seda on juba maha hõigatud inimesele, kes materjali kokku pani. Meediat ju kontrollib reform ja ükski asi, mis toimib vastu nende tahet on ju must plekk, mida maha pole võimalik pesta.
Nii palju siis sõnavabadusest ja kõigi osapoolte argumentidest. Aga see olevatki nn demokraatia, kus on ''õige arvamus'', mis kuulub võimule ja ülejäänud ehk siis valed arvamused ...

Jahimeeste arvamus saab ainsana kõlada vaid siinses veebiruumis. Seda küll loevad paljud instantsid ja inimesed, kuid üks on tänaseks päevaks selge ... avalikku arutelu tekkida antud teemal ei lasta. See pole siinses kallutatud ja võimulesaamise nimel rahastatud ühiskonnas lihtsalt võimalik.

[kakuke]

Valmis on ka materjal, mida mitte mingil juhul ei lasta avaldada - seda on juba maha hõigatud inimesele, kes materjali kokku pani.

No aga milles küsimus? Kui omad seda materjali, pane siia vähemalt see ülesse.

[Ain Aavik]

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=55476576

Metsloomade saatus selgub septembriks
Viio Aitsam

Maid, mille omanikud kavatsevad septembrikuus seal jahipidamise keelata, on juba varsti kahe Hiiumaa jagu ning neid tuleb juurde. Vaidlused jahiseaduse muutmise üle kestavad juba kolmandat aastat.

Eesti erametsaliit esindab poolt, kes tahab seadust maaomanikele õiglasemaks muuta. Eesti jahimeeste selts on seaduse muutmise vastu.
Omavahel kaks poolt enam suheldud ei saa. Selle näiteks sobib jahimeeste hiljutisel kokkutulekul korraldatud vestlusring, kus eri sõnavõtjad tõestasid, miks seadust ei peaks muutma.
Lõpuks anti sõna ka erametsaliidu esindajale. Kui liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa oli oma jutu ära rääkinud, öeldi, et nüüd sai ka vestlusringi aeg otsa.
Samasugune seis oli jaanuaris erametsaliidu korraldatud arutelul. Kui sõna tahtsid võtta jahimehed, öeldi, et nad on kutsumata külalised, kellel sõnaõigust polegi.


Üle omanike peade
Pinge on üleval, ent tõeline silmast silma vaidlus ei ole justkui enam võimalik. See-eest toimub plahvatuslikke kokkupõrkeid kohapeal.
“Kui kaua peame seda kõike taluma? Kas meil ei ole siis tõesti jõudu see “mädapaise” välja lõigata ning kõrvale heita?” kirjutas näiteks oma jahikaaslastele hiljuti Hiiumaa Tahkuna jahiseltsi juhatuse liige Peeter Kangur.
Välja lõigata tahab ta maaomaniku õigustega protsessivat Kalle Laidi, kes jahiseltsist välja visati, ent kelle liikmelisus tuli ringkonnakohtu otsusel taastada.
Praegu määrab jahipiirkonnad ja nende kasutajad riik. Pea kogu Eesti on loetud jahimaaks ja see ei olene omandivormist, vaid sellest, kus jahiloomad ja -linnud elavad. Jahimaa on jaotatud 324 jahipiirkonnaks, mille minimaalne suurus on 5000 hektarit.
Põhimõtteliselt on jahimaad kõik maaomandused, mis ei jää tiheasustusalale, ametlikule puhkealale või kaitsealade osadesse, kus jaht on keelatud. Riik annab jahipiirkonnad jahimeestele kasutada maaomanikest sõltumatult. Kuue piirkonna kasutusõigus kuulub riigimetsa majandajale RMK-le ning 318 jahipiirkonda kasutavad jahiseltsid ja -klubid.
Ühes jahipiirkonnas võib olla nii riigi- kui eramaid, mõnel pool on ühes piirkonnas maaomanikke sadu. Kui omanikud on ise jahimehed, tohivad nad oma kinnistul lasta väikeulukit, kui maad on vähemalt 20 hektarit.
Suurulukit (põder, hirv, metssiga, metskits, hunt, karu, ilves) tohib küttida vaid suure jahipiirkonna kasutaja. Siit tulevad juhtumid, kui omanik läheb metsa jalutama ja avastab sealt püssidega mehed.
Juba mitu aastat tagasi hakati keskkonnaministeeriumis arutama, et nüüd, kui maareform on enam-vähem valmis, tuleb hakata maaomanikke jahinduse korraldamisel rohkem arvestama.
2008. aasta sügisel valmis jahinduse arengukava, mis nägi ette senise süsteemi ümberkorraldamist. Tõsi, siis veel nii, et suured jahipiirkonnad säiliksid.
Muutus on vajalik
Suhteliselt kiretult tehti esimesed muudatused 2009. aasta kevadel, kui RMK kaotas oma 10 jahipiirkonnast neli ja vähendas allesjäänud kuue piire.
Järgmise, kõiki jahipiirkondi puudutava sammu lootis ministeerium astuda 2010. aasta alguses, kui pidid jõustuma jahiseaduse järgmised uued sätted. See hilines ja on vaidluste tõttu päevakorral tänaseni.
Esialgu käis vaidlus eelnõu üksikute punktide üle, ent nüüdseks on vastuolud muutunud küll põhimõtteliseks, küll isikutevaheliseks. Otsitakse süüdlasi (nt suurmaaomanik ja kinnisvaraärikas) ja kahtlustatakse vandenõusid (nt suurmaaomanikud on ametnikel pead segi rääkinud).
Tänavu juunis võttis pinge erilised pöörded. Seni oli nii, et suured jahipiirkonnad pidid säilima, kuid maaomanikele taheti anda võimalus jahipiirkonna kasutaja välja vahetada, kui 2/3 maa omanikud seda soovivad.
Juunis tuli erametsaliit välja uue nõudmisega, et senised jahipiirkonnad tuleks hoopis kaotada ja anda piirkondade moodustamise õigus maaomanikele.
Olukord Eesti eri paigus on väga erinev. Paljudes piirkondades on maaomanike ja jahimeeste suhted korras – erametsaliitki nendib, et seal omanikud ilmselt pakuks edaspidigi oma maid senistele kasutajatele.
On aga ka jahiseltse, kel maaomanikega kontakti pole. Sellistes piirkondades on pinge teravam, kui jahipidajate hulgas pole kohalikke mehi üldse või on väga vähe. Pinge on terav ka siis, kui jahiseltskond ei võta nimelt kohalikke jahimehi oma sekka või kui maaomanikega mitte arvestav selts tegeleb turismijahiga.
Praegune seadus annab maaomanikele võimaluse protestida, keelates oma maadel jahi. Ent keeld tähendab seda, et siis ei või seal ka keegi teine jahti pidada – kui näiteks metssead tulevad põldu, pole maaomanikul kelleltki abi loota. Erametsaliit leiab, et see seadusesäte on poolik.
Peategelane on raha?
Vaidluste taustal on üleval küsimus, kas omanikuõigusi nõudev maaomanik valib koostöö kohaliku jahimehega või eelistab jõukaid jahimehi, kes talle head jahirenti jaksaks maksta. Rahaküsimus näib olevat üks peapõhjus, mis vastaspooltel teineteist kuulata ei lase.
Nii maaomanike kui ka jahimeeste seast kostab süüdistusi, et teine pool on liiga rahaahne.
Maaomanikel kipub see süüdistus kergesti tulema, kui nende maadel tegelevad jahimehed turismijahiga, teenivad tulu, aga jätavad isegi ulukikahjustuste kahju maaomaniku kanda. Seal on üles kerkinud jahirendi teema.
Sellele lisas hoogu RMK, kes otsustas tänavu kevadel ise jahipidamisest loobuda, oma kuus jahipiirkonda väiksemateks aladeks jagada ja sealsed suuruluki küttimise load enampakkumisega jahimeestele maha müüa.
Esmakordselt Eestis jagab RMK maaomanikega oksjonitulu. Rootslane Leif Fors, kelle maad asuvad Pärnumaal, on RMK oksjoni ajel teistele maaomanikele lausa üleskutse teinud, et lõpuks ometi hakataks jahirenti nõudma.
Jahimehed aga, kellest enamik turismijahiga ei tegele ja kes maksavad oma hobile pigem peale, süüdistavad rahaahnuses maaomanikke.
Läänemaa jahindusklubi esimees Aarne Taal ütleb, et soovi taga kehtestada maaomanikele õiglasem jahiseadus on üksnes suurmaaomanikud, kes näevad võimalust hakata jahi pealt raha teenima.
Oma palli viskas rahateemasse ka riik, kes on lubanud seadusemuudatustega loobuda praegusest jahimaade kasutusõiguse tasust (keskmiselt 1,5 kr/ha). Riigile jäägu jahimeeste aastamaks, ent muud arveldused tehtagu omanikega, kelle maad kasutatakse.
Jahimehed aga kardavad, et kui maarendi tasud hakkavad moodi minema, ei pea nende rahakott sellele kahjuks enam vastu, sest peale muu on päevakorral ka ulukikahjustuste hüvitamine.
Kui maaomanikud hakkavad jahis nägema vaid tulu teenimise võimalust, võivad rahakamad jahiseltskonnad kohalikud jahimehed metsadest välja suruda.
Seaduse muutmise plaanist keskkonnaministeerium aga loobuda ei saa. Erametsaliit tuli juunis välja hoiatusega: kui eelnõu taas käiku ei lähe, tuleb maaomanike vastuhakk, mis tähendab, et terveks septembrikuuks keelatakse oma maadel jaht täielikult.
Võimaliku aktsiooniga on liitunud üle 140 maaomaniku, kellel on maad ühtekokku ligi 178 000 ha.

Artikkel maalehest terves mahus ja maaomanike arv versus hektarid ... khmm,khmm,khmm ...
1271 ha per naase ja siis suleline säutsub, et pole suurmaaomanikupõhine see värk ja nii edasi, jne, ...

[Motorist]

mida rohkem "linnuke" räägib, seda rohkem end sisse räägib
...see juba nõuka aegse miilitsa põhitõde...pane süüalaune üks kõik mis hinnaga rääkima, las siis keerutab paju tahab, lõpuks räägib end ikka sisse.
Sama hakkab EEML tunduma

[Üllar Tamm]

Üks lause Zakslase poolt viidatud artiklist: «Loodame väga, et keeldu ei tule tegelikkuses rakendada ja poliitiline otsus maaomanikele jahiõiguse tagastamises osas langetatakse enne seatud tähtaega,» sõnas Varblane.

Mina oma rikutud mõtlemisega ( viis aastat soomlastega ninapidi koosolemist on ka endal mõttemaailma pisut p...e keeranud, vähemalt meil levinud arusaamade järgi ) loen siit välja, et nendel tegelastel hakkab juba pisike hirm naha vahele pugema asja venimise tõttu Üritavad iga hinna eest trummi taguda ja soovitud tulemust saavutada, et need praeguseks keelamisega ühinenud 140 maaomanikku ei peaks n.ö. rahva ette astuma ja oma nime avalikustama Eks näeme, ainult 20 päeva jäänud Suure Hoiatusaktsiooni alguseni

[kraavik]

Ühe sõnaga kokku võttes tahavad maaomanikud (või EEML?) astuda tänaste jahiseltside asemele. Tahavad moodustada ise jahipiirkonnad ja siis toimetada vastavalt oma äranägemisele - kas pidada seal ise jahti või müüa ulukiload kellelegi, kes nende eest piisavalt maksta jõuavad.

Kas EEML on selle oma visiooni ikka lõpuni läbi mõelnud? Mismoodi hakkavad suhted toimima nende maaomanike ühenduste sees? Kui häälteenamus (loe suurmaaomanik) otsustab ulukiload kõik maha müüa, kas siis omal maal jahti pidada soovivad mehed peavad püssi põõsasse viskama (kui nad juhtumisi ei taha või ei suuda oma seltsi käest luba osta)? Kes korraldab ulukiloendust ja ulukihoolet? Kalli raha eest loa soetanud klient? Metslooma ainult loomaaias näinud linnamehest maaomanik? Kui suur peab olema maaomanike poolt loodava jahipiirkonna minimaalne suurus? Kas üldse? Mis saab nendest maadest, kus maaomanikud ei suuda mingil põhjusel koopereeruda ja jahipiirkond jääb moodustamata?

Mis saab EJS-st? Üritab maaomanike ühenduste katusorganisatsiooniks ümber kujunduda?

Miljon küsimust...

[aadu kadakas]

Ühe sõnaga kokku võttes tahavad maaomanikud (või EEML?) astuda tänaste jahiseltside asemele.

Varblase jutust on tulnud mitu korda esile see, et oluline pole mitte jahipaberite olemasolu maaomanikul, peaasi, et maaomandus saaks õiguse ulukiressursile. Minuarust viitab see EEML-i soovile allutada jahindus enesele, kui "maaomanike esindajale". Pakun huupi, et siin ongi peidus Kraaviku väljaöeldud mõte, et jahipaberitega väikemaaomanik võibki püssi teatud olukordades põõsasse visata. Hoopis hulluks läheks siis, kui jahipidamist soovivad maaomanikud peavad selleks astuma EEML-i liikmeks, kui seda seni pole! Kuidas selline "pudelikael" meeldiks? Ning kuna jahiseltsi moodustavad ikkagi suuremat pindala omavad maaomanikud (+ riigimaad), siis väikesel maaomanikul tuleb ikkagi kas müts peos luba lunida või lihtsalt leppida olukorraga, kus ta jahinduses kaasa rääkida ei saa. Ühes teises teemas oli juba välja öeldud mõte, et kogu selles reformimises pole eesmärk mitte jahinduse sisuline muutmine, vaid pigem tänastelt huvigruppidelt uutele "ülekantimine".

[Motorist]

Aadu kardan väga, et sa oled "õigel teel"...et mitte nüüd kedagi parteilise kuuluvuse tõttu solvata vabandan ette, aga mõned aastad tagasi oli osades maakohtades analoogne olukord tekkimas - kui ei olnud Rahvaliidu liige, siis kohalikul tasandil polnud mõtet häält teha. Iseenesest polnud ju väga asi paha, kuna Willu kaitses oma valijaskonda päris hästi, aga "sundparteistamine" ei käi kokku demokraatiaga.
See, et nüüd 2000 liiget esindav organisatsioon juba täna valjuhäälselt deklareerib end esindavat kõiki maaomanikke (keda vist ca 70 000) näitab selgelt nende ambitsioone ja peaks iga kainelt mõtleva inimese kõhklema panema...mis saab siis, kui talle see õigus ka kätte mängitakse...

[Pauli]

Kes korraldab ulukiloendust ja ulukihoolet?

No kusagil tolles manifestis või mujal ju öeldi, et maaomanikud on nõus seda tegema mõistliku raha eest vms

Aga täiesti OT tuli mulle vaimusähvatus, et kõik nõuka ajal koolis käinud foorumlased teavad ju une pealt, mis asi on SSOR - Suur Septembri (h)Oiatus (Re)aktsioon

[-Ivar-]

,
1271 ha per naase ja siis suleline säutsub, et pole suurmaaomanikupõhine see värk ja nii edasi, jne

Vot sellepärast ma küsisingi seda nimekirja. Arvan et sellest 140 inimesest 75 % tegelikult selllist maatükki ei oma vaid seal taga on metsafirmad (kellel on oluliselt suuremad maalapid käes) kes on langid puhtaks saaginud ja nüüd tahavad selle tühja langi pealt ka kasu saada.
Kui keskmine arvutada siis tuleb küll 1271 ha per nägu.
Samas tundub väga imelik kui seadust hakatakse 140 inimese soovi kohaselt muutma.
100 000 inimest soovis kunagi ka Tallinna linnapead maha võtta aga ikka jäi paika nüüd 140 inimese pärast keeratakse kogu seadus pahupidi

[Motorist]

Ivar kuidas sa aru ei saa ...nende 140 hulka kuulub kindalsti olulisi parteide (võimalik et ka ühe ainsama) valimiskampaania rahastajaid ning muid niiditõmbajaid, ega siis ainult riigi toetusrahadega valituks saa ja ka igapäevane parteiaparaat vajab toitmist .
Näe Ninasarvik läks suure osa ärimeestega riidu ja nüüd on nii näpud põhjas, et peab Venemaalt raha küsimas käima ...ega siis meie võimupartei taha ometi ju nii madalale laskuda, et Moskvast raha tuleks küsida ....äkki kurivaimud küsivad veel midagi vastu...

[-Ivar-]

Ja tuleb veel
http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2582
http://www.delfi.ee/news/poliitblog/ton ... d=55580644

Lisaks on tulemas 16. augustil kell 16.00 Keskkonnaministeeriumis koosolek kus uut seadust arutatakse.
http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10 ... sutus_id=1
seal ka uus jahiseaduse eelnõu ja khjude kompenseerimine