Seda jagamist jahiseaduse ümber on nüüd olnud võimalus kõrvalolijana imetleda vaat, et juba kolm aastat. Pisitasa hakkab see lausa mingi äraspidise "õnne 13" mõõtmeid võtma. Kuna etendus on nii kuradima pikk olnud, siis on kogunenud ka tähelepanekuid mõlema osapoole kohta. Need tähelepanekud selgitavad üsna kiretult, miks asjad on nii aga mitte teisti.
Esiteks: vähemalt praegu on tegemist teineteist väärivate vastastega - arrogantsust, ignoratntsust ja etableerumist leiab mõlemalt poolelt just ühepalju. Mõtlemise soovi ja empaatiat aga täpselt sama palju nagu hauakaevaja labidast.
Nüüd läbisegi ja nagu kombeks Holliwoody filmides "not in alphabetic order"
1. EJS ei paista taipavat, et ta ise on Kodnike Ühendus. EJS kohvinurka ei potsata kord kuus ajakiri "Hea kodanik" (Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu väljaanne), vaid mingi juhatuse kummalise tuju tõttu hoopis paar korda nädalas "äripäev"? EJS käitub nagu äriühing ja on end eemaldanud kodanikuliikumise võimalustest. Need võimalused aga, uskuge, on päris ja päris võimas.
2. Alates aastast 2006 pole olnud ühtegi minutit, mil keegi Keskkonnaministeeriumi ametnikest ei oleks kriminaaluurimise all.
3. EJS tunneb veidrat kiindumust siduda end isikutega, kes tunnistatakse kriminaalkurjategijateks (Villu Reiljan ja veel mõned), või kelle tegude järgi määratletakse isik maakeeli "pätiks" (eks me teame kõik kes need on).
4. Samal ajal, kui Eesti täitevvõimu asutised - ministeeriumid - näitavad siiski üles lugupidamist kogu ühiskonna suhtes ja oma seadusloomes järgivad vähemalt kõige elementaarseimaid kombeid, lubab Keskkonaministeerium endale vabadust väljastada seaduseelnõu, mis kubiseb õigekirjavigadest ja rämpskeelest. Loomulikult puudub K.ministeeriumil ka (erinevalt teistest ministeeriumidest) avalikustatud nimedega töörühm, kes eelnõuga tegeleb. Seadus sünnib nagu regivärss, umbes.
5. EJS saab kasutada 10000 tiraažiga väljaannet Eesti Jahimees, kuid lõikab jalad alt dialoogil, mis võiks sellise tiraažiga väljaande toel sündida. Ilmub reastikku artikleid, mis räägivad 90% teise poole rumalusest ja 10% sellest, kuidas asjad peaksid olema ja kokkuvõtvalt 100% EJS seisukohast. Seisukohast võib muidugi rääkida. Kuni pikali kukutakse. Asjad hakkava arenema sealt, kus räägitakse ausalt Isiklikest Huvidest, eks ole!
6.Eelnõu heaks tehtavast [ [/i]lobby-tööst räägitakse otse ja ümbernurga ja kogu aeg. Kes aga keelab seda EJS poolt (ja Intelligentselt!!!) teha?
Alustasin aastal 2007 märtsis ühe seaduseelnõu muutmiseks isiklikku lobby-tööd. Mul ei olnud 10000 tiraažiga häälekandjat ja 10000 toetajaliiget. Agu Sihvka kombel ausaks jäädes: polnud mul isegi ühte ainumat toetajaliiget. Puudusid ka tuttavad riigikogus ja ministeeriumides. Mul oli vaid peas Vabariig Konstitutsioon ning arusaam kodanikuühiskonna toimisest. Seadus, mille muutmiseks tegutsesin, võeti 2009a 1. jaanuaril vastu muudatustega kõigis nendes paragrahvides, milles ma muutusi taotlesin.
Seega, kui nii suure liikmeskonnaga kodanikeühendus ei saavuta oma viimaste aastate peaeesmärki on põhjuseks:
a) ebaintelligentne juhtkond
b) juhtkonna iga (või mitme) liikme huvid on vastuolus seltsi peaeesmärgiga
c) palgaline tegevjuhtkond ei ole saanud selgeid tegevusjuhiseid (vt punkt a.) või on seotud punktiga b.
d) juhtkonna liikmed on seotud mingite protsessidega - kriminaaljuurdlus jne, mis ei lase kõiki võimalusi kasutada.
Aga võib olla olen mina loll ja näen ohtu seal kus seda pole 
