Juhtus see kusagil 10-12 aastat tagasi Saaremaal. Lasime tipp-jooksuajal hirvepulli. Loom lausa nõretas kusest. Metsas ei tehtud loomaga midagi, kohe kärusse ja viidi jahimajja. Seal tõmmati vintsiga peadpidi rippu, siis pesti šampooni ja voolikuveega korralikult puhtaks. Seejärel võeti nahk vintsiga maha. Ma ei mäletagi täpselt, kas soolikad lasti enne nahastamist, või pärast. . . ilmselt ikka enne. Liha läks vorstiks. No sain mina ka oma vorstiportsukese kätte.
Eh, ei ole ma eriti pips oma maitsemeeletega, aga . . . see vorstiports läks jupphaaval sõprade vahel kingitusteks. Noh ikka niimoodi, et: "Näe, käisin hirvejahil. Oled hirvevorsti proovinud? Ei ole! Tore. Võta paar juppi. Hea vorst! Proovi ära!"
Tagasisidet pole mulle antud ja ma pole ise kah küsinud

Tundub, et hirvedega, nagu kultidegagi, samamoodi - mõnda pese ja nahasta kuidas tahad, ikka hirmus lõhn juures, isegi veel siis kui juba vorst valmis. Teiste puhul jälle nii, et pole hullu midagi.
Üldiselt olen tänaseks ikka juhindunud sellest, et kui kult haiseb, siis on tal jooksukas! Ja kui on jooksukas, las siis ajab omi asju. Ülejäänud ajal teen ikka paugu ära. Vahel on rohkem kuldilõhna man, vahel ei saa lõhnast arugi, et kuldiga tegemist.