Jahiseadus uues valguses

Siin võiks esitada küsimusi , mis puudutavad jahindus- ja relvaalast seadusandlust ,et oma ala tundvad inimesed saaksid teile vastata.
jell
Postitusi: 65
Liitunud: L Dets 05, 2009 2:25 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas jell »

küll aga ei ole eelnõust kuhugi kadunud pindalapõhisus:
§ 14. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba
(3) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikuga jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal.
§ 20. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemine või kehtetuks tunnistamine
2) maaomanikud, kellele kuulub 2/3 jahipiirkonna pindalast, on esitanud ühise taotluse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Ahto Kattai »

See summuti keelustamise jutt ühisjahil on ilmselt kellegi "targa"/naised saunas...bla-bla.Seletuskirjas on ühe phjendusena toodud koera kuulmise kahjustamise vältimist,seega siis kas ühisjahis ei voi koera kuulmine kahjustatud saada?
Kuskilt aga ei hakanud silma koerale jahipidamiskäigus vöörale jahimaale järgiminemise vöimalikusest.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas aadu kadakas »

Ax1600 kirjutas:Suur trall oli. Tehti selgeks, et ei sobi. Mis siis nüüd sisus muutunud on? Järjepidevus pidi sihile viima. Ükskõik mis lolluse.

Kirjeldamaks tänast seisu (uue jahiseadusega) on Ax1600 kommentaar üks tabavamaid. Ega polegi põhitaotlustes suurt midagi muutunud. Avalikum arutelu käib jah pigem selle üle, mismoodi saab olema summuti kasutamine vmt, mida seadusest hästi aru ei saa/välja ei loe.
Mulle meenub üks räägitud lugu (loo olen muutnud nimelt ilukirjanduslikumaks ja subjektiivsemaks), kus üks asjalik eraettevõtja rmk kõrgema tegelasega metsakeskkonnas juttu puhus. Muuhulgas olla esimest huvitanud, miks ikkagi riigimetsades on võimalik teha piiranguteta metsakasutust. "Näe, põder..." vastanud teine ning osutanud langi tahaserva, kuhu oli ilmunud tõepoolest põder.
Viimati muutis aadu kadakas, R Veebr 03, 2012 8:15 pm, muudetud 1 kord kokku.
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Nagu öeldakse:"Iga rahvas on oma kuningaid väärt!" Seega vaadake peeglisse ja küsige endalt ,mida olen mina sobivama seaduse saamiseks ära teinud,enne kui hakate rusikaga rinnapeale taguma,et mina olen see tark ,kes põhisõnumi "läbi hammustas"? Ei ole mõtet näpuga hakata näitama,aga ilmselt enamus saavad peeglist umbes taolise vastuse :"Mis nüüd mina,ega minust nagu nii midagi ei olene!" Põhjuse leiab alati,kes ei saa peremehe kätt "hammustada",kes......jne. Ei ole kuskil kuulda häält....,jahimeeste häält,pole kuskil kuulda! Nurgataga virisejaid ikka leidub,aga suurem enamus ei oska/viitsi isegi viriseda,tulgu mis tuleb.Kui mõni aktiiivsem julgebki tegudele kutsuda,siis pigem hakatakse teda materdama,kui kaasa aidatakse. Julgen arvata,et nii "puusalt lastes" 90% jahimeestest pole mainitavat eelnõud ei näinud ,ega lugenud.Kui keegi selle ninalla torkakski,siis ega lugeda nagunii ei viitsita! Ja no mis siis ikka tahta! :M
Eohippus
Postitusi: 210
Liitunud: N Sept 21, 2006 7:52 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Eohippus »

kult kirjutas:Nagu öeldakse:"Iga rahvas on oma kuningaid väärt!" Seega vaadake peeglisse ja küsige endalt ,mida olen mina sobivama seaduse saamiseks ära teinud,enne kui hakate rusikaga rinnapeale taguma,et mina olen see tark ,kes põhisõnumi "läbi hammustas"? Ei ole mõtet näpuga hakata näitama,aga ilmselt enamus saavad peeglist umbes taolise vastuse :"Mis nüüd mina,ega minust nagu nii midagi ei olene!" Põhjuse leiab alati,kes ei saa peremehe kätt "hammustada",kes......jne. Ei ole kuskil kuulda häält....,jahimeeste häält,pole kuskil kuulda! Nurgataga virisejaid ikka leidub,aga suurem enamus ei oska/viitsi isegi viriseda,tulgu mis tuleb.Kui mõni aktiiivsem julgebki tegudele kutsuda,siis pigem hakatakse teda materdama,kui kaasa aidatakse. Julgen arvata,et nii "puusalt lastes" 90% jahimeestest pole mainitavat eelnõud ei näinud ,ega lugenud.Kui keegi selle ninalla torkakski,siis ega lugeda nagunii ei viitsita! Ja no mis siis ikka tahta! :M


Jutt jumala õige, meil jahtkonnas 90% meestest ei näe kunagi milleski probleemi. Ütlevad, et sinna 2013.aastani on veel aega küll.
Iga lõpp on uue algus...
Ten
Postitusi: 161
Liitunud: K Mai 13, 2009 10:06 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Ten »

Kult võttis olukorra üsna täpselt kokku ja see ei käi ainult jahinduse kohta.Mugav on ju hiljem kedagi teist kõikides hädades süüdistada.
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Välek »

Vanajumalal saab siiber eestlaste ükskõiksusest ja ta otsustab nendega läbi viia ühe katse. Ta kutsub kõik eestlased enda ette ja ütleb :"Homme puuakse teid kõiki ülesse". Eestlased on vait, nohisevad omaette ja põrnitsevad altkulmu. Vanajumal on kerges segaduses ja kordab uuesti :"Homme puuakse teid ülesse"! Tagantreast küsib keegi: "Kas nöör antakse või peab kaasa võtma"?
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas sooviku »

:lol: Kolmkümmend aastat tagasi käis see anekdoot Dvigateli tööliste kohta ja nööri sooviti ametiühingult. :M Nüüd oleme (90% eestlastest) siis Väleki poolt kommunistidega ühte patta pandud.
Naine võib olla,koer peab olema!
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Välek »

Nii vana looga tegemist? Esialgset ülesehitust pole kuulnud, aga netiavarustest leitud ja esitatud versioon pärineb ilmselt hilisemast ajajärgust. :lol: Autor pole teada.
Prohvet Maltsvet
Postitusi: 426
Liitunud: T Dets 11, 2007 5:26 am

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Prohvet Maltsvet »

Kas sellest maakondlikust jahindusnõukogude rollist olete aru saanud?
Kas olete samamoodi aru saanud, et seadusesse on sissekirjutatud see, et kui eksid ulukite küttimisel vanuselise ja soolise määratud proportsiooni vastu on peab keskkonnamaet kohe algatama jahipiirkonna kasutusõiguse ära võtmiseks meneltuse?
Ole kui leebe tuul...
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Pauli »

Maakondlike jahindusnõukogude roll peaks olema maakondlikul tasemel jahimeeste, maaomanike ja ulukiuurijate huvide kokku viimine ja nende vahel kompromissi leidmine. Et pärast keegi ei saaks öelda, et need või teised on oinad ja meie arvamust ei kuula keegi.

Selle jahipiirkonna kasutusõiguse loa ära võtmise menetlusega on umbes nagu kriminaalasjadega politseis, et kui tuleb paragrahvile vastav kaebus, siis algatatakse menetlus. Ja menetluse käigus selgitatakse, kas üleüldse midagi oli, kui oli, siis mis oli ja kas selle millegi eest on ette nähtud mingisugune karistus. Kuna osa asju käib EV-s siiski ka terve mõistuse järgi (kasvõi inimeste laiskusest tingituna), siis eeldaks, et sel juhul, kui hooaja jooksul ühe talle asemel kits lastakse, ei lähe keegi kasutusõiguse loa kallale. Tolles paragrahvi lõikes oli peale soolise ja vanuselise struktuuri kirjas ka küttimismaht, mis tähendab, et kurjaks läheb asi ilmselt siis, kui näiteks lubatud 30 sea asemel (kellest näiteks 7 oleks pidanud arvukuse vähendamise huvides olema emised) lastakse ainult 10 kesikkulti, kui samas maaomanikud raporteerivad põllukahjustustest.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas aadu kadakas »

Kogu selle uue jahiseaduse saaga ajal on kinnistunud minus aina enam arusaam, et mida vähem on metsas ulukeid, seda vaiksemaks teema jääb, tõenäoliselt. Mida rohkem on metsast võtta (eriti just söödava või rahalise väärtusega), seda suuremad on erimeelsused ja vaidlused igasuguste jahikorralduslike ja seadusandlike muudatuste osas. Kõlaks jube kõhedalt: pole ulukit, pole probleemi...
Motorist
Postitusi: 266
Liitunud: N Mai 12, 2011 11:56 am

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Motorist »

Kult ära tee üldistusi :wink: . Mina olen uue jahiseaduse teemal kuude viisi vaielenud Egoniga ja ka EJS asja arutanud, saatnud mitmeid kirju ettepanekutega muudatuste osas jne...aga ega see midagi muutnud ju pole...Ausalt öeldes ei usu ma ka seda, et kui kogu jahimeeste "kommuun" oleks tagajalgadel püsti selle seaduse muudatuse vastu, et siis midagi oleks muutunud. Uus jahiseadus on "poliitiline tellimustöö" ja nii tuleb seda võtta. :lol:
Kellele ja miks seda vaja on selgub lugemisel :mrgreen:
Prohvet Maltsvet
Postitusi: 426
Liitunud: T Dets 11, 2007 5:26 am

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Prohvet Maltsvet »

Ole kui leebe tuul...
Kasutaja avatar
Ain Aavik
Postitusi: 842
Liitunud: R Okt 03, 2008 12:13 pm

Re: Jahiseadus uues valguses

Postitus Postitas Ain Aavik »

Eesti Jahimeeste Selts



Lp Keit Pentus Teie
Minister
Keskkonnaministeerium Meie 08.03.2012 nr 11
Narva mnt 7a
15172 TALLINN


Jahiseaduse eelnõust


Lugupeetud proua Pentus

Vastavalt meievahelisele kokkuleppele 29. veebruarist ka esitame Teile meiepoolsed arusaamad jahiseaduse eelnõu (edaspidi JSE) ja kaasuva määruse kavandi kohta. Teeme seda veidi laiemalt, et vaadelda neid ettepanekuid kogu seaduse eelnõu kontekstis. Meil on JSE arutelu algusest peale olnud samad põhimõtted ja nendest on lähtunud ka konkreetsed ettepanekud erinevate teemade osas, sh ka ulukikahjude käsitlemise osas.
Meie põhimõtted tuginevad Eesti jahinduses ja jahinduslikus ühistöös väljakujunenud väärtustele.
Läbirääkimiste käigus on eri osapooltel olnud erinevad seisukohad. Loetleme siinkohal ülesse oma põhimõtted ja ettepanekud ning loodame, et kõik osapooled jõuavad peatselt kokkuleppele.

1. Oleme oma ettepanekutes alati lähtunud tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest ehk siis Eesti õigusruumi kontekstis PS § 5, mis hõlmab ka ulukiasurkondade ja elupaikade soodsa seisundi tagamist. Näeme siin vastutust ka riigil ja seetõttu räägime kolmnurgast riik-jahimees-maaomanik. Sellest põhimõttest tuleneb ka meie ulukiasurkonnakeskse käsitluse põhimõte, mille kohaselt ulukite kui loodusvara ohjamine peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada ressursi säästlik kasutamine kogu riigis. (meie kirjad nr 54 22.12.2009., nr 13 23.03.2010., nr 15 26.10.2010)
1) Eelmise punktiga tihedalt seoses ja sellest tulenev põhimõte, et ulukiressursi saab säästvalt ja jätkusuutlikult majandada piisavalt suurtel territooriumidel. Vastavalt osapoolte kokkuleppele on JSE-sse sisse viidud § 5 nõue, et jahipiirkonna jahimaa pindala peab olema vähemalt 5000 ha (ettepanek meie kirjades nr 54 22.12.2009., nr 13 23.03.2010.)
2) EJS põhikirjalistest eesmärkidest tulenevalt on meie ülesanne oma liikmete huvide ja õiguste esindamine ja oma liikmete ühistegevuse kaudu loodustsäästva ning rekreatsioonivõimalusi pakkuva jahipidamise arendamine. Siit tuleneb põhimõte, et jahipidamine peaks olema kättesaadav võimalikult laiale Eesti elanike grupile.
3) Meie põhimõte on kaitsta ja arendada Eestile omast ühistegemises väljakujunenud jahikultuuri ja traditsioone. Eesti jahinduslik ühistegemine rahvuslik rikkus, mida tuleb hoida, see on osa meie kultuuripärandist. Jahindus on ühiskonda liitev ja ühiskonna erinevaid gruppe integreeriv valdkond.
4) Jahipidamine ei ole ammu enam ainult toiduvarumine, sport ega kitsa grupi ajaviide. Jahipidamine on kaasaegse keskkonnakaitse meede. Kaasaegses ja tsiviliseeritud ühiskonnas ei saa vastutust keskkonnakaitse osas delegeerida maaomanikule, see vastutus peab jääma riigile.


Lähtudes nendest põhimõtetest on meie ettepanekud JSE osas olnud järgmised:

1. Jahipiirkonna pindala peab olema vähemalt 5000 ha;
2. Jahipiirkondade kasutusõiguse load peavad olema pikaajalised;
3. Perioodilise suuruluki laskekatse säilimise vajalikkus, mille abil kindlustatakse kõrge küttimiskvaliteet ja minimeeritakse õnnetusjuhtumid;
4. Välisriigi kodanik võib jahti pidada välisriigis väljastatud kehtivate jahiõigust tõendavate dokumentide alusel väljastatud välismaalase jahitunnistuse alusel. See registreeritakse, see on tasuline (põhimõte- ka jahikülaline osaleb meie ulukiressursi taastootmisel) ja arvestus annab võimaluse riiklikult saada terviklikumat ülevaadet ulukiressursi kasutajatest, annab võimaluse planeerida arenguid tulevikuks ja maandab relvastatud välismaalaste riigisviibimisest tulenevaid turvariske. Väga erinevate alusdokumentide (erinevate riikide jahipidamisõigust tõendavate) eelnev kontrollimine ekspertide poolt välistab mittejahimeeste sattumise Eestisse jahile. EJS on nõus jätkama selle ülesande täitmist Halduslepingu alusel. (Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et KLIS-2 andmebaas vajab korrastamist, et välisjahimeeste registrit häireteta pidada);
5. Maakondlikus jahindusnõukogus peab olema esindatud kolm osapoolt: jahipiirkonna kasutajad, maaomanikud ja riik. Jahindusnõukogu teeb keskkonnaametile ettepanekud suurulukite küttimise mahtude, soolise ja vanuselise struktuuri kinnitamiseks. Maakondlik jahindusnõukogu lahendaks ka ka ulukikahjudega seonduvat;
6. Eraldi tuleks reguleerida ühisjahti suurulukitele ja väikeulukitele. Väikeulukijahil peab igale jahimehele olema väljastatud väikeuluki luba. See annab jahipiirkonna kasutajale ülevaate ala jahinduslikust kasutamisest;
7. Maaomaniku õigused ja kohustused peaksid olema tasakaalus. Kui tal on õigus pidada väikeulukijahti, siis peaks tal olema ka kohustus teha seiret;
8. Seaduses toodud karistusmäärad peavad olema proportsionaalsed ja mõistlikud. Tegime ettepaneku (03.10.2011 kirjas), et maaomanikule väikeuluki jahiloa andmise tingimuste rikkumise eest ei oleks trahvid füüsilisele isikule kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele kuni 3200 eurot vaid füüsilisele isikule kuni 25 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 100 trahviühikut. Selle ettepanekuga Te nõustusite, aga seda ei ole siiani JSE- sse sisse viidud.
9. Seaduses peab olema sõnastatud ka seaduse eesmärk. Eesmärk võiks olla: Tagada jahiulukiasurkonna säästlik kasutamine ja aidata kaasa liikidevahelisele ökoloogilise tasakaalu hoidmisele, arvestades sealjuures erinevate huvigruppide ootusi ning jahindusega seotud rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.

Meie poolt pakutud lahendused ulukikahjude osas on olnud järgmised:

1) Riik kinnitab küttimismahud ja kui küttimismahud on jahimeeste poolt realiseeritud, siis kahjude hüvitamise kohustust ei teki;
2) Kohustuslik fikseeritud rent. Pakkusime, et igal maaomanikul on seadusest tulenev õigus saada jahimaa kasutajalt määratud renti ja see katab võimaliku tekkiva kahju.
3) Lepingulised suhted maaomanikuga;
3.1. ulukikahjude hüvitamise fond, kuhu jahimehed ja jahipiirkonnad ning riik teevad sissemakseid ja kahjude tekkimise korral tehakse väljamaksed.
3.2. Lepingu puudumisel:
3.2.1 omanik peab tagama metsale ja põllule juurdepääsu, kui takistab juurde pääsemist, siis kahjud hüvitamise kohustust ei teki;
3.2.2. kahju ei hüvitata, kui põllueraldis on alla 5 ha;
3.2.3. vältida tuleks topelttoetuste maksmist. Kahju ei hüvitata, kui on saadud avalikku toetust;
3.2.4. 15 meetrit metsaservast ei arvestata põllukahju, see ala on vajalik ulukitele jahipidamiseks;
3.2.5. omavastutus peaks olema 500 m2 juhul, kui ala on 100% kahjustatud.

Oleme kahjustuste puhul lähtunud ka põhimõtetest, et

1) seoses suure avaliku huviga ei ole kahjud ainult maaomaniku ja jahimehe hüvitada, selles peab osalema ka riik. (tuleb arvestada ka suurkiskjatele vajaliku toidubaasiga ja sellest tuleneva kahjuga, kaitselade olemasoluga);
2) kahjuhüvitiste mehhanism ei tohi tekitada võimalust selle pealt teenida;
3) määratud peab olema kahjude hüvitamise maksimummäär, mis annab võimaluse jahimehele oma tegevusi ka eelarveliselt planeerida;
4) jahipidamine ei tohiks kallineda jahimeestele rohkem kui 2 korda ja et lõpliku kooskõlastuse eelnõule annab EJS kõrgeim organ volikogu.


Oleme esitanud hulgaliselt ettepanekuid nii kirja teel kui ka suuliselt läbirääkimiste laua taga. Loodame, et meiepoolsed ettepanekud aitavad kaasa kokkuleppele ja et me juba aprilli lõpus saame eelnõu esitada kinnitamiseks EJS volikogule.



Lugupidamisega


Margus Puust
President
/Allkirjastatud digitaalselt/


50 35484
margus.puust@ejs.ee
Manused
jse_mrts_2012.doc
(44 KiB) Allalaaditud 427 korda
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Vasta