Olgerd kirjutas:Asja mõte on selles, et oder on piisavalt madal selleks, et kesikud karjast välja noppida, kui nad seda riba ületavad. See, et keegi siga tahab viljaga petta on suht idiootne arvamus. Ja siga käib väga edukalt odras ka, kui lähedal nisu põlde pole.
Teil on siis kas väga suured sead,või vilets oder! Ja siga käib odras siis,kui vili lamandunud/tera peas kasvama läinud.
Kellapoiss kirjutas:No nii.Minu arust on suisa rumal minna ministri püha rahu rikkuma mingi 5ha ja nii või naa laiuste ribade tahtmisega.See on minu arvamus.Aga seal,kus minul on au jahil käia,seal niidavad talumehed ammu metsaääred lahti,mis tõestab et mingit tüli haisugi pole õhus.Aga Välek,kui Sul on küsimus ikka keelel,siis telefon on 5139110 Kalle
Kalle, Sa oled oma numbri siin foorumis korra juba avaldanud . (me ei ole suhelnud). Kui aru said, mida silmas pidasin oma küsimusega siis said, kui ei, siis ei. Ei hakka rohkem siin detailidesse minema, minu poolt kõik. Ja rahu.
Olgerd kirjutas:Asja mõte on selles, et oder on piisavalt madal selleks, et kesikud karjast välja noppida, kui nad seda riba ületavad. See, et keegi siga tahab viljaga petta on suht idiootne arvamus. Ja siga käib väga edukalt odras ka, kui lähedal nisu põlde pole.
Teil on siis kas väga suured sead,või vilets oder! Ja siga käib odras siis,kui vili lamandunud/tera peas kasvama läinud.
ühelt poolt ikka ise oleme lollid....kes keelab taotleda jahimeestel investeetimis/lõimumis/kohaliku arengu/ jms europappi..... näiteks vanade vene sileraudsete väljavahetamine kaasaaegsete vintrelvade vastu...kas kirjutada ei möista vai?
teisalt aga aga mis puutub erametsaliitu siis seal domineerivad rootsi kuningriigi kodanikest maaomanikud...ja meil on rootsi pangad.....ja ainus koht kus meie valitsejad lõmitavad...on rootsi pangad...
kapitalil ei ole kodumaad (tsitaat majandusõpikust)...... aga kapitalil on rahvus (külamatsi järeldus)
Sarviku mõte (kuigi poolnaljaga) tabas päris valusalt tegelikult.
Varasematel aastatel on jahindusse läbi poliitilise KIKi laekunud nii mõnedki summad. Küll anti (antakse) välja klantspiltidega ajakirja, küll ehitati kohalikele seltsidele jahimajasid. Küllap neid kõiki on mingil määral vaja ja küllap neile kõigile leidub tarbijaid, nii et las nad olla. Aga millest on kahju, on see, et tegelikest, jahipiirkondade maamajandust (komplekssena) ja ulukite elukeskkonda puudutavatest ning tõeliselt sisu poolest olulistest projektidest on jahindusringkonnad kõrvale jäänud. See raha on läinud eraldivõetuna põllumajandusse (ilma jahindusliku kallakuta), looduskaitsesse ja -hoidu (ilma jahindusliku kallakuta ning ehk isegi contra jahindus teinekord - mõelgem paljude kaitsealade kaitse-eeskirjadele), metsandusse (ilma jahindusliku kallakuta valdavalt).
Ma julgen ainult oletada, et pole kas huvi või infot või pädevust, või siis ei ole praegune jahindus justnimelt oma eraldiseismise tõttu toetuskõlbulik paljude nende teemade osas, kus tihedam koostöö põllumeeste ja metsameestega annaks mõlemale poolele soodsama tulemuse ja ehk oleks rahastuski kergem tulema ja suurem. Mõtlemisainet peaks jaguma.
Sellest rahajagamisest on jahimehed sujuvalt kõrvale lükatud. Hetkel on jahimeeste MTÜ-del ainult Leader-programmist võimalik investeeringutoetust küsida oma tegevuse arendamiseks. Ja seal jagatavad summad on päris väikesed. Teistes meetmetes pole isegi mainitud jahimehi võimalike taotlejatena. Tulemas on maaelu arengukava järgmine etapp aastateks 2014-2020. Ehk tasuks meie esindusorganisatsiooni just selles suunas mõtteid mõlgutada ja mingit tegevust arendada, et ka jahindus oleks seal esindatud lisaks maa ja metsa majandajatele. Olen siin varem kirjutanud näiteks Soome kogemusest, kus põllumehe jaoks on üks valik ulukitele söödapõllu rajamine ja talle makstakse toetust selle põllu eest 500-700 EUR/ha. On ju võimalik leida muidki lahendusi, kuidas üheskoos rahumeelsemalt edasi elada. Kui vaid tahtmist selleks leiduks Iseasi muidugi, kas tahetakse toetusesaajate ringi laiendada ja uusi nägusid meepoti ligi lasta