Vana eestlaetav...

[Tiit Karp]

huvitav, mis eesti seadusandlus eestlaetava kohta ütleb?
ja kust leiab sellisele tänapäeval musta püssirohtu?

ameerikamaal näikse eestlaetava teema üsna populaarne.

Ei ole see must püssirohi siit ilmast kadunud. Pakkikese leiab ikka.

[duv]

Tongi süütega täiesti normaalne lasta, algul häiris sütikugaaside löök päästva käe pihta. Tulelukuga relvaga, peaks(ise küll proovinud pole) päästmise ja paugu vahe eristatav olema ja seoses sellega, tuleb ümber harjuda, sest algul tekib mulje, et pauku ei tulegi ja siis liigub relv märgist ära. Ilmastik mängib vist ka rolli, vihm teeb rohu pannil märjaks ja relv hakkab tõrkuma. Ka on musta rohu kulu kordades suurem ja võiks öelda, et karbitäiega, mida siin foorumis pakuti kaua ei lase, kui padrunipüssil võtad peale kasutamist padruni välja, siis eestlaetav tavaliselt lastakse tühjaks, sest laetud relva hoida ei tohi ja pealegi kipub talvel sooja tuppa tulles raua higistamine, mis püssirohu ära paakuma paneb. Jahis meil eestlaetavat relva seaduslikult küll väga vaevaline kasutada, vaja ju pidevalt relv tühjaks laadida ja eestlaetavatega, siis paugutamist palju.

[peepk]

Duv, need mehed seda kõike teavad ja on asja peensusteni omale selgeks teind, aga näe, ikkagi "riskivad" . Arvan, et läheb küll sutsu aega esimese püssi kätte saamisel, tellimused tehasest teisekorra mitu kuud aega võtavad, aga siis saab tähelepanekutest rääkida. Neil vanade püsside ihalejatel ka moodsamad "iga ilma" torud kenasti olemas ja kindlasti sellise relva omajal polegi eesmärgiks lihakilod. Tegu igati soliidsete ja muhedate meestega. Kolmel juba varasemast olemas kal. 45-70 relvad.

[duv]

Ära nüüd pahaks pane, aga asi lihtsalt huvitab mind. Esitaks huvitab tehniline külg, sest nagu kirjutasin, siis kogemus olemas tongi lukuga, aga tulelukuga relva(~50kal daamipüstol)vaid kord käes hoidnud. Kas musta rohtu ka siitmailt õnnestub kunagi osta? Teiseks, kuidas on seadusandlusega. Loodan ,et mu küsimused pole liiga naiivsed, ega solva kedagi. Ja mida tähendab, et kolmel juba 45-70 olemas, kas eestlaetavad? Selgitus 45 kal. 70graini püssirohi või 45-70gov

Duv, need mehed seda kõike teavad ja on asja peensusteni omale selgeks teind, aga näe, ikkagi "riskivad" . Arvan, et läheb küll sutsu aega esimese püssi kätte saamisel, tellimused tehasest teisekorra mitu kuud aega võtavad, aga siis saab tähelepanekutest rääkida. Neil vanade püsside ihalejatel ka moodsamad "iga ilma" torud kenasti olemas ja kindlasti sellise relva omajal polegi eesmärgiks lihakilod. Tegu igati soliidsete ja muhedate meestega. Kolmel juba varasemast olemas kal. 45-70 relvad.

[peepk]

Kuidas saab su kirjutist pahaks panna? Oled vana " mustaga" pauku teind ja seega iga sinu tähelepanek asjahohane. Oleme nigu ühes paadis. Jaht on üldse tänu tehnika arengule, väga lihtsaks muutund, head autod, piiiikamaa püssid, igasugu gps-id raadiod ja optikad mis vaat, et ise juba laskenurga ja kuuli lennujoone välja rehkendavad. Käib nigu sõda looduse vastu, et kuidas selle viimase seapõrsa lihtsalt kätte saaks. Loomad on oma "varustuse" poolest ikka samal tasemel. Kui loom kah oleks vahepeal arenend ja vastu tulistaks, siis oleks asi õigustatud ja kalli tehnoloogia soetamine enda elus püsimiseks prioriteet nr 1.
Vot ongi mõned mehed, kes sellest tehno arengut vedavast "rongist" vabatahtlikult maha jäänd, et kogu jahipidamise protsedurile adrenaliini ja vana aja nii romantilist hõngu lisada. Noh nigu klubi UNIC vanatehnika huvilised, kel uus ja igapäev kasutusel uus auto, või tsikkel, aga aastas paaril korral erilistel juhtudel vanale logule "hääl sisse" aetakse. Kes saab aru, minu mõttekäigust, see saab. Järgmiseks seaduse muutudes ostetaks ilmselt ka vibu. Neil kolmel 45-70 ikka goverment relvad, seega padrun rauda susatakse ja ju selle musta rohu kah leiab. Musta rohu kätte saadavus raskeks tehtud seadusetegijate poolt, kes musta rohu lõhke ainete alla liigitand ja sellega maale toomise oluliselt raskemaks teind, seda Waldu ütles. Noh rohtu kulub rohkem, aga halva ilmaga võtad ikka moodsa relva metsa. Seadusandluse poole pealt niipalju, et saadan sulle privas ühe tel nr. ja saad selle seaduse kadalipu läbinult (huvi tekkides) asja kohta ise üle küsida. Sai pikk kirjatükk ja mõtlemisainet jagub. Ei sarja moodsa jahivarustuse omajaid ja pole kade kellegi peale aga pidin natike asja lahti seletama.

[unt]

Musta rohu kätte saadavus raskeks tehtud seadusetegijate poolt, kes musta rohu lõhke ainete alla liigitand ja sellega maale toomise oluliselt raskemaks teind, seda Waldu ütles.

Olen seda väidet püüdnud enda jaoks selgeks teha varem ja püüdsin veel tänagi seadustest otsida. No ei leia ma selliseid sätteid! Relvaseadus räägib üldterminiga "püssirohi" ja ei liigita erinevaid püssirohte. Lõhkematerjali seadusest ei leidnud ka midagi. Kust veel otsida? Äkki keegi spetsialist või relvde-laskemoona maaletoomisega seotud isik suudab selgitada?!
Või on probleem lihtsalt selles, et mustale rohule pole nõudlust ja seepärast see ka meie relvakaupluste lettidelt puudub?

Mis aga puudutab seda duv`i poolt märgitud asjaolu, et eestlaetav relv tuleks iga laskekoha vahetamisel tühjaks paugutada (= padrun rauast ja relvale kinnitatud salvest eemaldada!), siis selles ma päris kindel siiki pole. Nimelt loetleb relvaseadus üles padruni komponendid ja neist on piiratud tsiviikäibes kaks - püssirohi ja sütik. Jahiseadusest tulenevalt tuleb tulirelv tühjaks laadida padrunite eemaldamise näol. Eestlaetavast relvast ei räägita seal sõnagi. Kui kogu seda kraami, mis eestlaetaval relval laenguna sees on, võrdustada või võrrelda padruniga, siis - kui sealt eraldada üks oluline komponent, sütik (= püssirohi süütepannilt tulelukuga relva puhul), siis minu arusaamise järgi ei ole tegemist enam komplektse padruniga, ehk teisisõnu, tegemist ei ole enam "padruniga". Seega võiks nagu lugeda, et püss on tühjaks laetud. Ja loogiline oleks see ka, sest laeng on ju deaktiveeritud 100%.
Ega ma oma arutelus 100% kindel ei ole ja Riigikohtu lahendit ka kusagilt võtta pole . Seega - kõik teadmised teretulnud! Asi iseenesest ju üsna huvitav!

[Tiit Karp]

Ega ma oma arutelus 100% kindel ei ole ja Riigikohtu lahendit ka kusagilt võtta pole . Seega - kõik teadmised teretulnud! Asi iseenesest ju üsna huvitav![/quote]


Arutelu väga asjalik, aga seda tuleks veel pikalt ja põhjalikult jätkata, enne kui ametnike ( loe bürokraatide) ette minna. Nende väitel ei ole tuleohtlik vaid betoonpaneel mis asub 6 meetri sügavusel vee all! Kohe tehakse selgeks, et kogunemiskohtades ja autodes tõmmatakse suitsu ja seal lendavad sädemed nagu keevitamisel ja just sinu eestlaetavava relva süüteavasse!

[peepk]

Alles hiljuti taheti piirata väetise müüki suures koguses, sest suur kogus teeb suure paugu, kui sinna midagi sisse segada.

Tegelt juutuubis hea vana püssi tutvustav video, kui sisse toksida"loading and shooting a Franco-german jaeger rifle". Väga ilusti näitab relva luku ehitust ja uskmatutele, et juba tollal oli relval töötav kaitseriiv ja laadimine ja laskmine kah ilusti pildil. Soovitan huvilistel vaadata

[mürka]

Ilusad asjad need eestlaetavad. Tean üht kaheraudset isendit. Rauad on õhukesed nagu paber. Millisesse hinnaklassi nad sobivad.

[peepk]

Laadisin ja lasin oma pika rauaga 45-70-et musta rohuga. No 70 graini musta rohtu, ehk 4,53 grammi nagu padruni põhjal kirjas, mahub täpselt kesta ära, vast napp 3 mm jääb hülsi ülaservani vaba maad. Laadisin 22,7 grammiste Hornady kuulidega ja 11 mm sügavusele pidi kuuli pressima, muidu püss kinni ei lähe. Seega rohi sai kõvasti kokku muljutud. Alul lasin esimesed "nähvid" moodsa rohuga, et saaks võrrelda....
Noh must rohi selline, et "haige peaga" paras lasta, pauk ja tagasilöök hea pikk, paras tossupilv ja tuleleek kõigele lisaks . Oli laengu jagu hästi peenikest musta rohtu ja osa kesti sai jämeda mustaga laetud, aga lastes vahet põld tunda. Kaks sõpra said kah "kätt proovida " ja piiratud laskude tõttu, kolme eri tasemega laskja poolt, ei saa lasketulemuste kohta öelda kindlalt muud kui, et musta rohu kuulid 70 meetri pealt ikka vast tugev vaks- poolteist allapoole langevad, võrreldes moodsa ja poole kiirema püssirohuga laetud padrunitega. Minu püssi lasknud meeste nägudelt aga paistis ilmne rahulolu. Märklaua taga kasvas pöidlajämune võsa ja ca 40 meetri sügavuses võsas leidsime kaks tamme koore alla kinni jäänd kuuli. Rikosetti ei läind mitte ükski kuul ja lennujoont võsa eriti ei muutnud.
Peaaegu püsisin teemas, aga selle vahega, et eest laadimise asemel laadisin oma vana kooli relva tagant .Relv siis lahtimurtav üheraudne kukega Harrington ja Richardson Buffalo classik, mudel aastast 1871.

[Tiit Karp]

Laadisin ja lasin oma pika rauaga 45-70-et musta rohuga. No 70 graini musta rohtu, ehk 4,53 grammi nagu padruni põhjal kirjas, mahub täpselt kesta ära, vast napp 3 mm jääb hülsi ülaservani vaba maad. Laadisin 22,7 grammiste Hornady kuulidega ja 11 mm sügavusele pidi kuuli pressima, muidu püss kinni ei lähe. .

Musta püssirohtu tulebki kõvasti kinni tampida.

[Olavi Kool]

ilutulestiku värk käib kõik musta, ehk suitsuga rohuga. Võib nende käest küsida kui keegi tunneb.Musta rohu eelis on see, et teeb ka ilma vastusurveta pauku.

[aadu kadakas]

Nägin Soomes üht eestlaetavat uunikumi, mille raud oli see "whitworth rifling"(kuusnurkne). Kiirel vaatlusel mina ühtki relvamärki ei silmanud. Mida taoline "välja sülitas" ning kust relvamärke kõige õigem otsima hakata?

[peepk]

Mul vene aegne Zuki relvaraamat ja seal pilt sellisest kuuetahulisest vinti keeratud kuulist, kuuli nimi on Vitworth. Praegu Clock oma pistolile sellise vintsoonega raudu teeb. No kui külasepa tehtud relv, siis raua peale muid märke peale relvasepa löödud "kanavarba" ei pruugigi olla. Muidu ikka kuke plaadil miski aasta ja nimetus vähemasti. Vast teadjamiis rohkem oskab pajatada.

[unt]

Frontier Maple Flintlock Model Deluxe
Kui see Googelisse toksida, saab näha. Tahtsin panna otselingi, aga ei saa, sest foorumi automaatne tekstikontroll ei luba sellist tähekombinatsiooni nagu p e d e rsoli. Jätab sinna vaid 4 tärni. Aga tootja on Davide-P e d e r s o l i .
Üks selline iludus peaks sellel sügisel Eestimaale jõudma ja ka jahil hakkama käima. Tean, et mehel on paberitega kõik korras ja püss vaja vaid ära tuua.
Sama lingi all saab ka näha, millistes kaliibrites toodetakse ja milliseid kuule kasutatakse. Põhiline muidugi ümarkuul, aga mitte ainult. Tegemist siis eestlaetava tulelukuga vintrelvaga.

Miks selline valik? Saan avaldada vaid enda arvamuse - üldine tehnokraatlik mõtteviis on viinud ka jahimehed selleni, et jahil on hakatud käima aina kallimate ja võimsamate relvadega. Asi on juba sealmaal, et rahakoti paksus dikteerib kõik - kallis ja ülitäpne relv, võimas optika, snaiperile omane varustus sinna juurde, öövaatlusseadmed, infrapuna kaamerad, kaugusemõõtjad, koerte positsioneerimisseadmed jne. Jahi ilu on taandunud tehnilise varustuse "ilu" ees. Nagu peepk siin eespool on kirjutanud, mõned mehed tahavad sellelt rongilt maha astuda. Ja astuvadki! Mis muidugi ei tähenda seda, et rong oma seltskonnaga ei võiks edasi sõita.