Laadisin ja lasin oma pika rauaga 45-70-et musta rohuga. No 70 graini musta rohtu, ehk 4,53 grammi nagu padruni põhjal kirjas, mahub täpselt kesta ära, vast napp 3 mm jääb hülsi ülaservani vaba maad. Laadisin 22,7 grammiste Hornady kuulidega ja 11 mm sügavusele pidi kuuli pressima, muidu püss kinni ei lähe. Seega rohi sai kõvasti kokku muljutud. Alul lasin esimesed "nähvid" moodsa rohuga, et saaks võrrelda....
Noh must rohi selline, et "haige peaga" paras lasta, pauk ja tagasilöök hea pikk, paras tossupilv ja tuleleek kõigele lisaks

. Oli laengu jagu hästi peenikest musta rohtu ja osa kesti sai jämeda mustaga laetud, aga lastes vahet põld tunda. Kaks sõpra said kah "kätt proovida " ja piiratud laskude tõttu, kolme eri tasemega laskja poolt, ei saa lasketulemuste kohta öelda kindlalt muud kui, et musta rohu kuulid 70 meetri pealt ikka vast tugev vaks- poolteist allapoole langevad, võrreldes moodsa ja poole kiirema püssirohuga laetud padrunitega. Minu püssi lasknud meeste nägudelt aga paistis ilmne rahulolu. Märklaua taga kasvas pöidlajämune võsa ja ca 40 meetri sügavuses võsas leidsime kaks tamme koore alla kinni jäänd kuuli. Rikosetti ei läind mitte ükski kuul ja lennujoont võsa eriti ei muutnud.
Peaaegu püsisin teemas, aga selle vahega, et eest laadimise asemel laadisin oma vana kooli relva tagant

.Relv siis lahtimurtav üheraudne kukega Harrington ja Richardson Buffalo classik, mudel aastast 1871.