Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[VR]

Minu jaoks Indrek S.E jutt natuke liiga umbisikuline ja "täida lüngad" stiilis (püüdsin välja guugeldada 01.01.2009 kehtima hakanud seadust, aga ei õnnestunud).
Ma usun, et enamik jahimehi on pigem rahul praeguse EJS taktikaga kasvõi venitada uue seaduse vastu võtmisega ja isegi 10 aastat, kui et see esialgsel kujul oleks olnud. Praegu on see ikkagi kord-korralt mõistlikumaks muutunud.

Tahad metsatoetusi, ühistu liikmeks. Tahad "Eesti Jahimeest", pead kuuluma EJS-i liikmeskonda jne.

Siia võiks veel lisada - tahad oma maja taga suurulukijahti pidada, pead kohalikku jahiseltsi kuuluma. Tahad last lasteaeda viia, pead sama omavalitsuse elanik olema. Jne, jne...

Samas on ju vaba valik kõigist pakutavatest soodustustest (ajakirja võib igaüks tellida 15.- EUR/aasta - ka mittejahimees link Eesti Posti tellimislehele) või võimalustest ära öelda - rind ette lüüa, kõik ise kinni maksta, teises (tingimuste poolest vastuvõetavamas) kohas jahti pidada. Aga saab olla sõltumatu ja iseotsustaja.

Ammu on ju öeldud, et demokraatia on enamuse (min. 51%) diktatuur vähemuse üle! Aga paremat moodust pole ka välja veel mõeldud. Või oleks monarhia jahimeeste ühingus parem?
Ma arvan, et kui käesolevast aastast kehtib varasema 6,86 euro asemel 12.- eurone EJS aastamaks, siis oleks asjakohane oma voliniku käest ka rohkem põhjust aru pärida, mis Kuristiku tänava majas toimub.

Ma siin ühes varasemas teemas jagasin oma seisukohta EJS juhtimisest või vajadustest/võimalustest suuna muutusteks.
viewtopic.php?f=13&t=7288&start=75

Nagu põhikirjast võite lugeda, kes tahab juhatust muuta - tehke (s.t. Teie esindaja volikogus) presidendikandidaadi ettepanek ja kui see valitakse, saab ta võimaluse esitada ülejäänud juhatuse liikmete nimekirja volikogule poolt/vastu hääletamiseks.

Villem Reinaas

[Ain Aavik]

Ammu on ju öeldud, et demokraatia on enamuse (min. 51%) diktatuur vähemuse üle! Aga paremat moodust pole ka välja veel mõeldud.


Villem Reinaas

" Demokraatias saavad idioodid valida, diktatuuris saavad nad valitseda."
B. Russell

NB!
Ärgem võtkem isiklikult, lihtsalt turgatas meelde selle inimese kunagi välja öeldud mõte!

[aadu kadakas]

VR-i arvamus tahab ikkagi reageerimist. Olete varemgi silma paistnud selliste jõuliste sõnavõttudega, mis kantud nö jõupositsioonilisest meelest.
Ilmselt on tegemist erinevate maailmanägemustega. Sellist "jaga ja valitse" mentaliteeti on päris palju, kuid mulle selline lähenemine... ütleme, enam ei sobi. Paraku võimalik on see meie ühiskonnas küll ja edaspidigi.
Ma lihtsalt tuletaksin meelde, milline oli EJS roll alguses, kui uut JS-i menetlema hakati. Häält hakati alles siis tegema, kui sattus ohtu institutsionaalne positsioon koos riigifunktsioonide kadumisvõimalusega. Eks ole.
Tooksin veel vastuargumendi sellise sundviskes olemise kohta. Võiks ju parafraseerides visata üles selliseid seise: pole rahul pangandusega, tee uus pank. Pole rahul riigivalitsemisega, valige õiged inimesed või pole rahul EJS-iga, valige oma esindajate kaudu uus. Üsna irooniline. Kasvõi selles valguses, et EJS edustuses on näha arenevat tendentsi, kus üha väiksem ring võtab otsuseid vastu. Lihtne on aga selles süü panna kohaliku jahiseltsi esindajale, kes, õigus küll, ei suvatse/taha infot juhatusest (ja nõukogust) kaugemale lasta. Kuna jutt käis ju mtü-de olemusest, mis praktikas kipuvad äriühingutena käituma, siis ei saa olla nõus toimuvaga.
Nii, et VR-i jutus on palju omast ühele variandile, mis paraku enam vähemalt mulle ei sobi.

[baddmann]

EJS on jahipiirkondade kasutajate esindusorganisatsioon, mida nad ise küll võrdsustavad jahimeeste esindusorganisatsiooniga, aga et see päris 100 % sama on, mina küll väita ei julgeks. Mõnes mõttes on VR väljaöeldul oma sügavam mõte sees - huviliste olemasolu korral võiks ju uue jahimeeste esindusorganisatsiooni teha, jättes loomulikult välja kommertsi ja postsoveti arusaamad MTÜ-ndusest. Küllap leidub hakkajaid huvilisi jahimeeste hulgas, kes ei taha maaomanikele vastanduda, ja hakkajaid huvilisi maaomanike hulgas, kes ei taha omakorda vastanduda jahimeestele.

BM

[Indrek S. E.]

VR. Vaata hasartmänguseadust.

[Indrek S. E.]

EJS on jahipiirkondade kasutajate esindusorganisatsioon, mida nad ise küll võrdsustavad jahimeeste esindusorganisatsiooniga, aga et see päris 100 % sama on, mina küll väita ei julgeks. Mõnes mõttes on VR väljaöeldul oma sügavam mõte sees - huviliste olemasolu korral võiks ju uue jahimeeste esindusorganisatsiooni teha, jättes loomulikult välja kommertsi ja postsoveti arusaamad MTÜ-ndusest. Küllap leidub hakkajaid huvilisi jahimeeste hulgas, kes ei taha maaomanikele vastanduda, ja hakkajaid huvilisi maaomanike hulgas, kes ei taha omakorda vastanduda jahimeestele.

BM

Ole hea ja ütle kas kas postsovetlikku arusaama saab üldse olla kodanikeühendustest? Täna just kukkus mu postkasti värske Hea Kodanik. Soovitan kõigile

[baddmann]

...

Ole hea ja ütle kas kas postsovetlikku arusaama saab üldse olla kodanikeühendustest? Täna just kukkus mu postkasti värske Hea Kodanik. Soovitan kõigile

Jah, õigus, ei saaks justkui! Aga noh, paraku, jahiseltside "sisu" näinuna ütleks, et postsovetlik arusaam jahi-MTÜ-ndusest on meil siiski ju olemas...

Eks võib ju muidugi diskuteerida ka sel teemal, et need ei olegi siis õiged kodanikeühendused.

BM

[Indrek S. E.]

Eks suutsin jälle end segaselt väljendada. Vabandust. Mina ei tea tõesti kas jahiseltsid on õiged või pole seda mitte, sest ma ei kuulu ühtegi. Eesti Jahimeeste seltsi olen näinud (seestpoolt) ja see ei ole tõesti kodanikuühiskonna vabaühenduse musternäide. Enamgi veel: organisatsiooni, millesse on niivõrd tugevalt konflikti programmeeritud, polegi justkui mu vanad silmad varem näinud.

[kirp]

Indrekule: Ja mis need programeeritud (kes ja mis tasemel) konfliktid oleks? Lihtsalt küsin infoks, sest ise pole EJS "seest" näinud. Mõningaid jahiseltse aga küll.

[Indrek S. E.]

Austet kirp, hää meelga vastan.
Mul aga selline viga, et täna pärastlõunast rääkides, pean alustama Ümera lahingu eelsest hommikust. Seega kannatust.
Kuristiku tänval töötades märkasin, et kogu seltskonna suhtumine on: kuu peale see see EMSL, meil pole seda vaja. Ma lausa küsisin, et miks nii suur kodanikeühendus ei kuulu EMSLi? Selline attitude, eks ole. Tulemusena aga: pole kusagilt võtta tuge, kui vaja selgeks teha kuidas käituda, selles või tolles olukorras ja juhul kui teine pool on riik. EMSLs töötavad aga praegu ülikiire mõtlemise ja selgelt ausa käitumisega noored inimesed.

Märkasin ka, et läbi aastate on juhtkonda sattunud (valitud?), või sellega tihdalt seotuks osutunud need iskud, kes osutuvad kriminaalkurjategijateks (Reiljan ja veel mõni) või lihtsalt sulid(Sootna ja veel mõni). Jällegi see attitude.
See omakorda annab koheselt suthekorraldusliku tagaislöögi neil puhkudel, kui on vaja esineda tõsiseltvõetava kodanikuühendusena. Liimete peade arv on oluline, kuid juhtkond loob maine.

Märkasin ka, et juhtkonda kuuluvad isrikud ei ole seal eeskujulike läbirääkimisoskuste, eeskujulike administratiivvõimete ega juriidiliste teadmiste tõttu. Seal on iskud, kel on kas palju raha, jahitunnistus ja nõukoduge aegsed hiilgavad CVd (Tammsaar, Hõbemägi jt). Kodanikuühenduse juhtimine ei nõua aga kuigi palju raha, jahitunnistust ega ka nõukogude-aegset CVd.
Seega tekib kohe suur hõõrdekoefitsent, kui on vaja empaatilist läbirääkijat, külmaverelist logistiku või tsiviilõiguse asjatundjat.

Märkasin, et üldiselt eelistab EJS deklareerida oma seisukohti nendel puhkudel, mi oleks vaja küsida TEISE POOLE HUVE. Selline harjumus viib aga sekundiga ummikusse iga vähegi konfliktivõimaliku olukorra.

Aga veelkord: äitäh, et huvi tundsid:

[sax]

ise ka ei oskaks paremine öelda

[kirp]

Kartsin juba, et see "sisseprogrameeritud konflikt" tähendab organisatsiooni kui sellise valesid aluseid vms. See millest austet Indrek pajatab on puha "kaadrite küsimus" nagu nõukogude ajal tavatseti öelda ja siia sisse on "programeeritud" vaid jahinduse kõikide organisatsiooniliste tasemete nõrkused. Vahest vaid see on tõesti programeeritud, et enamus inimesi tegeleb tänasel päeval eeskätt igapäevase leiva lauale toomisega või ärksamad ja ettevõtlikum omaenese äris raha tegemisega. No poliitika tegemine on muidugi ka. Ju ei ole ka nende paljude edukate logistikute ja juristide jaoks, kes ka meie yhiskonnas olemas on, atraktiivne kodanikuyhiskonna ehitamine jahiseltside kaudu. On palju tulusamaid kohti.

See jutt käib peamiselt EJS põhiametikohtade nõrga ja lühikese pingi suunas. Minule täiesti arusaamatu on volinike kogu hambutus. Sinna peaks ju koonduma jahimeeste koorekiht. Ja kuna tegemist pole igapäevaselt suurt ajakulu nõudva tegevusega, siis ei peaks muu elu ka eriti segama. Võimalik, et isegi see nn. koorekiht on tõesti yhiskondlikus tegevuses kyyndimatu, arvatavasti kogemuste vähesuse tõttu ja kohati tundub, et isegi manipuleeritud (mis omakorda näitab, et osavad empaatiahiiglased ei ole siingi kaugel). Nõukogude aja yleyhiskonnastamise järelmõjuks võib pidada ka igasugusesse yhiskondliku ja kassivõitlusesse leiget suhtumist. Võtame kasvõi ametiyhinguid, mida paljud peavad naljanumbriks, mis aga on enamuses arenenud riikides suure osa sotsiaalsete hyvede saavutamise taga. Ehk siis "lastehaigus" nagu Ilijts tavatses kirjutada. Isiklikult usun, et saame sellest ajapikku üle ja selles mõttes on praegune võitlus igati asjaks läinud.

[Indrek S. E.]

jep, kirp. Põhikirjalised alused võivad seltsil olla õiged, aga nende rakendus on noh, ... igamees mõtleb siia ise mingi sõna juurde

Nüüd on (näiteks) vist kuus aastat istutud selle jahiseaduse eelnõu ümber. Selts paistab näitavat valmisolekut istuda ka järgmised kuus aastat. Huvitav, kas ära ei tüüta juba?

Võib-olla on aeg küsida Riigkogult (meil on põhiseaduse järgi parlamentaarne riik), millisest jahindusest on huvitatud kõrgeim võim? Kas hobilisest/looduskaitselisest, või ärilisest/tulunduslikust? Kostugu, siis vastus kuitahes vastikult, aga alles seejärel võimalik ka tegeliku seaduseni jõuda. Keskkonnaministeerium ei ole lõppude lõpuks midagi enamat, kui just tolle kõrgema võimu täitevorgan. Tore kui ka isiklikku algatust üles näitavad, kuid ainult kõrgema võimu tahte (poliitika) määratud raamides.

Võib-olla aga on õige aeg seaduse eelnõuga tehtav töö ja vastutus Keskkonaministeerimilt ära võtta? Nüüd on ilmelt ka kõige paadunumale optimistile selge, et KM ei saa selle eelnõuga hakkama. Pole sellestki midagi hullu, seadusloome näeb ette, et ka riigkogu võib seaduse algatada ja luua.

See tooks omakorda vist kaasa mingi ajutise komisjoni loomise. Muidugi - see maksab. Aga kui eesmärk ja tulemus on hädavalikud? Riigi pidamine ongi kulukas.

Lõpuks, halvim, mis seltsi jaoks võib juhtuda on alternatiivse vabaühenduse teke. Olgu selle nimeks kasvõi Eesti küttide liit. Kui sellesse astub osa neist jahimeestest, kes praegu seltsi ei kuulu, on K.ministeeriumil ideaalne võimalus EJS üldse palmisaali lükata ja asuda läbirääkimistesse uue seltsiga. KM evib ju ka vaidlustamisele raskelt alluvat põhjendust: oleme nendega aastaid proovinud, kuid istume ikka siin, kus alguses!

[kirp]

Austet Indrek, tabasite naelapää pihta - poliitiline põhiküsimus tuleb esmalt ära lahendada: kas ulukid kui loodusvara jäävad ühisomandisse või erastatakse. Igasugused muud küsimused ja nende võimalikud lahendused baseeruvad sellel põhilisel otsusel. Kummagi olukorra (eraomandus või ühisomandus) korral saab teatud võtetega "teist värvi" sisse segada, kuid põhiotsus on ikka peamine. Nt. yhisomandi puhul saab maaomanikele teatud soodustuste või eelistuste andmisega ulukikasutuseks või seltsidesse kuulumiseks "segada" omandiõigust sisse muidu yhisomandis olevale rikkuse haldamisele. Vastupidi on raskem (aga tugeva riigi puhul võimalik) - lisada seadusesse punkte, mis kohustuvad ka eraomanikul laiemaid yhiskondlike huve arvestama ehk siis täielikku vabaturusituatsiooni väheke piiravad ja reguleerivad (kasvõi kohustusega mingi osa ressursist avalikule ja piirhinnaga jagamisele panema, mille läbi ka maata vähemjõukam linnamees ressursile ligi pääseks).
Praegune kaevikusõda ehk "läänerindel muutusteta" on ootuspärane. Erastamist taotlev huvigrupp on jätkuvalt omal seisukohal (ulukirikkus tuleb meile anda) ja EJS antud olukorras kodanikuühiskonna esindajana omal (jäägu kõigi kodanike yhisvaraks). Mina ei oska kyll kuue aastast oma joonest kinni pidamist EJS-le süüks panna, seda enam, et uue jahiseaduse eelnõu sisu on erastamisest yhiskonna omandisse jäämiseks transformeerumas (ehk siis jahimeeste yhiskondliku organisatsiooni arvamus võitmas). Eks seda jämeda otsa käest libisemist tunneta ka vastaspool tehes viimaseid meeleheitlike aktsioone (milleks eramaadel jahipidimase keelamist ise kindlalt liigitan).
Kokkuvõttes: asi ei liigu paigast ja sisulist dialoogi ei teki enne kui põhiküsimus ei lahene. Sellel on vaid kaks võimalust. Erametsaseltsi ymber koondunud lepivad sellega, et ulukiressurss jääb kõigi kodanike yhisomandisse ja edasine dialoog käib kokkulepete üle kuidas ja mil määral maa eraomand võiks anda eeliseid ulukiressursile ligipääsuks (nagu väikeulukite kyttimise lubamine on, aga siia saab mitmeid punkte juurde lisada) ja kuidas eraomanikule kompenseeritakse võimalikud kahjud. Teine võimalus on, et jahimeeste yldsus EJS näol lepib ulukite eraomandusega ja hakatakse seda pehmendama igasuguste seaduse lisapunktidega mis piiravad vabaturgu (eks selline ole ka teatud hektarite nõue, suurulukite küttimisnormide riiklik reguleerimine jne.). Võiks kysida, miks enamus jahimeestest maaomanikke ei ole Erametsaseltsi erastamiskava taha tulnud? Omanikena peaks nad ju kahel käel poolt olema. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et eraomanduse tekkimisel ükskõik mis sfääris on Eestis käivitunud varakapitalismile omane röövkasutus ja teistele (ka väiksematele) jalaga tagumikku andmine. Samas on enamus maaomanikke ikka seltsidesse võetud (miks ei peakski oma piirkonna mehi võtma kui nad tublid on ja yhisreeglitest kinni peavad). Kohalikul maaomanikul on ju palju eeliseid ka ulukiressurssi intensiivsemal kasutamisel – astud uksest välja ja oled kohe jahipiirkonnas, tunned paremini olusid (oled saagikam), saad intensiivsemalt majandada (paremini hooldatud söödakoht jne.), suudad pidada lõksujahti (keegi ei suuda iga päev 100 km tagant linnast lõkse kontrollimas käia) jne. Eraomanduse küsimus tõstatub vaid yhel juhul – kui hobijahile lisaks tahad sellega hakata isiklikku raha tegema.

[aadu kadakas]

Asjalikud mõttevahetused.
Juba varem on mõtteavaldustest käinud läbi, et EJS on peaasjalikult mitte niivõrd kodanikühiskonna esindaja, vaid rendijahipiirkondade edustuste eestseisja. Ka huvidest erinevate huvigruppide näitel on arvamusi olnud. Taustaks ongi see varakapitalistlik positsioonivõitlus. Paljud tänased rendijahipiirkonnad on EJS eestvedamisel konkreetsed äriüksused. Sellega ei taha nõus olla suurmaaomanikud, sest miks mitte ise sama asja ajada ainuõigusest lähtuvalt. Lihtsalt ise ma ei taipa, miks taaskord on vaja midagi muuta nö suurkorporatiivsest huvist lähtuvalt, mitte aga üldisemast huvist (kasvõi rekreatiivsest kasust). Ja riik mängib demokraatia sildi all üht kõige haigemat mängu selles võitluses.
On ka tasapisi kilbile jõudmas mõte, et vaesem osa maata mehi (enamasti linnamehed) on justkui diskrimineeritud seisuses. Ise olen pigem kuulnud, kuidas linnameestes nähakse maksujõulist osa jahirahvast, keda oleks hea maal kukrut täitmas näha.
Indreku näitel "Eesti Küttide Liit" idee seni on ilmselt kõige enam eesmärgiks EEML-il, kes nö uluki erastamise puhul saaks üsnagi automaatselt esindusõiguse jahinduses. Tulemus ilmselt ei erine huvide vaatenurgast palju (ehk siiski kaob kontroll rohkem ära). Eesti inimesel on järjepidev hirm või ka laiskus, et uut vabaühendust looma hakata.