Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...

[Indrek S. E.]

Eraomanduse küsimus tõstatub vaid yhel juhul – kui hobijahile lisaks tahad sellega hakata isiklikku raha tegema.

See`p see ongi. Riigikogu peab (mitte tingivas kõneviisis:peaks) tegema avalduse, milles on öeldud, milline jaht on riigi huvi.
Lõppude lõpuks on siis ka tollel õnnetul K.Ministeeriumil palju lihtsam. Ja kõigil teistel asjaga seaotud iskutel.

[Indrek S. E.]

Tegelikult võib vist tuua tegutsemise näitena praegu Eesti ainsa hipodroomi ümber toimuva.
Kaks Rootsist siia sadanud ärikat erastasid hipodroomi. 3,6 miljoni EVP krooni eest. Kuidas? Aga neist üks - Jaan Manitski oli just juhtumisi Erastamisagentuuri juht. Tallide rentnikud, kes samuti tahtsid erastada, aga seda võimalut ei saanud.

Seejärel otustasid ärikad hipodroomi maast teha kinnisvara hiigeläripojekti. Miks ka mitte. Kui inimesed suudavad raha teenida ja jõukaks saada, on see ainult hea. Kui nad teevad seda aga Ühiskonliku Huvi arvelt, on see paha. Sellepärast protestisid sellise plaani vatu need, kellel linna üldine käekäik on tähtis ja need, kellele riigi hobumajandus on tähtis.

Nende vastas olid siis miljardärid ja korruptiivsed (nüüdseks kohtus tõestatult) linnaametnikud.

Ilmselt ei saa enam väärata hipodroomi kadumise protsessi. Ilmselt aga on kogu võitluse üks tulem määrus(ehk ka lausa seadus), mis ei võimalda enam ärikal amentikule "kosja" tulla jutuga, et kuule ostsin jahisadama; nüüd tahaks teha veelgi suurema - naftaterminaliga ja puha.

Küllap kaob hipodroom, aga selle ümber käinud võitluse tulemusena ei kao tulevikus enam staadionid ja pargid, lauluväljakud ja hiied (kui mõni selline peaks Tallinnas olema). Ja see on hea.

Nõnda võib uskuda, et kõik need, kes esindavad praegu jahinduses populaarhuve, võiksid küll koonduda ja sõna kaasa öelda. Kindla soovi korral aga lausa jahinduse arengu kulgu määrata.
MTÜ ei ole ainus kodanikeühenduse vorm. Seltsing näiteks on veelgi lihtsam.

[Ahto Kattai]

Indrek S.E. jutt on kõik väga õige,ainult kust võtta eestvedajaid ,kes asjaga tegelda viitsiksid.Kes siin seda foorumit on lugenud teab millise pasarahe on endale kaela tõmmanud mees ,kes jahinduse käekäigu pärast südant valutab ja midagigi ära on püüdnud teha.Mõtlen siinkohal kasutaja Uugametsa.Ei erine see meie jahimeeste kogum vist suuresti "kallite"riigitüürijate omast kuigivõrd.Ühed kitsed kärneriks kõik,kuuldavasti unistab mõni mees oma isiklikust jahiaiast.No mis moodi selline mees siis peaks meie(loe õhema rahakotiga) jahimeeste huvide eest seisma? Mehed on lihtsalt liiga kauaks jäänud oma kohtadele istuma ja on vist juba isegi hakanud uskuma ,et keegi peale nende ei oska ega kõlbagi juhiks.See tentents algab juba kohalikust jahipealikust ja sealt järjest ülespoole.Vaatake enda ümber liiga palju on meil ,ütleks isegi aastakümneid ametis olnud jahipealike ,kes peavad meid lihtsalt enda omandiks ,nagu mõisasaksad.Vot need saksad lepivadki omavahel reeglid kokku,valivad isekeskis järjest kõrgemaid persoone ja ei vaevu tihti isegi mingit infot allapoole andma.Sest nende tehtud otsused lihtsalt on õiged ja ei kuulu arutellu.Tänu sellele ei tea SUUR osa reajahimeestest (arvan ,et üle poolte) käimasolevatest muutustest mitte s...tagi .Oma laiskusest loodetakse ,et küllap keegi meie eest ikka kuskil seisab ja midagi halba ju meiega juuhtuda ei saa ."Juhan v Karla" on ju ikkka meie eest seisnud ja "mulle" põrsa loa kirjutanud ,keda me siis ikka tema asemele paneme.Tuleb mõni uus, viimati ei annagi enam luba..... ja nii me just seal olemegi ,kus me parasjagu oleme! See siis lihtsustatud jutt meie hetke jahindusorganisatsiooni olukorrast minu silmaade läbi.Ja katsugu keegi ainuult hakata süsteemi muutma v veel hullem uut ühendust rajama ! Küllap siis näete kuidas igapäevarutiini uinunud juhid ärkavad! Veelkord ,mehed on liiga kauaks oma soojadel kohtadel istuma jäänud.Riigi presitentki võib ainult määratud aja oma ametis olla,miks siis meie oma juhid (.......,juhatuse esimees,voligogu esimees,......jne.)"eluajaks " kipume valime

[aivar00]

-Kult ütles välja üsna karmi tõe. Kõrvalt vaatajana tundub see isegi kohati nii olema. Enda seltsis poole pealt kaedes oli ka kunagi meil "revolutsioon". See tehtud hakkasid asjad liikuma. Et aga suures karjas kõik 100% rahul oleksid - julgen väita, et ei õnnestu. Üldjoontes küll - too on ka meie seltsis paigas. Raplamaal maakondlikku seltsi ei ole. On see hea või halb ei oskagi kommenteerida. Info liikumise kohapealt aga kõik saadetakse kolinal meilidele laiali ning olulisem pannakse ka kodulehele üles. Isegi juhatuse koosoleku protokollid on peale koosolekut järgmine päev üleval.
Et aga inimesed teatud positsooni saavutamisel hakkavad käituma tavapäratult - see täiesti teada värk. Riigikogu liikmed esimene näide. Nüüdsel ajal räägitaks emiski ameti pidamisest 7 aastat - siis pidavat olema vaja tööd vahetada. Eks ta kohati ole ka õige, kuid kas uusi soovijaid ka on?
Pigem ütles Kult õieti, et kõigepealt kastetakse sind pasarahega üle ja siis alles vaadatakse mis edasi saab. Kahjuks on meie inimeste hulgas vähe sellise tugeva närvikavaga inimesi, kes on nõus sellisesse olukorda ennast sättima. Saab ju vanaviisi edasi ning too Juku või Juhan kirjutab minu elupäevade lõpuni mulle sea loa.
Toda peab aga muutma hakkama seltsist seest mitte EJS.
Kui kohalik selts on asjad paika pannud küll siis ka EJS välja jõutakse.
Analoogne lugu ka tolle vabatahtlike päästjatega. Selline kodanikualgatus peab alguse saama nn. rohujuure tasandilt mitte aga vastupidi - minister või "keegi veel" kuskil kõrgel ja kaugel avaldab arvamust, et nüüd hakkame nii tegema. Selline "käsukorras" tehtav värgendus ei taha omada elujõudu.

[kirp]

Jah, poliitiline otsus tuleb ära teha. Ei oma kompetentsust, kas Riigikogu saab seda teha avaldusega. Pigem ikkagi seadusega. Sellest tuleneb, et kui uue seaduse eelnõu kinnistatakse uluki yhiskondlikusse omandisse jäämine, siis tuleb see eelnõu kiiresti vastu võtta. Aga ega sellega see asi ei saa piirduda. Kuna sisulised probleemid jahinduses (ka uluki yhiskondliku omandise jäämisel) on „omandi kaevikulahingu“ tõttu tahaplaanile jäänud ja seetõttu paljuski huvigruppide (s.h. riigiametite) vahel läbi vaidlemata, tuleks näha ette mil moel seadust jätkuvalt täienda saaks seadusse lisapeatykkide või alamate juriidiliste aktide loomisega. Eks see ole sageli nii, et raamseadus loob aluse (uluk on yhiskondlik vara) ja siis hakatakse seda juriidilist ruumi alles kokkulepituga täitma.

Arvan, et tegelikult on liisk juba langenud (ja see tuleb ära vormistada). Poliitika ja poliitikud ei ole antud hetkel Eestis just eriti „hinnas“, aga rõõmustasin millalgi enne valimisi, kui mõned parteid suvatsesid jahinduseteemal oma seisukohta võtta. Olen jätkuvalt seda meelt, et praeguse hulga jahimeeste säilitamiseks ja vahest isegi suurendamiseks (tegelikult ju potentsiaali on ja jahimehed oraniseeritud yhiskonnagrupina võivad olla riigile ytlemata kasulikud) on ainuõige yhiskondlik mudel. Ei ole meie rahvas nii ühtlaselt jõukas, et turul eraomanikult jahiteenust osta (seda saaksime ju jätkuvalt Aafrikas teha). Ehk siis laiemalt ja mitmekesisemalt kodanike haarav liikumine kaalub yles väiksema grupi huvid (rikkurist jahimees-rahakas ulukiomanik). Arvan, et praeguses olukorras, kus kasvab poliitikaga rahulolematute osa ja kus suureneb nn „soo“ (isikud kel pole kindlat eelistust või ei oska/taha yhegi partei poolt hääletada), on iga väiksemgi positiivne signaal oma hääle andmisele kaalukeeleks.

Olen nõus ka selles osas, et suurima möödalaskmisega sai omal ajal hakkama KM. Tolleaegsetel ametnikel (huvitav kuidas tollane minister oli sellise kaheldava poliitilise ette(lühi)nägelikkusega, et lasi end ära rääkida ja lubas algatada protsessi ilma yhiskonnas põhjalikumalt ringi vaatamata) lasub vastutus, miks sisuliselt peteti nii metsa(suur)omanikke (kas konkreetselt midagi lubades või ka õhulosse silme ette manades), tekitati yhiskonnas palju täiesti tarbetut vastasseisu ja loodeti lapsikult, et riik saab jahindusest „käed puhtaks pyhkida“ (kohustused teiste õlule laduda). See viimane utoopia on seda uskumatum olukorras kus looduse ja keskkonnaga seotu on järjest teravama tähelepanu all kogu maailmas, kus järjest kerkib uusi küsimusi, millest ei saa ei yle ega ymber ja kus keskkond omandab üha enama tähenduse ka inimsuhetes yhiskondlikul tasandil.

Anna Jumal tarkust meile, meie juhtidele ja praegusele Lady Ministrile!

[Ain Aavik]

Unistada ju võib ajast, kui poliitikud tõepoolest teeksid seda, mis on riigile ja elanikele kasulik, mitte ei moodustaks korruptiivseid, ringkäenduslikke vargapunte ja ei tantsiks rahakate ettevõtjate pilli järgi....

[kirp]

Ma arvan, et viimane aeg on jahimeestel ja nende esindusorganisatsioonidel aktiivsemalt ühiskonna, s.h. kodanikuühiskonna loomisel kaasa rääkima hakata. Tuleb hakata tõsist initsiatiivi üles näitama ja mitte AINULT KITSALT JAHINDUSEGA SEOTULT. Siia kuuluvad keskkonna ja regionaalpoliitika, kultuuripoliitika, riigikaitse, juriidika loomine jne. Tuleb oma seltsi kesksest arusaamast välja astuda ja nägu ühiskonna poole pöörata. Iga üritus, mis on korraldatud laiemale kodanike ringile (õpitoad, kursused, sõnavõtud avalikus ruumis (k.a. TV), ühisüritused kaitseliidu, kodukaitse või nende noorteorganisatsioonidega, külarahva (s.h. maaomanikega), linnu- ja loomavaatlejate või loodusfotograafidega jne.) - võimalusi on ju tegelikut palju. Teatud aktiviteedi algeid nendes suundades ju on aga sellest on vähe, KAUGELT VÄHE. Ja kõik see on kinni meie "kõrvade vahel" nagu ka täpse laskmise puhul väljendutakse, mitte võimaluste puudumises ja rahas. Ühiskond ja riigivõim kaasa arvatud peavad aru saama, et jahimehed on üks ütlemata hästi organiseeritud ja, nagu noored ütlevad, "lahe" inimeste ühendus (isegi võiks öelda omamoodi VENNASKOND), kes toetab yhiskonna liikumist paremuse poole, mitte mõni vilavate silmadega ohtlik verekäppade pande (milline arvamus siiski siit-sealt välja lööb). Küll näete, kui nähakse, et oleme asjalikud ja tõsiselt võetavad, siis hakkab ka toetus ja vahendid tulema.

[Ahto Kattai]

Jah,kõik õige,aga kust need revulutsiooni juhid välja tulevad? Uugamets võib vist ölda palju ta lõpuks toetusallkirjasid kokku sai?! Kui isegi seda ei viitsita ....... ! Mulle tundub ,et ärksamad inimesed on juba loobunud midagi ette võtmast,nähes siinset ükskõiksust ja lihtsalt minna laskmist ja eestima tolmu jalgelt pühkinud! Keegi ju kuskil koguaeg pajatab ,kui OK meil kõik on ja miks siis "mina "peaks tõmblema! Meil on kõik nii hästi ,et "eile "toetasime kreeklasi "täna" hispaanlasi,meie oleme ju solitaarsed ja anname ikka oma panuse.Mis sest ,et näiteks põllumehed saavad kordades vähem toetusi ,kui need samad Kreekad ,Hipaaniad. Kuigi ööpäev on ka Sandoril 24 h,nagu lihtsurelikul, on tema 11000 -tene kuupalk väike ja oleks vaja see 20000-teni tõsta.Mängud käivad lihtsalt teises liigas.Tea kuhu küll teistpidi see õilis solidaarsus jääb.See on küll poliitika,aga jahindus (ja mitte ainult jahindus)on selle elu peegelpilt. Ja nii käipki elu tolle "teises liigas"mängijate reeglite järgi.Kahekordistame laste toetusi,ehk korrutame mittemidagi (mõnikümmend eurot) mitte millegiga ja saamegi 100% -ilise laste toetuse suurenemise! Kahjuks aga selle "mitte midagiga"endiselt lapsi ei kasvata!

[gunnar]

Kõik mis eelpool öeldud õige. Samas ma ei näe et oleks võimalik preguses olukorras enam midagi väga muuta. 20a tagasi olnud vaimustus OMA riigist on paljudel ammu kadunud, jahiseltsid koosnevad suures osas vanematest meestest kelle ainuke siht on et saaks veel natuke aega samamoodi kui enne oli. Noori ei ole ja ilmselgelt ka ei tule. Mitte et noori üldse poleks, aga huvid on teised.
Meie riigi ja ühiskonna probleemid on suuresti minuarust väga hästi hiljuti ka õiguskantsler kirja pannud : http://www.postimees.ee/873474/teder-riigikogu-loobub-uha-enam-oluliste-otsuste-tegemisest/

[Ain Aavik]

“Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle.” (Adolf Hitler)

Kõige kurioossem, et Aadul ongi ses osas õigus. Kui mõelda selle peale, kuivõrd apaatsed on eestlased kõigi nende sigaduste suhtes, mida meie parteid korraldavad (valija nimel)Lissaboni lepped .. EFSF, ESM, DASA, ACTA jne. ...siis pole mingit põhjust tunda au oma rahva pärast. Ennem ei huvita, kui asjadele on antud pöördumatu käik, vot siis alles ärkab eestlases "kodanik" ja isegi siis vaid oma kööginurgas viinapitsi taga. Seal leitakse aega ohkimiseks ja kirumiseks, mitte ennem.

[Indrek S. E.]

“Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle.” (Adolf Hitler)

Kõige kurioossem, et Aadul ongi ses osas õigus. Kui mõelda selle peale, kuivõrd apaatsed on eestlased kõigi nende sigaduste suhtes, mida meie parteid korraldavad (valija nimel)Lissaboni lepped .. EFSF, ESM, DASA, ACTA jne. ...siis pole mingit põhjust tunda au oma rahva pärast. Ennem ei huvita, kui asjadele on antud pöördumatu käik, vot siis alles ärkab eestlases "kodanik" ja isegi siis vaid oma kööginurgas viinapitsi taga. Seal leitakse aega ohkimiseks ja kirumiseks, mitte ennem.

Kohati on, aga kohati ei ole, see asi nii hull. Praeguses olukorras tundub justkui igati paslik, selline vene riigi aktiivse kodaniku taktika: kohe ja kõige valjema kisaga, kõige suurema ülemuse juurde!
E. Ergma on Riigikogu esinaine (või tuleks kirjutada "esimees"?"). Temal tulebki korraldada kõrgeima võimu seisukoht.

[Indrek S. E.]

Ma peaks vist hakkama ilma ennustama
http://www.postimees.ee/877450/ekspolii ... htlustuse/

[Ain Aavik]

ja aina edasi..

RAPLAMAA SÕNUMID, Siim Jõgis (19.06.2012) Jahimehed ja maaomanikud veetsid laupäeval lõbusalt aega

Laupäeval toimus Valtu jahimajas jahi­meeste ja maaoma­nike traditsiooniline kokkusaamine, mis leiab aset igal aastal nädal enne jaanipäe­va. Tegemist ei olnud tõsise seminari või koosolekuga, pigem suheldi omavahel vabamas õhkkonnas.

Jahimehe ja ürituse korral­daja Viktor Reino sõnul oligi kokkusaamise mõte näidata, et jahimeeste ja maaomanike vahel ei ole suurt vastuolu. «Probleemid ei ole tegelikult suured, neist tuleb lihtsalt rääkida," sõnas ta. Põhiline se­gadus tekib tema sõnul seoses uue jahiseadusega.

Reino selgitas, et uue seadu­se kohaselt soovib riik enda vastutusest vabaneda. Ta tõi näite, et kui metsloomad söövad maaomaniku juurviljad ära, siis praegu aitab riik seda kahju korvata. Uue seaduse kohaselt peaks selle olukorra aga maaomanikud ja jahimehed omavahel lahendama. Jahimeeste seisukoht on Reino sõnul selline, et luua tuleks ühine fond, kuhu panustavad riik, jahimehed ja maaomanikud, et selliseid kulusid katta.

Kogu probleemi algatajana näeb Reino rikkaid maaoma­nikke. Tema hinnangul ongi nemad uue jahiseaduse moo­toriks, sest nad tahavad oma maal jahiturismi arendada. Ühe probleemi osana näeb Reino ka Erametsaliitu, kes tema hinnangul oskab väga hästi keskkonnaministeeriu­mit mõjutada. Samas kiitis ta praegust keskkonnaministrit Keit Pentust, kes oskab jahi­meestega arvestada.

Ameerika Ühendriikidest Coloradost pärit Truls Ringkjob elab Saunakülas ning tal on seal oma talu. Enda sõnul ei näe ta mingit probleemi maaomanike ja jahimeeste vahel. „Kui kits tuleb metsast ja sööb mu juurviljad ära, siis nii peabki olema. Ma ei näe mingit probleemi," selgitas ta, viidates inimeste ja loomade vahelisele harmooniale, mis tema hinnangul Eestis on. „Mulle meeldib elada Eesti maapiirkonnas, sest siin on inimesed iseseisvad ning elavad sellest, mis maa neile annab," sõnas Ringkjob, kes töötab õppejõuna IT kolledžis.

Toomas Raud, kes peab Kumma külas Toomi talu, selgitas, et maaomanike ja jahimeeste vastuolude lahen­damiseks tuleks arendada kodanikuühiskonda. Ta tõi näiteks enne Nõukogude oku­patsiooni tegutsenud vabataht­likud pritsumeeste ühendused ja selgitas, et miskit sarnast peaks ka jahimeeste selts looma.

Laupäevasel üritusel siiski ettekandeid ei peetud ning pigem veedeti koos lõbusalt aega. Viidi läbi erinevaid spordi- ja laskevõistlusi ning viktoriin ja loterii.
-------------------------------------------------------------

Taavi Ehrpais
Valedest kubisev artikkel solvas maaomanikke

20.06.2012

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimeest Taavi Ehrpaisi ajendas vastulauset kirjutama Siim Jõgise kirjutatud artikkel „Jahimehed ja maaomanikud veetsid laupäeval lõbusalt aega“, mis ilmus ajalehes Raplamaa Sõnumid 19. juunil.

"Kuna selles artiklid esitatud väited on suisa valed, siis soovin jagada veidi selgitusi.
On väga häiriv, et kirjatükis ülistab Viktor Reino praegust jahiseadust, sest praegune jahiseadus võimaldavat maaomanikul põllusaaduste hävitamisel ulukikahjude kompenseerimist. See väide on selgelt eksitav, sest tänase jahiseaduse alusel ei saa maaomanik sõraliste kahjustuste eest kõige väiksematki kompensatsiooni. Samuti ei võimalda seadus maaomanikul kaasa rääkida küttimislimiitide kehtestamisel ja ei anna kõige väiksematki võimalust jahirentniku valimisel, rääkimata jahiala piiride muutmisest.
Reino võtab endale vabaduse otsesõnu süüdistada Eesti Erametsaliitu Keskkonnaministeeriumi mõjutamisel. Selline väide on kahtlemata solvav nii maaomanike esindusorganisatsioonile kui ka oma tööd ausalt ja südamega tegevatele ametnikele. On täiesti kindel, et Keskkonnaministeeriumis töötavad arukad inimesed, kes saavad ka ise aru, et tänane jahiseadus euroopaliku õigusruumi ei sobi. Oleme selle kinnituseks palunud ka õiguskantsleri seisukohta.
Kas ütleja suudab ette kujutada, kui häiriv on jutt pahadest rikastest maaomanikest? Kas järgmisena tuleb ettepanek need rikkad uuesti vagunitesse ajada, et tõelised peremehed saaksid jälle vabalt tegutseda? Iga maaomanik, kes omab tükikest Eestimaad, on rikas.
Ühest asjast ei saa ma veel aru. Miks Valtu jahimehed soovivad kahjustuste kompenseerimise fondi, kui nad maaomanikega nii hästi läbi saavad? Kas tõesti on Teil soov hakata kinni maksma hirvekahjustusi saartel? Kas igatsete uuesti kõigi sõraliste lõualuid keetma hakata?
Soovitan kasutada selleks kuluvat aega maaomanikega suhtlemiseks, see oleks oluliselt mõistlikum. Tuletan meelde, et juba ammu on kokku lepitud, et riik kahjustuste kompenseerimisse panustama ei hakka.
Pealegi, eelnõu kohaselt hakatakse kompenseerima maaomanikele maksimaalselt vaid ca 10% investeeringust ja sedagi tohutu bürokraatia tulemusena. Juhin tähelepanu, et Eesti Erametsaliit on teinud EJS-ile ettepaneku kahjustuste kompenseerimine üldse seadusest välja jätta. Vastu oleksime tahtnud maaomanike soovil jahiala piiride muutmise võimalust ja jahipidamist lepingu alusel. See ei olnud EJS-ile vastuvõetav.
Ühes asjas tuleb mul härra Reinoga nõustuda: väga paljudes piirkondades on maaomanike ja jahimeeste vahelised suhted korras. Eriti Raplamaal, sest siinne maakondlik jahindusspetsialist sai juba aastaid tagasi aru, et riigikord on muutunud ja hakkas jahimeestelt maaomanikega sõlmitud lepinguid nõudma. Tänud talle selle eest. Miks ei võiks selline nõue siis seadusest tuleneda?
Usun siiralt, et maakondlikud jahindusnõukogud uue seadusega kaasa tulevad. Siis saame võrdselt laua taga istudes koos otsustada, kuidas jahinduslik tegevus maakonnas veelgi paremini toimima saada."

-----------------------------------------------

Huvitav, mis selle esimese kirjutise juures seda ''liitu ja tema pealikke'' nii tugevalt siis häiris, et kohe selline vastuartikkel laksust tuli?

Originaal leitav artiklite vastupidises järjestuses http://www.eramets.ee/uudised-1?art=3207

[aadu kadakas]

Taavi Ehrpais lahmib peris korralikult. Ei tea jah, miks ikka selle leeri inimesed nagu sütel elavad, kui keegi mõistlikult juttu ajab.
Muidugi see, et maaomanikega lepingute sõlmimine võiks tuleneda seadusest (kusjuures miks ka mitte), on ikka üsna demagoogiline. Pigem ikka tahetakse eraomandist lähtuvalt ju uluk kuulutada selle osaks nagu näiteks kasvav puu, mille saab sobival hetkel puidusortimendiks teha. Samuti ju seeläbi ka kogu jahikorraldus niinimetatud metsaomanike esindaja kätte saada. Huvitav, kas Skandinaavia polegi siis euroopalik, kui seal kuulub jahiõigus maaomanikule nagu meilgi ning lepingutega on kaetud suhe jahiselts-maaomanik.
See rikaste vagunisse ajamise jutt... Kuidagi piinlik on lugeda selliseid jaburdusi. Ma ei tea mehed, ajaks ikka asjalikku juttu.

[Välek]

Taavi Ehrpais lahmib peris korralikult. Ei tea jah, miks ikka selle leeri inimesed nagu sütel elavad, kui keegi mõistlikult juttu ajab.
.

Kõike saab teha- mängida lolli või tarka, ajada musta, valget või halli rida, olla nii või naasugune, eksida nii õnne, kui õnnetuse poole, jne. Huvitav oleks teada, kes siiralt usuvad ka sellesse, mida räägivad, teevad. Näed, loed ja kuuled ikka välist kesta. Psühholoogiatunnis õpetaja alati rõhus : Inimese teadmine, ei tähenda seda, et teda tunned". Kas inimkond ongi üdini pees, või käib korralik klounaad.