Leitav ...
http://www.ejs.ee/et/tutvustus/koosolek ... ollid.htmlEesti Jahimeeste Selts
JUHATUSE
KOOSOLEKU PROTOKOLL nr. 1
Tallinn 21. juuni 2012. a.
Algus 13.00, lõpp 15.30
Osalesid (registreerimisleht lisatud): Tiit Tammsaar, Toomas Marrandi, Jaanus Põldmaa, Jaak Volmer, Raul Vahter, Margus Mägi, Tõnu Juul, Aigar Kallas, Oliver Leif, Toomas Kõuhkna, Aarne Taal, Andres Onemar, Lembit Kaljuvee, Priit Piilmann, Margus Puust, Karel Rüütli, Neinar Seli.
Puudusid: Mati Kivistik, Taavi Veskimägi.
Osalesid: EJS tegevjuht Tõnis Korts, EJS tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.
Enne koosoleku ametliku osa algust taasavati EJS keskuse hoone ees Kuristiku tn.7 August Vommi pronksskulptuur, EJS vapilind „Metsis“.
Vastavalt juhatuse koosolekute reglemendile valiti koosoleku juhatajaks EJS president Margus Puust ja protokollijaks Lea Truska.
1.Päevakorra kinnitamine.
Otsus: Kinnitada alljärgnev päevakord:
1. Päevakorra kinnitamine
2. Eelmise koosoleku protokolli kinnitamine.
3. Juhatuse koosoleku reglement ja töökorraldus.
4. Asepresidendi valimine.
5. Eesti Jahimeeste Seltsi tunnustusavalduste andmise kord.
6. Jahipiirkondade staatuse hetkeseis.
7. Jahiseaduse eelnõu arutelu käik ja edasised tegevused.
8. Muud küsimused ja informatsiooni vahetamine.
8.1 Info Voore kokkutuleku kohta.
8.2 EJS 2013 a kokkutulek.
9. Järgmise juhatuse koosoleku aja määramine.
2. Eelmise koosoleku protokolli kinnitamine
Eelmise juhatuse koosoleku viimase protokolli kinnitavad 10 eelmise koosseisu liiget.
Otsus: Kinnitada eelmise juhatuse koosoleku protokoll nr. 37 19.04.2012.a.
3.Juhatuse koosoleku reglement ja töökorraldus.
Koosoleku juhataja tutvustab juhatuse koosolekute toimumise reglementi ja juhatuse töökorraldust.
Tehti ettepanekud:
- Sõnastada p 2 järgmiselt: Koosolek on seltsi juhatuse (edaspidi juhatuse) töövorm. Korrapärased koosolekud toimuvad kord kuus (v.a. juuli, august, detsember) iga kuu neljandal neljapäeval algusega kell 13.00. Koosolekute kestvus on reeglina mitte rohkem kui 3 tundi.
Töökorralduse jooksvatest muutustest informeerib seltsi president (edaspidi president) juhatuse liikmeid mõistliku etteteatamise ajaga.
- Sõnastada p 3 järgmiselt: Koosoleku päevakorra projekti saadab seltsi kantselei (edaspidi kantselei) juhatuse liikmetele Presidendi ettepanekul välja hiljemalt juhatuse toimumise töönädala esmaspäeval kell 17.00
- Lisada p 4 esimene lause : Juhatuse koosolekuid juhib President.
- Lisada p 6 viimane lause: Sellest informeeritakse ette tegevjuhti. (põhjus ruumi mahutavus, kohvipausil osalejate hulk. Ka juhatuse liikmed informeerivad tegevjuhti oma osavõtust)
- Sõnastada p 8 järgmiselt: Koosoleku päevakorra projekt kinnitatakse koosoleku alguses. Kõigil juhatuse liikmetel on õigus teha ettepanekuid päevakorra projekti kuni juhatuse toimumisele eelneva reede kell 17.00- ni. Ettepaneku päevakorda võtmise otsustab president. Juhatuse liikmel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorda võtmiseks ka koosoleku toimumise päeval enne päevakorra kinnitamist. Selliselt esitatud ettepanek võetakse päevakorda juhul, kui selle poolt hääletavad kõik kohalolevad juhatuse liikmed.
- Sõnastada p 10 järgmiselt: Protokolli projekt saadetakse koosolekul osalenud juhatuse liikmetele kümne tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist. Märkuseid ja ettepanekuid protokolli sõnastuse parandamiseks saab esitada kantseleile 5 tööpäeva jooksul alates protokolli väljasaatmisest. Märkused ja ettepanekud tehakse juhatuse listis.
- Sõnastada p 11 järgmiselt: Peale märkuste ja ettepanekute sisseviimist protokoll allkirjastatakse koosoleku protokollija ja koosoleku juhataja poolt. Allkirjastamisega loetakse protokoll kinnitatuks.
Otsus: Kinnitada muudatused, reglemendi täistekst saadetakse koos protokolliga juhatuse liikmetele.
Koosoleku juhataja selgitab, et juhatuse töökorralduse aluseks on tegevus töörühmades, kus valmistatakse ette juhatuse päevakorra punkte.
Töörühmade moodustamine (arendus, maaomanike, ajakirja jms) on septembri juhatuse üks päevakorra punkte. Margus Puust palub suve jooksul juhatuse liikmeid mõelda, millistesse teemadesse soovitakse panustada.
Otsus: Informatsioon juhatuse töökorraldusest võeti teadmiseks.
4.Asepresidendi valimine
Koosoleku juhataja teeb ettepaneku valida EJS asepresidendiks Priit Piilmann.
Priit Piilmann kinnitab, et on nõus sujuva töökorralduse jätkamise nimel asepresidendina jätkama.
Hääletati: kõik poolt
Otsus: Valida EJS asepresidendiks Priit Piilmann.
5. EJS tunnustusavalduse andmise kord.
Koosoleku juhataja selgitab juhatusele esitatud Eesti Jahimeeste Seltsi tunnustusavalduste andmise korra eelnõu koostamise vajadust ning olulisemaid muudatusi varasema 1991.a. kinnitatud EJS sümboolika kirjelduse, kvootide ja kasutamise korraga.
Autasude nimekirjast võetakse välja EJS laualipp, kõrgeim autasu uue korra järgi on vapimärk „Metsis“.
Tehti ettepanek, kujundada teenetemärgi „Ilves“ juurde ka väike rinnamärk.
Tehti ettepanek kehtestada tunnustusavalduse andmise taotluse tähtajaks iga aasta 15. märts, presidendi ettepanekul ka muul ajal. Autasusid anda reeglina välja volikogul.
Tehti ettepanek kodulehel autasustatud isikute nimekirja juures märkida, et teatud aastatel oli EJS kõrgeim autasu EJS laualipp.
Tiit Tammsaar tõstatab küsimuse, kes maksab autasude eest. Praeguse praktika järgi maksis taotleja. Arutati ettepanekut.
Otsus: Kinnitada Eesti Jahimeeste Seltsi tunnustusavalduste andmise kord. EJS autasude eest maksab EJS. Tegevjuhil korraldada teenetemärgi kavandi tellimine. Kavandi valmimisel esitada see juhatusele .
Toomas Marrandi tõstatab küsimuse Järvamaa JK juubeli ürituse eel toimunud segadusest autasude andmisel. Järvamaa JK ei ole saanud senini ametlikku kirjalikku teadet autasude saamata jäämise kohta. Autasustatavate esitamisel lähtuti vanast korrast ja senisest praktikast.
Juhatuse liikmed arutavad tekkinud olukorda. Avaldati arvamust, et jahindusklubid võiksid oma juubelite puhul anda välja oma autasusid ning EJS kontekstis lähtutakse kogu eesti jahindusele oluliste persoonide tunnustamisest.
Margus Puust palub Toomas Marrandil esitada uuesti autasustavate kandidaadid koos lühiteabega nende tegevusest.
Otsus: EJS president saadab Järvamaa JK volinike koosolekule selgituskirja.
6. Jahipiirkondade staatuse hetkeseis.Ettekande teeb tegevjuht Tõnis Korts. 1.03.2003 jõustus Jahiseadus. Selle seaduse § 65. Seaduse jõustumise erijuht Keskkonnaminister moodustab jahipiirkonnad ja korraldab jahimaa korraldamise vastavalt käesoleva seaduse nõuetele kümne aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates. Jahimaa korraldus toimub jahipiirkondade kaupa iga 10 aasta järel, jahimaakorralduskava kinnitab minister. Viimane on aluseks jahipiirkonna moodustamiseks. Hetkeseis maakondade kaupa on toodud EJS-i poolt tellitud analüüsis.
Mis juhtub 1.03.2013? Kas kaob 64 rendijahipiirkonda, 685 462 ha jahimaid, 18 % kogu jahimaast? Kehtivuse kaotavad ka jahimaakorralduskavad ja kasutusõiguse load?Võimalikud lahendused. a) Maad saavad vabaks ja KKA hakkab jahindust korraldama. b) Uus seadus hakkab kehtima alates 1.03.2012 ja lahendab probleemi. JSE § 66 sätestab jahipiirkonna moodustanud õigusakti kehtivuse ja jahipiirkonnale antud kasutusloa kehtivuse. Rendijahipiirkondade osas otsib KKM hetkel lahendust. c) Parandatakse kehtivat JS ja lahendatakse probleem.
Toimus arutelu Jahipiirkondade teemal. Arutelu lõpus jõuti ühisele arusaamisele, et EJS poolt on vajalik juhtida Keskkonnaministeeriumi tähelepanu probleemile. Tehti ettepanek, et tegevjuht koostaks kirja ja mis saadetakse enne postitamist juhatuse liikmetele kooskõlastamiseks.
Otsus: Tegevjuhil koostada kiri KKM-le, juhtimaks tähelepanu tekkinud olukorrale rendijahipiirkondade osas.
7.Jahiseaduse eelnõu arutelu käik ja edasised tegevused.
Margus Puust teavitab juhatuse liikmeid viimase KKM-s toimunud jahiseadusealase nõupidamise tulemustest.
Jahiseaduse eelnõu esitatakse peale jaanipäeva ministeeriumide kooskõlastusringile.EJS on jäänud oma ettepanekute juurde ning ei ole rahul ulukikahjustuste lahendustega. Puudu on siiani seaduse eesmärk. Oma seisukohtade juurde on jäänud ka EEML esindajad.
Juhatuse liikmed arutavad jahiseaduse praeguseid ja võimalikke edasisi lahendusi. Jätkatakse kokkuleppimise võimaluste otsimist EEML esindajatega. Leitakse, et lahendused tuleb leida enne kui seadus esitatakse riigikogu komisjonidele.
Juhatuse liikmed arutlesid ka Erametsaliidu korraldatud jahi keelamise aktsiooni teemadel. Ametliku info põhjal on keelajad suures enamuses juriidilised isikud, suured metsatööstusfirmad.
Paljud põllumajandustootjad ei saa aru, kuidas EEML saab neid esindada.Oldi ühel meelel, et tuleb jätkata läbirääkimisi EEML-ga.
Otsus: Võtta informatsioon teadmiseks ja korraldada jahiseadusealane kohtumine EEML-ga juuli teisel poolel.
6. Muud küsimused ja informatsioon.
Tegevjuht Tõnis Korts annab lühikese ülevaate Voore kokkutuleku toimumise kohta.
Laupäeval kell 13.00 on kavas traditsiooniline juhatuse esindajate ja jahimeeste vestlusring, teemaks EJS arengukava ja tulevikuvisioon. President palub juhatuse liikmetel võimalusel vestlusringis kindlasti osaleda. Kokkutuleku avab asepresident Priit Piilmann.
Otsus: Võtta informatsioon Voore kokkutuleku kohta teadmiseks. 2013.a. kokkutuleku toimumise koht on Ida-Virumaal ja seda juhul, kui pakutavad tingimused on vastuvõetavad ning selle korraldab EJS. Koha ja aja täpsustamist koordineerivad juhatuse liige Lembit Kaljuvee ja tegevjuht Tõnis Korts.
9.Järgmise juhatuse koosoleku aja määramine.
Otsus: Järgmine juhatuse koosolek toimub 27. septembril 2012.a. kell 13.00
------------------------------------
Siia pandud rasvaselt rõhutatud temaatika tõttu ..
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.