Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Siia paluks filosofeerivad väljaütlemised,mis ehk kaasaegsetele mõistmatud ja tulevikus arusaamist leiavad.
Vasta
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas aadu kadakas »

...ehk spikker Männilile :D
Tegelikult võiks arutada teemal üleüldse, kelle-mille keskne meie jahindus on ja milline võiks olla.
Mina näiteks konteksti rebestades ei mõista kuidagi, mismoodi üks leer kujutab ette looduslikke protsesse ja isetoimimist, kui teine leer ehk looduskasutus järjest seljatab elupaiku, loodusväärtuseid, harjumuspäraseid loomade rändeteid jmt?
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas Pauli »

Ma ütleks nii, et paberil on meie jahindus ulukikeskne, aga reaalelus vägagi inimesekeskne. Kui kusagil reaalselt kah ulukeid majandatakse, mitte lihtsalt ei kutita või kasvatata, on see ilmselt pigem juhus.
Aga see pole vist päris see, mille üle Aadu arutleda tahtis. Eks ma ootan ajakirja ära, siis saan täpsemalt teada, millest jutt käib :)
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas gunnar »

Kas jahindus on ulukikeskne on juba oma põhimõtteliselt pritsiibilt absoluutselt absurdne küsimus. Jahindus on alati inimese keskne, mine küsi millise jahiuluki käest tahes. Ka igasugune soolise, ealise struktuuri seadmine jahipidamises on jahimehe ehk inimese keskne, kuna oma muu tegevusega on tekitatud olukord kus ainuke viis oma tegevust (jahimehele huvipakkuvat, ehk taas inimese keskne) saaks võimalikult edukalt jätkata. Olukord on sarnane narkomaani ravile narkootikumiga, ehk asendame heroiini metadooniga. See kui me mingil määral tegeleme ajal kui loomad seda vajavad, lisasöötmisega, siis teeme seda samuti selleks et meil oleks tulevikus (loodetavasti võimalikult lähedases) rohkem ulukeid küttida. Ei usu et oleks mõni nii naiivne et arvaks kitse, sea või põdra liigi, kui sellise, hävimisohus olevat kui neid kahe kuu jooksul ei aidata talvel. Ja kui leidub keegi kes ütleb et me teeme seda, kuna see on moraalselt õige, siis taas üks paras BS. Pidades jahti, võttes elu, arvame et luues ulukitele mingeid mittelooduslike hüvesid me oleme moraalsemad kuidagi. Seda vaid meie endi mõttemaailmas, toites meie endi egosi. Seega taas inimesekeskne.

Siin tuleb ka paradoks suuresti jahindusest ja selle reguleerimisest minu jaoks. Hetkel meil meeldib rääkida kui metsikutele elukatele kes elavad kuskil ürgmetsas, jahitsemisest. Olgem ausad, see ei ole nii. Jahiuluk on suuresti "farmitud", olgu see farm siis kasvõi meie kallis koduvabariik. Siit ka minuarust suur viga jahiseaduse loomisel, tahetakse hakata jagama õigusi ressursile, millele pole defineeritud kuidagi omanikku. Maavarad näiteks on riigi omand, isegi kui ta asub sinu maal. Kui tahad kaevandada maksad selle eest, kui riigi huvi kaevadamiseks kaalub üles eraisiku huvi, sundvõõrandatakse maardla. Nii on. Uluk seevastu, pole nagu kellegi oma. Alles siis kui sa ta ilma loata maha lased ja mingi erilise juhuse tõttu ka suudad KKI asjapulkadele pihku jääda. Siis võlgned riigile palju. Ehk alustuseks tuleks uluk riigi omaks kuulutada, see on seega rahvuslik avalik hüve ja selle kasutaja vastutab koos omanikuga, ehk riigiga. Siit edasi juba täiesti uutel alustel jahiseadus jne.

Hetkel tundub see muidugi absurdne unistus, kuna isegi niivõrd loogilisena tunduvad varad nagu on eesti inimese poolt loodud väärtused, tuleb välja, ei kuulu mitte niivõrd eesti inimestele, kuivõrd kuuluvad mingitel kapitalistlikel/sotsialistlikel alustel jagamisele **** teab kellele. Ning jagamise üle otsustamiseks oleme omanikena, liiga lollid !

Elu pikim post siin foorumis...
Kellapoiss
Postitusi: 149
Liitunud: K Nov 01, 2006 5:05 pm

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas Kellapoiss »

Sellel jutul on ju jumet
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas kakuke »

Aga milline asi üleüldse poleks inimesekeskne, kuhu inimene oma käpa sisse on löönud?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas gunnar »

kakuke kirjutas:Aga milline asi üleüldse poleks inimesekeskne, kuhu inimene oma käpa sisse on löönud?


Eks jääbki vaid variant et teha seda nii et kahju oleks võimalikult väike. Männili artikkel oli peamiselt keskendunud küttimisstruktuurile. Et lastakse kindla omadusega isendeid pidevalt ja seega elimineeritakse mingi grupp populatsioonist. Mõnes mõttes võiks ju aidata kui hakata tegelema liha, mitte trofee küttimisega. Lased selle soku kes ette satub ja ongi kõik.
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas Välek »

gunnar kirjutas: Lased selle soku kes ette satub ja ongi kõik.
Nii ju küttimine elus püsimiseks ongi käinud. Nõrgad ja rumalad ning "komistajad" söödi ära. Vaevalt keegi noole või oda jättis lendu laskmata, kui sarved troffee väärilised polnud või vastupidi. Laskedistantsid olid lühikesed ja loomadel juba siis :) silmanägemine , kuulmine ja lõhnataju olemas. Kui nälg oli majas, ja salved tühjad, võib oletada, kuidas jaht käis.
Suured sarved on uhked vaatamiseks, kütile supermälestus, kui sellega kaasnes põnev jaht. Vintrelvade juures, on ulukid lihtsurelikud, ja müstika kipub kaduma. Iga mees saab olla vinge karukütt, kui õnne, kohta ja kätt on antud. Nii et vaimustus uluki tabamisest võib olla vahel kohatu- kuidas siis teisiti oleks saanudki minna...
Kasutaja avatar
aadu kadakas
Postitusi: 1469
Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm

Re: Kas meie jahindus on ulukikeskne?

Postitus Postitas aadu kadakas »

Mu esimeseks mõtteks oli samuti, et eks ta inimesekeskne saabki ainult olla, sest ilmselt niimoodi see maailmakorraldus kunagi ka mõeldud oligi. Lihtsalt inimene pole sellega leppinud ja tahab olla ka universumikeskne. Eks see ole vaid üks tahk asjast.
Teiseks tahuks on see, et kuidas inimene oma kesksust siis realiseerib. Siit lähtub trobikond teemasid, mis inimkesksest vaatevinklist on tõstetud sedavõrd dominantsena esile, et esmamulje on kole petlik. Olgu siis tegemist näiteks jahindusega. Üks leer tõstab esile teatud liikide arvukuse reguleerimise vajaduse koos mingite teiste liikide kaitsevajadusega. Teine leer huvitub mingist majanduslikust kasust. Kolmas sootuks kultuurilisest tahust, neljas kasvõi trofeede edetabelist, viies hoopis padrunite läbimüügist jne, jne.
Siis ongi vaja tõsta domineerivaks ulukikeskne ideoloogia, sest siis on lihtsam oma tegelikke huvisid realiseerida. Muidugi on huvid jaotunud negatiivsemateks ja positiivsemateks, kui üldist (samuti inimkeskset) huvi silmas pidada.
Männil oma artiklis minuarust libiseb oskuslikult mööda suurkiskjate kaitseeesmärkide ausast lahtiseletamisest (kasvõi bioloogilisest vaatenurgast) ning lajatab hoopis jahindusele, et viimane üldiselt ei arvesta valikküttimise õigeid põhimõtteid. Mina näen antud kohas vastuolu. Näiteks on ilves vali murdma häälekamaid sokkusid, mis valiklaskmise eesmärgil peaksid alles jääma. Samamoodi käitub tihti ka kütt, kes tahab lihtsalt sokku kätte saada ja muidugi selles osas on Männilil õigus. Tõepoolest peaks olema inimene targem, kui ilves. Aga kas tarkus seisneb selles, et inimene ei kütiks neid isendeid, mis sobiksid rohkem "kaitsealustele" ehk loobuks konkurentsist, on iseküsimus. Minuarust looduslik valik ja inimese suunatud valik on ammu eriasjad, mida ka mõnede ulukite eelisseisusesse tõstmine ei aita enam lähendada. Pigem võiks süveneda või natukse ära tabada, mis suunas looduslik valik inimkeskses maailmas liigub.
Vasta