Viktoriini küsimusi

[peepk]

Enkidu suure töö ära teind ja alati müts maha selliste meeste ees ,sest isegi ei viitsi teisekorra lihtsalt mugavusest vastuseid otsida,hea kui keegi teine hõbekandikul koju kätte toob.Mart millalgi pani Vihtavuori neti aadressi ülesse ja mina selle info (2 kiirköitja jagu) kõik kaante vahele panin ja sealt see küssa.Vastus oli et küti õlg võtab lasu energiast tagasilöögi näol 0,1% ! Aga ju see % eri cal puhul ikka kõigub,relva kaalust rääkimata.

[Pauli]

Teoretiseeriks ka natuke. Kas seda asja ei peaks arvutama nõnnamoodi: kogu püssirohus salvestatud energiast lahutame maha igasugused kaod ja järgi jääb enkidu viidatud 32% (enkidu tabelis on summa muide 99%, aga loeme selle ühe protsendi ümardamise kadudeks). Selleks, et teada saada, kui suur osa energiast kuuliga raua otsast välja lendab ja kui suur osa kabaga laskurile vasta õlga virutab, tuleks püssi kaal jagada kuuli kaaluga ja vastavalt saadud suhtarvule see 32% omakorda läbi jagada. Tulemuseks siis peepk ca 0,1%.
Mina ka algul mõtlesin, et püssi ja kuuli mõjutavad jõud peaks ju põhikoolifüüsika järgi võrdsed olema, aga võta näpust. Siin vist tuleb mängu relatiivsusteooria ja empiirika erinevus: valemid ütlevad küll, et jõuvektorid on võrdsed, aga käega katsutavas maailmas (st laskur-märklaud taustsüsteemis) püss ja kuul siiski ei kaugene teineteisest võrdsete kiirustega, vaid püss seisab üsna paigal. Sellest tulenevalt omandabki kuul hea portsu energiat ja püss õige vähe.
Öelge targemad, kas mu arutluskäik on loogiline?

[baddmann]

... püss ja kuul siiski ei kaugene teineteisest võrdsete kiirustega, vaid püss seisab üsna paigal. Sellest tulenevalt omandabki kuul hea portsu energiat ja püss õige vähe.
Öelge targemad, kas mu arutluskäik on loogiline?

On küll. Selle nähtuse nimi on inerts. Samas püssi käes JA õlas hoides tuleks kogu inertsi arvutamiseks arvesse võtta kas täielikult või osaliselt ka laskuri mass (kui jutt ainult püssi tahapoole liikumise kiirusest, mitte niivõrd "löögist vastu õlga", mis on vägagi subjektiivselt adutav suurus). Erinevust saab demonstreerida, kui asetada laetud relv ohutustehnika nõudeid räigelt rikkudes kõvale alusele ja nööri abil see eemalt päästa. Sel juhul liigub relv lasu hetkel oluliselt tahapoole. Kui seda katset korrata kaaluta olekus Maa orbiidil oleks tulemus veelgi huvitavam.

BM

[Olavi Kool]

Asi läheb ulmelisks kätte. Püssile ja kuulile mõjuvad ikka ühesugused jõud lasu hetkel. Ja inertsiga ei ole siin tegemist, püssi mõjutab reaktiivjõud taha poole. Kui kuulile enam gaasid ei mõju siis lendab ta inertsist edasi. Aga lihtne näide miks kuul lendab sama jõu mõjul kilomeetreid aga püss ainult nõksatab tagasi, lase sõbra pea pihta nipsu ja näed, et pea ei liigu kuhugi (ja kui siis ainult tõmmatakse eest ära) aga lase sama tugev nips laual oleva herne pihta ja see lendab oi kui kaugele. Vanasõnagi ütleb, et mis teeb tuul müürile? Aga lehehunniku tõstab ju õhku samatugev tuul mis müüri ei liigutagi. Lihtne!

[baddmann]

Nojah, olgu, ma ei hakka vaidlema, kuid jään oma seisukohale. Inertsi kohta võib teadjamees ise targemate käest järgi küsida - kas inerts on ainult see, kui keha tahab edasi liikuda aga liikumapanev jõud on lakanud toimimast või on inerts ka see, kui keha sooviks ise veel paigal olla, aga mingi jõud üritab teda paigalt minema puksida. Alustada võiks sellisest ebausaldusväärsest paigast nagu:

http://et.wikipedia.org/wiki/Inerts

Ainult reaktiivjõud mõjuks relvale siis, kui tegemist oleks paukpadruniga, s.o lendkeha padrunist ei väljukski, vaid väljuksid ainult reaktiivgaasid. Kuuliga padruni puhul seesamune vihatud inerts + reaktiivjõud.


BM

[Olavi Kool]

No füüsika teemadel võib palju vaielda aga selge on see, et miski jõud peab kuuli ja püssi inertsini viima. Püssi siis sellisel juhul reaktiivjõud. Tark teatmeteos "Füüsikaline maailmapilt ll osa " väidab:
7.5. Reaktiivliikumine
Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa.
Inertsi kohta aga leidsin sellise seletuse:
Inertsjõud on näiv jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvale kehale, kui me vaatleme seda keha paigalseisvana. Tuntuim inertsjõud on tsentrifugaaljõud.
Vikipeedia väidab: Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu.
Reaktiivjõud paneb püssi liikuma ja kui see on mõjumise püssile lõpetanud siis püss liigub edasi inertsjõu mõjul.
Lasu tulemusena toimivad mõlemad tegurid ja nii lihtne see ongi.

[Olavi Kool]

Mis on pildil?

[kakuke]

Ma oma peaga, kui omaks sellist asja, prooviks sellega sütikuid sisse pressida sileraudse padrunil.
Aga ei tea, kas ta selleks ka loodud on.?

[Olavi Kool]

ei ole selleks

[frukt]

vb kalibreerimiseks

[peepk]

Loll mõte mis pähe kargas,et äkki miski vana sütiku välja tõmbamiseks.Pole seda asja enne näind,et lambist siis.Kavalalt tehtud pilt ja oluline osa jääb hämarasse.

[Olavi Kool]

Selline kaval berdan sütiku eemaldaja tõesti. Tööpõhimõte lihtne, paned hülsi sinna selleks ettenähtud avasse siis surud kangid omavahel kokku ja seejärel kaks ülemist kangi koos üles. Ülemine kang surub keskmise osa sees oleva lapiti teritatud nõela viltu läbi sütiku ja koos üles tõmmates kistakse sütik pesast välja.

[22LR]

Analoogne riistapuu väljapakkuda . Kel huvi ,saatku priva.

[peepk]

Miks valmistati sileraudsete otsast laetavate relvade kuulid alakaliibrilised?

[joosep]

Täiesti lambist pakun, et ehk oli kergem kuuli sisse lüüa. Teine asi veel, et kuuli paikalöömisel võib diameeter natuke suureneda ka. Oleks roheline käsiraamat käepärast, vaataks järele... Seal vist oli tulirelva ajaloost hea mitu lauset.