Jahikogunemisega on hetkel veel küsimärk. Hetkel, mulle tundub, tuleb kogu urujaht Nõgiaru maadel, mujal on 2 varianti, kas polegi ühtegi urujahi kohta, pole ükski osaleja avastanud ühtegi või ei taheta lihtsalt võõraid mehi kaevama. On mis teemadel on, meitel on 1 hea koht, teine enam-vähem koht (vesi läheb alla ja arvatavasti saavad koerad korra haukuda ka, kuid kruusavallid on 2 m sõgavusel asuvate käikudega kaetud, ning sellise sügavuse pealt on palju vesilukkusid, senini seal 2 jahti ning 0 kobrast). Kolmas koht on selline, kus me eelmine aasta vett alla ei saanud, aga 2 kobrast siiski tabasime. Kahvade teema ning koertel ja meestel huvitav. 2 looma jäi sinna vähemalt alles, natuene on vaja uurida, kus kohas kobras hetkel asub. Miinuseks see, et koht täiesti Valga mnt ääres, teekraavi teises nõlvas käib elu.
Seega, kui täna midagi paremat ei selgu, on kõikidel kogunemine ühes kohas, selleks saab teelõik Rõhu ja Meeri vahel. Suure tõenäosusega Kõrtsi bussipeatuse rist (Rajaleidjal elu lihtsam, koht tuttav
).KOGUNEMINE KELL 9.00. Kes jõuavad hiljem saavad helistada mulle ja uurida, kuidas urgude juurde saab. Kuna mul telefon ei taha jahedas töötada, siis pange kakukese number ka mällu.
).
Suhteliselt paadisõidu lõpu poole kuulsime ees pauku. Mõtlesime, et meestel kobras käes. Siis veel üks pauk, kolmas, neljas ja ka viies. Tundus, et koprajaht läks sujuvalt üle pardijahiks. Tegelikut maadeldi ikkagi kopraga, kes oli hirmus tige ja tahtis Valloga jõudu katsuda. Samal ajal tegime meie tutvust röövpüüdjatest mürkrohelistega, kes arvasid, et koprad on ilusad loomakesed ja neid kiusata ei tohi. Kuigi meie olime relvastatud, otsustasime, et me ei hakka oma madratsiga nende metall paadi vastu jõudu katsuma ja tulime allavoolu kiiremini tulema.