konserv

[kakuke]

Vaata osta.ee ´d. Ise võtsin sealt just autoklaavi jaoks digi termomeetri.

[kakk]

Olles ise ka teinud ei ole olnud muud vaja kui suurt potti, pliidialla tuli, potipõhja rest et karbid poleks vasttu anumat ja tasasel tulel keeta 3,5h-4h ja paljupalju paremad kui tööstuse konservid.

[Külaline Pärnumaalt]

Selline lugu juhtus, et autoklaavi termomeeter läks katki. Siit küsimus, et äkki keegi teab, kust võiks uue saada ning palju see nali maksaks?

On müügil küll, kui ma ei eksi nägin neid santehnika kaupluses (FEB ?), sellised punase vedelikuga (piirituse) termomeetrid, hinnalt nad väga odavad ei olnud. Olid natuke lühemad, kui need vene omad.

[Martinp]

Tere. Edastan sõbra küsimust, et " mis vahe on keevis ja tõmmatud karpidel ? Kas peab olema erinev kaanetaja ?"

[TiitR]

Tere. Edastan sõbra küsimust, et " mis vahe on keevis ja tõmmatud karpidel ? Kas peab olema erinev kaanetaja ?"

Pole küll väga asjatundja, kuid ilmselt sama keiss kui ka näiteks vendi torudel, piirdevõrkudel vms? Et keevis on juhul, kui metallleht painutatakse ümmarguseks ja liitekoht keevitatakse/valtsitakse kinni (võrkaia puhul lihtsalt traadid keevitatakse omavahel ühenduskohtadest kinni), tõmmatud versioon, aga selline, kus metall lehest "tõmmatakse" toru v. piirdevõrk näiteks ühes tükis ehk keevisega/valtsiga ühenduskohta ei tule.
P.S Tõmmatud toru/võrk on alati kallim, kui keevis/valts toru, kuna materjali kulub rohkem ja tehnoloogia ka kallim...eks see väljendu ka karbi hinnas, kuigi need nn. keevis/valts karbid jäid suuresti vist Vene aega?
Aga eks targemad metallimehed parandavad mind.

[walker_metsas]

Kuldses Börsis oli ükspäev üleval selline riistapuu.
Nüüd on siis ka kodulehel suurem valik AUTOKLAAVID.

[Indrek_I]

Tere,

leidsin kuurist isa tehtud samakaaparaadi, pakun nii 35-40 liitrit ja roostevaba. Minu mäletamist mööda on seda kasutatud ka autoklaavina. Peaks otsima uued küttekehad (vanasti oli seal 3 kringlikujulist), ilmselt leian need nt FEB-ist. Konservikaanetaja olemas (ka vanamehe tehtud, el. mootoriga, käsitsi keerutamise vänt ka) ja paarsada Kirovi tehase karpi ka kapis, eks tuleb rooste suhtes kriitilise pilguga üle vaadata. Aga autoklaavi pärast paar küsimust:
Kas küttekehaks sobib näiteks boileri küttekeha - keevitaja olemas, kes selle külge aretaks, kuid kas see annab välja vajaliku temperatuuri?
Mis rõhuga peaks olema avariiklapp?
Mis temperatuuriga keetmine peaks toimuma? Aretaks vahele mingi relee, et kui temp tõuseb üle piiri, siis lülitab küttekehad välja - sellist jumpstükki peaks ka vast võimalik kaubanduses saada olema... Või lahendada asi rõhureleega?
Kas ma saan õigesti aru, et autoklaavimisel pannakse ainult põhja vett (et küttekehad ära uputada) ja karbid peavad olema nö auru käes? Ma oma loogikaga uputaks ikkagi konservid ka ära...

Isa keevitatud mahutit julgen usaldada, ta õlleankruid ja boilereid teinud omal ajal küll. Igaks juhuks keedaks siiski kuuri all või õues - mäletan kunagisest ajast, kui sooja vett korterisse ei antud, kasutas vanamees seda masinat boilerina ja ühel ööl lõi tihendi ilge pauguga ära.

[pano]

Kui karbid ära uputad siis ,seda produkti ei taha vast isegi koer mitte(kunagi sai ise ka katsetatud). Pole vaja isegi mitte täits ära uputada vaid aitab see ,et alumised karbid puutuksid vett ja kohe kõrbe mekk juures.

[Indrek_I]

See vesi siis läbi ventiili välja ei aura või? Kui sügavale kütekehad uputada tuleb? Kuskohast temperatuuri võtta tuleks - veest või ülevalt?

[TiitR]

See vesi siis läbi ventiili välja ei aura või?

Kuidas sa sinna rõhu siis tekitad?

[pano]

Meil oli küll termomeeter üleval kaane küljes.

[tireb]

Kui karbid ära uputad siis ,seda produkti ei taha vast isegi koer mitte(kunagi sai ise ka katsetatud). Pole vaja isegi mitte täits ära uputada vaid aitab see ,et alumised karbid puutuksid vett ja kohe kõrbe mekk juures.

see nüüd küll pole miski jutt, autoklaavis vee see kogu aeg neid keedetud ja ei mingit kõrbe maiku

[kakuke]

See, mis ära kõrvetab, on ikka liiga kõrge temperatuur, mitte vesi.
Veega on inerts suurem ja minu meelest asi paremini kontrollitav.

[tireb]

See, mis ära kõrvetab, on ikka liiga kõrge temperatuur, mitte vesi.
Veega on inerts suurem ja minu meelest asi paremini kontrollitav.

täpselt nii, temperatuur ja surve peavad õiged olema, termomeetrit polegi vaja, vaja vaid manomeeter ja õigesti reguleeritud sussklapp

[Indrek_I]

Ja sussklapi regull peab olema millises asendis? Ja milline temperatuur õige on? Keemistemperatuur sõltubki rõhust, vesi ei saa vedelas olekus kõrgema temperatuuriga olla, kui keemispunkt - normaalrõhu juures on keemispunkt 100'C, rõhku tõstes läheb keemispunkt kõrgemaks. Aur saab kuumem olla. Nüüd ongi küsimus, mis temperatuur peab olema ja millise rõhu juures see saavutatakse? Ma oma loogikaga uputaks ka ikkagi konservid ära.