Raske talv

[Üllar Tamm]

Praegustes oludes on lisasöödaga sama tähtis ka loomade liikumistingimuste parandamine. Olen see talv oma küla ümbruses ja kaugemalgi kelguga radasid sisse ajanud. Kõik kelgurajad on metsloomade poolt aktiivselt kasutusele võetud. Rajalt kõrvale ilma erilise vajadusetta loomad enam minna ei taha.
Keegi tuletas siin meelde möödunud aegu. Paljud peaks veel mäletama, et veel 80-ndatel toimisid majandid ja metskonnad, küla- ja metsateid lükati sahaga regulaarselt lahti, ka vähemkasutatavad metsarajad olid suht normaalselt läbitavad. Ka metsloomadel oli kergem liikuda.
Olukord muutus koos Suure Vabaduse ja eraomanike saabumisega - segipööratud ja mudamülgasteks muudetud ning võssa kasvanud metsateed on paljudes kohtades läbitavad ainult rasketehnikaga.

[aadu kadakas]

Need paar sula, mis vahepeal olid, tegid kitse liikumise õnneks peris heaks. Kui rahulikult saavad olla, siis palju sisse ei vaju. Kolmel viimasel päeval olen teinud vaatluseid ning täheldanud muuhulgas, et kitsed tänu kandvale, paksule lumele ulatuvad haavanoorendikus selliste oksteni, kuhu tavaliselt ei ulatu. See päris lootusandev pilt. Ning lankidel on huvitaval kombel pidevalt isendeid lisandunud. Järvamaal, ühes paigas oli aasta lõpus 4, nüüd 8 kitse. Võimalik, et liikumisvõimalus tõi parema toidu juurde. Kasepunga nii hoogsalt pole veel sööma hakanud, küllap kevadepoole läheb see kraam maitsvamaks. Mahajäetud talupaigad jah, meelitavad ka oma õunapuude jmt.

[aadu kadakas]

Jah, selliseid talvi on vanasti olnud palju ja ilmselt raskemaidki, aga siis olid meie metsad täis väikeseid põllulappe, kus olid talumeeste heinasaadud. Vanemad mehed just räägivad, et need olid kohad, kus talvel kitsed ellu jäid. Nüüd pole ühtegi heinasaadu kümnete kilomeetrite raadiuses.

See hea tähelepanek. Muuseas olen isegi mõelnud, et kui makstakse toetusi poollooduslike koosluste hooldamisel ning niitmisel, võsaraiel, kas poleks üks variant, et näiteks hein tuleb kuhja panna? Neid kadunud metsaheinamaid enam tagasi ei saa (ilmselt ka väikest loomapidamist sellise mahus), kuid olemasolevatel võiks miskit sellist olla. Mingid näited on. Raske talve kontekstis vägagi "eeskujulik" vana asja taaskäivitamine.

[honkomees]

Need paar sula, mis vahepeal olid, tegid kitse liikumise õnneks peris heaks. Kui rahulikult saavad olla, siis palju sisse ei vaju. ...

olen ka viimastel päevadel ühel põllul regulaarselt sihukest üle 10 pealist kitsekarja täheldanud, seisavad ja käivad täies pikkuses, ei vaju kopka eestki sisse ...

[soul]

"Luban, et pool lund on veel taevas. See hakkab tulema veebruarikuu lõpus, märtsi esimeses pooles,» kordas Margus eile"
http://www.ilmajaam.ee/?id=377309

Päris karm prognoos. Ei tohiks tekkida kahtlust lisasöötmise vajalilkusest. Juba peale eelmist talve on võib leida täitsa kitse vabasid piirkondi, eks nüüd see ala veel suureneb.

[Metslane]

Kõiksugu soolapuhujaid ei saa ka uskuda. Kuusevanadest kuni Pauksonini ülim ettekuulutus on suur kräpp. Kus **** see detsember soe oli või jaanuar tormas. Monikad ja Scarletid tuiskasid kõik detsembris.

Minu ennustus on ka selline, et: lund võib juurde sadada, kuid samas on suur tõenäosus, et juunis on juba soe. Aga see teadmine jäägu jahifoorumi seinte vahele.

[Kaupo Kindsigo]

Minu lemmik on Igor Mang. Küll tema on tark mees! Otse televisioonis ütles, et kuu on planeet!

Veel on mul kooli lõpp käsil: 2011. aasta on Lõvile justkui gümnaasiumi lõpuklassis õppimise aasta. Tango, Tango!

2011. aasta teeb ka tavainimesele selgeks, et oleme suure katastroofi eelõhtul, mis on juba möödapääsmatu. Kaevan maja alla praegu uut maja aga juba on kõik õudne ja pime, naabritüdruk jookseb lapsevankriga nii kiiresti, et lausa ime!

Jätkub...

[tony]

[quote="Kaupo Kindsigo"]Minu lemmik on Igor Mang. Küll tema on tark mees! Otse televisioonis ütles, et kuu on planeet!

Veel on mul kooli lõpp käsil: 2011. aasta on Lõvile justkui gümnaasiumi lõpuklassis õppimise aasta. Tango, Tango!

2011. aasta teeb ka tavainimesele selgeks, et oleme suure katastroofi eelõhtul, mis on juba möödapääsmatu. Kaevan maja alla praegu uut maja aga juba on kõik õudne ja pime, naabritüdruk jookseb lapsevankriga nii kiiresti, et lausa ime!

Jätkub... [/quote

Pane foorumisse siis mõned "uue maja" joonised meile ka, et saaksime valmistuda .....

[aadu kadakas]

Täna siis üks kitsetalleke langil ära lõppenud. Tuli mõned päevad tagasi 2 varasemale juurde ja oli juba siis väga läbi. Võimalik, et kopsupõletik. Ilmselt piisavat rasvakihti ka polnud. Mis seal ikka, talv hakkab oma võtma ning nõrgemad harvendatakse välja.
Val Rajasaare suure "sokukarja" info põhjal olen erinevates kohtades vaadanud ka sarviliste osakaalu. Mõned näited: 8 kitse (1 piiksarv), 5 kitse (1 piiksarv), 3 kitse (kõik kitsed), 4 kitse (kõik kitsed), 4 kitse (1 piiksarv), 2 kitse (mõlemad kitsed). Suuremaid karju pole oma käimiskohtades kohanud. Eelmisel talvel loendasin ühel väljal (kus oli võtmata jäänud nisu) ca 50 kitse, kuid pakkuge palju oli sarvepäid? 3-4 Ma kipun arvama, et siin küll jahimeestel valiklaskmise probleem.

[Val Rajasaar]

Murastes nüüd seitsmene kari, üks neist kits, ülejäänud sokud. Hea kuulda, et emaseid mujal kõvasti rohkem on. Täna oli üks saanud koera käest pureda (õnneks mitte emane, see oli koos oma kahe sokupõksiga täie tervise juures), päris palju verd oli, aga jälgede järgi samm oli sirge. Pole teda ennast veel näinud, et haavade tõsiduse üle otsustada.

[Val Rajasaar]

Tänaseks on Murastes mu söödasõime juures enam-vähem paiksed 9 metskitse, kellest -- oh üllatust -- 8 on sokud.

[aadu kadakas]

OT, aga kuna kohe paremat paika ei leidnud, siis ... Val on positiivses võtmes nimetanud kitsede rohkust sokkudega võrreldes. Ei anna rahu see õige metskitse vahekord kitsede -sokkude osas. Olen siiani arvanud, et vast suhe 50:50 oleks normaalne. Samas pole ka ilmselt häda, kui 1/3 sokkusid, 2/3 kitsesid. Kas selline teema on foorumis olnud, kus taolist juttu edasi "puhuda"?

[Val Rajasaar]

Siin ja ka jahilistis tuli välja, et mujal Eestis on hetkel praegu emnamasti just vastupidi, suur emaste ülekaal. Suurupis lihtsalt on mingi kummaline anomaalia sel aastal.

[TiitR]

Laup. rebasejahti tehes, jalutasid 9 tk. lagedale põldu ja jäid graatsiliselt mulle otsa vaatama - 8tk. kitsed ja 1 sokk. Sokul sarved juba kenasti paar cm. üle kõrva ja nagu meiekandis tavaks, siis ka tahapoole kenasti kooldu. Ülejäänud olid kõik raudselt kitsed, kuna vahemaa nendega oli ca 30m. ja seisid piisavalt kaua kohapeal, et neid silmitseda ja uurida.

[tädimaali]

Kui palju kasutatakse sellist varianti - heinateo ajal talumehelt osta mingi kogus rulle ja lasta need põllule jätta, kusagile põlluserva, metsa äärde? Olen vaadanud, et kandis, kus ise liigun, ongi ühele põllule rullid ületalve jäetud, ja viimaste päevadega on rullide ümber meeletud rajad trambitud, hein maitseb ja isegi jänesed käivad. Kusjuures tuisuga on rullide ümber jäänud sügavad lumelehtrid, niiet rulli kõrvalt eh isegi kraabiks maapinna välja. Loomi loendanud pole, aga tundub, et 5-6 rulli on põhilised, mida praegu puistatakse ja need ehk peaksid päris kaua vastu.
Kohe peale heinategu põllule jätmine tundub kuidagi lihtsam, kui talvel hakata neid palle metsa vedama? Silopallidega vist keerukam, need vist ei kipu väga kaua terve kilega põllul säilima?