Vot see tuli meilegi üllatusena, aga nii see paraku on ja terve maailma ise laadijad mässavad selle COL-iga. Lihtne oleks ju kui keegi ütleks, et näe selline kuul, selline rohu kogus, selline COL ja tuld, kuul-kuuli tiheduse garanteerin. Samas üks seltskond ütles sellise asja välja, et ükskõik millise tehase moona panevad nad sinu püssist 3cm ringi jooksma puhtalt ainult selle COL-i kohandamisega sinu relvale. Enamaks täpsuseks peaks siis moona valima, aga see 3cm garanteeritakse suvalise moona sättimisega.
Joosep Käba kirjutas:Ise laadija ei ole. Col jutust saan aru. Asi millest aru ei saa on see col kõikumine samadel relva mudelitel. Kui saab teha ülitäpselt relvaraua kaliibri ja palju veel täpsemaidki asju, no kuda k u r a d i moodi ei saa siis seda colli tehtud ühepikkust?
Loomulikult saab teha kõike ülitäpseks, aga kas seda ka kinni suudaksid maksta? Kui püss maksaks Sul näiteks 20 tuh asemel 100 tuh? Mida täpsemaks asju ajada, seda kallimaks need muutuvad.
Joosep Käba kirjutas:Ise laadija ei ole. Col jutust saan aru. Asi millest aru ei saa on see col kõikumine samadel relva mudelitel. Kui saab teha ülitäpselt relvaraua kaliibri ja palju veel täpsemaidki asju, no kuda k u r a d i moodi ei saa siis seda colli tehtud ühepikkust?
Loomulikult saab teha kõike ülitäpseks, aga kas seda ka kinni suudaksid maksta? Kui püss maksaks Sul näiteks 20 tuh asemel 100 tuh? Mida täpsemaks asju ajada, seda kallimaks need muutuvad.
Einoh ma just seda mõtlesin, et tehakse palju odavamaid asju päris täpselt. Ka 20 kilo eest ja poole odavamaltki peaks saama täpselt teha. Mis tuumafüüsika on ühe mõõdu korralik valmistamine? Saan aru erinevate tehaste erinevustest. Aga sama tehase sama partii relvade erinevus? Iseasi on hilisem kulumine. Kes tehastega suhtleb äkki küsib, mis on probleemiks täpsel valmistamisel? Mitte et see annab mulle midagi aga uudishimulik nagu ma olen.....
Vaata see töövahend, millega püssi valmistatakse, ka see kulub sama moodi tööd tehes nagu püss ja mõõtmisel annab kasutada erineva täpsusega riistu ja siis tuleb veel mängu asjaolu, kui palju nn praaki välja sorditakse jne jne. Pikk kindlasti oskab Sulle täpsemalt rääkida masstoodangust. Ja muideks see püss mida ostad siin letis 20ga ei maksa tehase väravas kohe kindlasti 20. Juurdehindlused mis step by step toimuvad on tegelt suht müstilised tavainimese jaoks.
Olen tegeld hulgikaubandusega aastaid. On juhuseid old kui kohaliku turuhinna saad tarnijahinnale ca 1000% (loe: tuhat ) otsa pannes. Ei ma imesta ma millegi üle. Samas on see col kriitiline mõõt ja ei vabanda seda ühegi junni kulumine k.a. tööriist.
Tundub, et see nagu lapsele rääkimine, aga saab seegi lõpuks aru, et mis liigub see kulub. Ja kui mingi asi kulub siis mõõt ei saagi paika jääda. Mina ei vabanda midagi või tegelt siiski ja seda teemast mööda rääkimise eest. Ps. Alati on ju võimalus tellida omale relv käsitööna, kuskilt relvatöökojast, aga masstoodang jääb sellegi poolest masstoodanguks ja Mart peab ka saama müüa omi vidinaid, millega COL paika panna.
Tean kahte relva millisele sobib sama C.O.L . Samas kümmneid , mis üldse omavahel ei haaku . Kvaliteedil on nimi , minu jaoks on see SAUER . Üks on ostetud 93-94 a. mark on Sauer 200 teine kümmekond aastat hiljem ja Sauer 202. Pesad ja C.O.L -d täpselt samad , kaliibriks 30-06 . Siin on ka põhjus miks paljudele sõbra laetud paugud ei sobi . Ise tuleb laadida ja oma relvale !
Ma siin ikka imestan lugedes kuidas 222-ga lastes ribidevahele kits jalapealt kukub.Mõtlesin oma laskudele ja ei ole ükski nii kergelt alla andnud.Kuidas aga toimib kitsele 243win.
kakuke kirjutas:Üks huvitav seik metskitsejahist. Jahikaaslane lasi 180gr Partition´iga sokku selliselt,et kuul läks kõhu alla ja siis keeras otse ülesse, jooksis piki ribi, võttis kaasa osa esijalast ja kaela kinni. Kätte õnnestus saada kuul, millel esiosa oli täitsa puudu, st kapslis tagaosa oli alles. Kaliiber 308 win. Näiteks 222 kuulid panevad kitsest läbi nagu nalja. Minu jaoks täielik üllatus, et 308 kuul jääb nii väiksele loomale sisse.
Pean ennast parandama. Eile õnnestus näha seda kätte saadud kuuli osa ja ütleks, et see oli üksnes grammikene kuuli tagumist tinaosa. Vask oli kuhugi ära kadunud. Vot sulle siis head kõvad suurulukikuulid. 222ga üksnes ribidesse jala pealt lastud kitsi pole ise ka näinud. Selleks, et koha peale kukuks antud kaliibriga ja tegelt ka 308ga peab ikka kas selja või jala kuul ära puutuma (kui me ei räägi üliekspansiivsetest ja/või premiumklassi kuulidest).
kirp kirjutas:Palju see COL kõigub? Samal mudelil, sama kaliibriga erinevatel mudelitel (kui on kellelgi kogemusi mõõtmisega)?
Sako 75 , kaliiber 30-06, üle 1 mm .
Siin ei saa isegi väita, et lase sama tehase moonaga, siis jookseb. 1mm on ikka ilmselgelt liiast.
to Joosep:
saab küll täpsema relva, aga see tuleb lasta teha või siis ostad raua tooriku ja lased siin või Soomes pesa sisse lõigata ja relva koostada. Tehakse see siis aga kindla padruni peale ja keegi ei garanteeri, et mingi teine padrun kuul-kuuli jookseb. Nii et see COL-i probleem oli on ja jääb.
Nende juttude järgi nagu poleks vabrikupaukudega võimalik lasta,ehk on see pikkuse värk veidi üles puhutud. Arvan ,neid hiirele vasakusse silma laskjaid mehi on meil jätkuvalt nii vähe ,et seega inimlik faktor närib seda COL -i kahe suupoolega
kult kirjutas:Nende juttude järgi nagu poleks vabrikupaukudega võimalik lasta,ehk on see pikkuse värk veidi üles puhutud. Arvan ,neid hiirele vasakusse silma laskjaid mehi on meil jätkuvalt nii vähe ,et seega inimlik faktor närib seda COL -i kahe suupoolega
Nõustun siin kuldi väidetega. Lasin oma relvast sako tehasemoona fmj 8g .308 ja sain grupi 1.5 cm 100m pealt 10 lasku. Juhus ? Relvaks Mauser m03.
Lihtne oleks ju kui keegi ütleks, et näe selline kuul, selline rohu kogus, selline COL ja tuld, kuul-kuuli tiheduse garanteerin.
. Ise tuleb laadida ja oma relvale !
