Kobras..!!!

[Mart]

Olen ka kobrast kütinud nii 6mm haavliga,kui vindiga.Haavliga ligidalt ei lõhkunud eriti oluliselt ,seevastu vindiga 30-06 pühkis pool pead minema.Aa enda kogemus selline,et hea küttida paigus,kus vesi natuke üle kallaste,siis kui lask ei ole kohe surmav,ujub joonelt kaldasse,seal aga madal vesi.Haavliga esimene kord lasingi ujuvat looma 20m ,lask ei olnud koheselt surmav ja jõudis sinna madalasse vette välja,kui seal oleks vesi sügavam olnud ei tea kuidas lugu oleks lõppenud.Peale seda enam nii kaugelt haavliga ei lase Vindiga ka nii,kui ujuvat olen lasknud,et kui mitte koheselt surmav lask,siis "ujub" joonelt kaldasse ja sinna jääbki,madalas vees pole tal kuskile vajuda kah.

[Feen]

Koprajahi kuldreegel - mida kiiremini loomani saad, seda suurem on tama kätte saamise võimalus. Ise olen lasknud nii vindiga (isiklikilt poolmantliga, aga Kakuke võtab neid sama edukalt täismantliga) kui siledaga. Sileda teemal kasutasin alguses 4.0-4.5 mm haavlit, esimene loom jäi kohe kadunudks, 3 apuku... paar meetrit vahet, pimedus... ja näed, et sipleb... aga juurde ei pääse (spets püüdmisharpuun või ujumine... minul siiani riietega ujumine). Siis panin kuuli rauda. Sellega lasin vist 4 looma, kõik pähe, esimene aga üritas ikkagi põgeneda (jällegi, meeter maad, vette minna ei tahtnud, hetkel enam ei kõhklekski), siis panin paugu 4.5 mm haavlitega otsa... ja ikkagi uppus... tõotasin mille iganes nimel, et enam vette ei lase neid sigudikke. Aga üles ma ta leidsin ja mõningase asjade kuivatamine lasin samas jahis oma ainukese kuivamaa kopra (nagu Trucker kirjutas, madalas vees oli, aga siples ikka kõvasti). Kuul oli rinnast läbi läinud, poeg alles, haavlitega tegin veel 2 pauku enne kui vaikseks jäi... siis saijälle mööda mülkaid turnitud, telefoniga oligi pärast seda jokk. Edaspidi läks asi ilusamaks, nii vindist kui siledast õnnestus neid pähe tabada, kiiresti järgi ka jõuda ning elu tundus ilus. Kakukesega koos ka sõudjaks käinud. Seal on olnud igasuguseid juhtumeid... pauk ja rahu... aga enamasti ikka sipleb. Üks kobras (priskemate killast) sai 2 pauku pähe, oli veel vaja noaga võtta, tahtis paati ära uputada... koljut ei saa korralikku enam ühelgi sellisel. Hmm... selliseid näiteid veel. Haavlitega tegin sellel suvel jälle tutvust, 5.2 mm. Poegi võttis nii mis mühiseb. Vette lastes siiski paras jama, kuivale maale aga pauk ja valma (nüüd siis selgus, et mul üks veel kuivale maale lastud, aga see ujus kaldale ja kui poolest kehast väljas oli, siis sai pihta). Ja kui veel juhtub suur kobras vees ujuma, siis haavlitega peab ikka väga lähedal olema. Sattusin ühte paadist laskma nii, et esimese paugu peale vaikus, aga siis läks roostikusse... ja kui tegi häält.. lasin kokku 5 pauku, kolju ribadeks, alles siis sain kuidagi paati vinnatud. Kaugeim siled kobras tuli päev pärast foorumlaste koprajahti, pukist, ka u 30 m. Kaldal sai samalt distantsist hiljem veepilve üles kütetud ja ei midagi, aga pukist võttis looma nii uimaseks, et sumasin järgi ja lasin lähedalt veel. Seega, vette lase vindiga - pähe (pead teadma kuidas lähedale lasta). Kraavidel võid haavliga ka lasta, kuivale maale samuti.

Ps. vindiga tegelikult vette laskmist ei soosita, rikoshet jne. Pps. kui ilusat trofeed tahad, siis püüa see raudadega (nt, kui suurt looma mõnes sobivas kohas näed liikumas, pane rauad üles ja katseta mõnda aega).

[kakuke]

Just nagu Feen ütles, et mida lähemal ta sul on ja sellest tingitult kiiremini peale pauku sa talle ligi saad seda kindlamalt ta ka kotis on. Minu suurimad jamad kobrastega ongi just tingitud olnud sellest, et olen kaugemalt õngitsenud. Vool kiire, peale pauku vesi sogane ja ligi joostes oled nii hasarti täis, et ei suuda peale mõningast rabelemist enam täpset kohtagi ära fikseerida, silmad ju kogu aeg vees, et mis seal toimub ja ümbrusega ei jõua seostada laskmise kohta. Need minu tagasihoidlikud mõtted mis praktikast tulnud. Muidugi segaste loomadega mis kaldale kohe ujuvad häda, et peale käe külge panemist tikuvad kallale tulema kui toibuvad, aga saab ka sellest jagu.

[jorr]

Ei ole küll suurem asi koprakütt kuid ütlen sõna selle vette laskmise kohta.Vees ei jää kobras sellepärast haavliga maha,et vesi viskab haavlid rikosetti.Oled lasknud haavatud parti veest, on ju sama lugu.Haavlilöök pole 30m pealt enam surmav,sest esimesed haavlid, mis vette puutuvad muudavad suunta ja löövad laengu laiali.Seda ei toimu siis,kui lased otse ülevalt alla.Isegi vindi kuul läheb teatud nurga all hulkuma.Üks vanem kütt kunagi soovitas, et vette lastes ära sihi pihta, vaid märgist üle.

[puukoi]

Jah, olen ise ka kõrvalt näinud, kuidas 20-25m pealt lastakse hoolikalt toe pealt sihtides vindiga oma meetrijagu ette. Õhtuvalguse peegeldus vees tekitab ilmselt optilise pette. Pluss veel see, et jahiärevuses lühikese maa pealt lastes unustatakse ära 40-50 mm optilise telje ja raua telje vahe.

[Mart]

Noh 25 m pealt peaks juba küll peaaegu nulli jooksma,see mõni millimeeter ja risti eest läbi ujuvat kobrast pole ma küll meetrijagu ette sihtinud,praktiliselt sihtpunkti, ehk siis mõni cm ette,aga meeter ?? Kuda te seda laskekatset siis lasete?

[puukoi]

Noh 25 m pealt peaks juba küll peaaegu nulli jooksma,see mõni millimeeter ja risti eest läbi ujuvat kobrast pole ma küll meetrijagu ette sihtinud,praktiliselt sihtpunkti, ehk siis mõni cm ette,aga meeter ?? Kuda te seda laskekatset siis lasete?

No katsu kujutleda lasku meetrijagu ette täisnurgas küljelt vaataja silmaga. Laskja positsioonilt tähendab see "alla". Ja seletus tookord "alla", küljelt vaatajale "ette" lasule oli õhtuvalguses peegelduv vesi.

[Beretta]

Pluss veel see, et jahiärevuses lühikese maa pealt lastes unustatakse ära 40-50 mm optilise telje ja raua telje vahe.

Lasin kevadel niimoodi koprast mööda mingi 4-5 meetri pealt.
Tuli pikki kraavi ja pistis pool pead üle serva välja. Et kasutan Aimpointi punapunkti ja muidugi, loll, lasin alumisest rauast, siis oligi kogu haavlivihk kraavikalda mullas ja kobras vigastamatult läinud. Tead küll, aga kui jahiärevus paneb südame tööle nagu koormustesti lõpul, siis jah...Aga ma vandusin....

[kakuke]

Ise sihin selle tõttu kopra pead lagipähe. Ühte selle aasta poega lasin ka samamoodi, aga sellel ju pea väiksem kui suurel ja veest väljaulatuvus ka väiksem. Peale pauku hakkas hirmus siplemine peale ja kulus veel paar pauku, et asi rahulikuks saada (eriliselt palju laskmist). Pärast selgus, et täismantel oli vees lahti jooksnud ja tina oli koprapoja põse peal nagu puger laiali, st. täismantli oli lahti löönud vees. Et sellest aru saada, kus täpselt kuul millisel distantsil on, olen lasnud omast püssist tiirus erinevatel distantsidel (väga hästi saab sotti). Pärast jahis on väga hea tunne kui tead kuidas püss jookseb.

[mango]

Täpselt õige jutt, kakuke. Lasen ise kopraid 22-250 vindist ja kuni 4-5m lähedalt, kuid enne on nii lähedasi distantse vaja siiski märklehe vms objekti peal proovida (kuuli kaal olgu soovitavalt sama, mis jahis kasutatav). Olen endale tabeli teinud, kus suuremad trajektoori muutused kirjas, kui mälu peaks petma. Ka 5m kõrgusest pukist otse nina ette (ca 3-5m)laskmine võib kenasti üllatada, seega tasub enne ära proovida, et millise sihikuristi osaga sihtida. Olen oma koprad lasknud kenasti esijala taha kuival maal, mõned siplevad, mõned mitte. Kord oli sihik püssi kukkumise tõttu natuke paigast ära, ja lask läks 25m otse minu peale ujuva kopra lagipea asemel nii 5cm ette vette. Loom sai pihta kindlalt, kuid kätte ma teda ei saanud. Tolles metsakraavis on sellest peale vaikus. Lõhkusin tammi, keegi ei puutu... Ju ta kuhugi urukäiku mineraale tootma jäi. Seni mul ainus "kadunuke".

[Meelis]

Kasutan cal 308 ja sellel aastal olen kaks kobrast lasknud 8g poolmantel kuuliga. Mõlemal korral sihtisin kaela, et kolju terveks jääks. Ja mõlemal korral pühkis kuul kaelast poole minema ja esimesel läksid ka esikäpad raisku. Hullult lõhkus. Lähen ilmselt täismantli peale tagasi, siis oli loom maas ja kuskilt ei ''narmendanud''. Siledaga ei käi selle pärast et hämaras ei näe sihtida (kuuliga lastes).Vindil aitab optika jahiaega pikendada.

[jorr]

Ehitusmeister kobras sigib jõudsalt
07.06.2006 00:01
Martin Pau


Kommenteeri | Loe kommentaare

Alles paarkümmend aastat tagasi haruldusena imetletud koprast on saanud paljudele maaomanikele vihatud loom, kuid jahimeeste arvates pole põhjust kehutada kütte uutele tapatalgutele.



Vara metskonna metsnik ning jahimees Raivo Kuum turnib kopratammil Vara vallas Selgise küla metsas jooksval kuivenduskraavil.
Foto: Margus Ansu



Tartumaa Vara kandi jahiselts Bubo võttis viimase koprajahihooajaga õnneks pisut üle 30 kopra, kuid pidanuks majanduskava kohaselt surmama loendatud kahesajast isendist vähemalt 50. Optimaalse koprapopulatsiooni hoidmiseks tulnuks maha lasta umbes 70 piibrit.



Feenipoiss, kus oled,aita hädalisi?Sul see kopraonu tuttav.

[Feen]

Ehhh, ega ma ka igale poole ei jõua. Eks ma katsun niisama agitatsiooni teel natuke seda koprajahi asjandust elavndada

[jahimees123]

mehed varsti on jaht kaes kuda lood on palju kobrast on ka
meil siis umbes 10 pesakonda nii et on keda passida

[mustlesk]

Meil on jaht aastaringi ja kobrast veel küll.