Millised on kirjutamata seadused teie sektsioonis ?

[Nivaomanik]

Kuidas siis ka mehed vaatavad korralikule valiklaskmisele, et ei lasta ikka soku jooksuaja alguses korraliku ja veel kasvavat sokku, vaid lastakse väärarengu ja taandarenguga loomi.
Sama küsimus ka suuremate sarviliste kohta.
PS kuidas ka mööduv hooaeg oli kas palju ilusaid trofeeloomi?

[rajaleidja]

Minu silmis on see mees kes ikka sihilikut laseb maha emise karja põrsaste või kitse tallede eest võrde salakütiga.

Neid emiseid lastakse tegelikult päris palju ka kogematta maha. Üks tuttav rääkis, et oli käinud mingis teises sektsioonis külalisjahimehena ja seal olla juhtunud. Tegemist oli siis koertega seajahiga. Kari hüppas metsast välja heinamaale. Hea lasta, vaateväli suur. Mees laskis eest kolmanda sea. Mindi vaatama - emis. Jahimees oli arvestanud, et emis läheb ikka kõige ees nagu tavaliselt. Ja et emis oleks kesikutest suurem olnud, seda ka polnud.
Olen kuulnud, et nii on ka mujal juhtunud.

[Mart]

Kirjutamata seadus on meil ka see,et kui ei ole kindel,ära lase.Ise jätsin vasika laskmata,kuna eelnevalt kõlas eemalt kütiliini pealt mitu lasku ja info ei olnud veel minuni jõudnud mida lasti.Pärast tuli välja ,et õieti tegin,valikus olnud vasikas oli juba tabatud ja minu oma oleks olnud liiast.

[Nivaomanik]

Seda juhtub küll et koerajahil ja metsa all, kuid ma mõtlen ikka sihilikku laskmis, kui näiteks kari põrsaid ja üks suur siga põllus ja põllule jääb külili vaid see suur. See on andestamatu.
Olen ise samuti näinud selliseid juhuseid ja ikka koerajahis juhtub neid. Samas ei saagi ju karjast kesikutest enamasti aru milline on kult ja milline emis, eriti kui tegemist on jooksvate loomadega.

[Mart]

Jah,kui aga juraka põrsastega emise külili keerad,siis peaks küll kere peale andma.Mõnel inimesel on kasvuraskused ka täiskasvanust peast.

[Nivaomanik]

Asi vist enamasti selles, et ei suudeta kirele vastu panna lasta ikka võimalikult suur loom või siis ei vaadata piisavalt hoolikalt mida lastakse.
Ma ei saa ikka aru, et kui on teada et metsas on kari sigu (suured ja väiksed) ja siis lastakse kusagil metsa all jooksu pealt suurt siga.

[jahimiis]

Soovitaks jahimeestel rohkem metsas käija, tuleb ka salaküttide tegevus paremini päevavalgele. Kaks korda nädalas (vähemalt ükskord nädala sees teine L,P) käime jahiala põhilised kohad läbi, nii looma kui ka salaküti(keda meil õnneks ei ole, ptüi kolm korda üle vasaku õla) jäljed teada.

[Külaline]

Küsimus Suurele Ringile- Kuidas ohjate oma jahimaadel salakütte?
Meil sihuke ülbur tekkinud - ehitas omale kohe kaks kantslit üles ja sigadel puha puhas nisu ees. Nüüd võttis kuuvalgel ööl sea kah koju kaasa.

[rajaleidja]

Kui teate, kellega tegemist, kus tegutseb ja millal tegutseb, siis milles küsimus. Saatke inspektor peale.
Kas tegemist on oma jahimehega? Kui nii, siis klubist välja viskamine, muud varianti ei saagi olla.

[Eik]

Küsimus Suurele Ringile- Kuidas ohjate oma jahimaadel salakütte?
Meil sihuke ülbur tekkinud - ehitas omale kohe kaks kantslit üles ja sigadel puha puhas nisu ees. Nüüd võttis kuuvalgel ööl sea kah koju kaasa.

Kõige lihtsam, kui näed tegutsemas siis tel. 1313.

[Külaline]

Mina isiklikult arvan, et neid salaküttimise põhjuseid tasuks natuke laiemalt arutada. Miks salakütitakse? Kas ikka kõik salakütid on üdini pahatahtlikud mõrtsukad, kes lähevad metsa ainult raha teenimise eesmärgil? Toon paar näidet, mida ise tean:
1. Algaja jahimees linnast, on läbinud Keskk.teenistuse poolt korraldatud kursused, sooritanud kõi vajalikud jahi eksamid ning katsed, omab jahimehetunnistust, omab seaduslikku jahirelva, on kõigi nende vajalike paberite eest sugugi mitte vähe raha maksnud, on omalt poolt teinud kõik, mis seadus nõuab selleks, et saada ametlikuks ja ausaks jahimeheks! Kuid nüüd seisab see algaja, igati AUS ning AMETLIK kõigi vajalike dokumentidega jahimees probleemi ees, nimelt ei ole tal üheski seltsis ühtegi tuttavat jahimeest ees, ei ole tal ühtegi jahiga tegelenud esivanemat ega sugulast ega muidu tuttavat ning seltsid ei taha teda vastu võtta, sest ta on VÕÕRAS! Seda vaatamata sellele, et see noor jahimees on suurima hea meelega nõus maksma liikmemaksu, andma oma panuse uluki hooldes ja toitmises. Õigemini teeb ta seda juba niigi, viib sööta metsa oma enda initsiatiivil, oma enda raha eest, lootes, et äkki siiski õnnestub üks kord sellesse seltsi sisse saada.
2. Vanuselt suht noor mees aga staažikas jahimees, juba lapsest saati käinud koos isaga, vanemate vendadega ja onupoegadega ühes seltsis jahil ja teinud aktiivselt kaasa seda kõike, mis ühe jahiseltsi tegevuse juurde käib. Tunneb metsa, tunneb ulukeid ja nende kombeid, tunneb jahti, oskab käsitleda erinevaid relvi, kuna on töötanud relvakaupluses. Mõned aastad tagasi pidi teatud olude sunnil jätma selle jahi teema tahaplaanile. Pärast kehtivuse lõppu ei pikendanud ta ka enam oma jahitunnistust ega ka relvaluba. Nüüd aga, tänu paarile uuele tuttavale jahimehele on temas ärganud uuesti see jahimehekirg. Just äsja sooritas ta uuesti relvaeksami ning pani ennast kirja kevadel algavatele jahimehekursustele, kõik nagu ilus kena?! Mõni kuu tagasi, rääkis siis isaga soovist oma vanasse seltsi tagasi tulla ja käis siis ka põdrajahis ajamas. Aga kui läks liha jagamiseks, siis hakkas oma enda vanade seltsikaaslaste suust kostma, et ...vot tulevad siin jälle need kuradi linnamehed meie liha endale nõudma... ?! Ning oma vanasse seltsi tagasi saamise kohta öeldi ka, et .. nohh, esimene aasta jooksed meil aju, eks me siis vaata ja otsusta, kas sa ikka sobid ja kas ikka õigustad ennast... , nagu tegu oleks mõne täiesti võõraga!!!
Üldiselt on nende seltsidega siiski nii, et need on väga kinnised ja koosnevad "oma" meestest ning uusi liikmeid, eriti võõraid ollakse väga visad vastu võtma. Siinkohal arvan, et kõigil nn. ametlikel jahimeestel, kes on seltsi liikmed ning kes seltsi koosolekutel otsustavad oma hääletamisega mõne uue algaja jahimehe saatuse üle, peaksid selle teema üle tõsisemalt mõtlema ja võibolla ka kriitilise pilguga peeglisse vaatama ning küsima endalt, et mida mina olen teinud salaküttimise vähendamiseks? Kas on ikka kõige õigem alati neid karistada ja ähvardada ja taga ajada inspektoritega? Loomulikult on alati selliseid, keda parandab ainult haud aga isiklikult arvan, et mitte alati ei ole see vajalik. Ühes umb. aasta tagasi ilmunud Jahimehe ajakirjas oli artikkel ühest vanast staažikast jäägrist ning talt küsiti ka, et kuidas tema võitleb salaküttimisega. Tema vastas, et kui ta kuuleb kuskilt, et mingi külamees käib vahest salaküttimas, siis tema läheb kõigepealt rahulikult selle mehega rääkima ja üritab ta oma seltsi ametlikuks jahimeheks ja liikmemaksu maksjaks meelitada ja nõnda olevat ta nii mõnegi probleemi rahulikult ära lahendanud. Ma arvan, et selline käitumine võiks sobida nii mõnelegi seltsile eeskujuks.

[vkx]

Selle eelneva "Külalise" teksti kirjutajaks olin mina, vkx. Unustasin vist ennast sisse logida seda kirjutades.

Vea parandus.

[pri:t]

Sellega on nii et ma tean kohti kus juba seltsi liikmed käivad salaküttimas ning pealegi seda teise sektsiooni maadel. Kui nüüd rääkida inspektoritest siis nendega on nii et sa võid ju salakütile ta peale saata aga kui ta looma pole lasknud ja tal muud paberid korras siis jääb inspektor lihtsalt pika ninaga. "Lihtsalt sõidan siin"-ja oledgi puhas poiss. Meil igatahes olukord kohati selline. Et neid vahele võtta läheb vaja ikka parasjagu õnne kah et just sellel hetkel kohale jõuda kui on loata loom lastud. Muidugi on ka salakütte ju kes paberiteta ja neid on juba lihtsam vahele võtta. Ja kui inspektorihärra leiabki mingi rikkumise siis reeglina on need väikesed ning trahv selle eest naeruväärselt väike.

[tsuks]

vkx- järjekordselt peab tsuks imestama- et olen midagi maha magand... a eks see mu enda viga.
Räägid noorest paberitega jahimehest- keda keski eitaha... Saada ta minujuurde- meil noori vaja nigu muda sigadele! Alla 30 a vanuseid on vist 5 meest. Keskimine jahimeeste iga igaaastaga kasvab. Meil arvan- ligi 50. Ülevaltpoolt.
Seal sektsioonis on küll midagi viltu- kui noori ei taheta.
Ja need noored- eiole salakütid- nad ei oskakski olla.
Teine punkt su kirjas- jällegi on minuarvates tegu miski jamaga- mis tähendab- liha eisaa? mis tähendab- vaatame aasta- sina jookse keel ripakil- et äkki eisobi? Valus kuulata siukest juttu.
Kolmandaks- a see minupoolt juba-
salakütt on oopis siuke vend- kes kuskil miskit pattu tegi- ja ta väljavisati- sektsioonist- just võibolla ka salaküttimise pärast- ja kes käib siis mööda vabariiki end pakkumas- võtke palun... Aga peale avalduse esitamist iga juhtkond ju kontrollib- mis mehega tegu. (Noorel polegi midagi kontrollida- ta puhast leht- ja niisuguseks jahimeheks ta kord saab- kuhu seltskonda satub).
2 aastajooksul lisandus meie ridadesse 3 noort jahimeest- suht noort.
A ühe peksime tagasi. Pattude pärast. Ja kuhu see patune läheb? Vat lähebki metsa- ja mis kõigeullem- ta tunneb metsa ja oskab küttida.

Külalisele niipaljukest- et kui juba kants- siis tegija. Ja tuleb sul lihtsalt õhtuti sõita- piirata- kuna see tegelane ükskord pukki läheb- ega ta seljas siga äravii- autujälgi ikka näha oleks- ja vahelevõtta!

[Mart]

Mul isiklik kogemus elus olemas.Nimelt tegi trucker kõik eksamid ära ja arvas lihtsameelselt,et nüüd ongi jahimees ja vali sobiv (elan linnas) sektsioon välja jne.,aga võta näpust.Keegi polnud truckerist huvitatud ,lihtsalt üks suu juures .Siis üks tuttav ütles,oleks sul vintki,siis vaatavad teise pilguga. Hakkasin siis pabereid ajama (aastat ei mäleta,90-ndate algus),käisin klubis näidati ühte Tikka püssi ja arvati selline hea küll olevat ja kirjutasin avalduse ,sinna pidin mingeid allkirju korjama.Sain vajalikud käed alla ja siis oli vaja vist sektsioonist nõusolekut,kuna mind enne kusagile ei võetud,siis pidi asi otsustatama sektsiooni esimeeste üldkoosolekul.Sealt tuli aga selline pauk,mida ei osanud oodatagi.Otsustati : Truckerile, kui maata jahimehele ,kui potensiaalsele salakütile, vintraudset tulirelva mitte anda.
Kiristas trucker siis paar aastat hambaid,kuni töökaaslase kaudu ennast ühte sektsiooni möllis,seal oli just meestest puudu, seega maksumaksjaid vähe .Ja nii ma käin jahil õnnelikult tänapäevani.